Kanade intelligentsusest – intelligentsed, hoolivad ja komplekssed
Kanad on linnud, kellel pole tegelikkuses nii rumal ja abitu mõttemaailm, kui arvata võiks. Neil on erinevad isikuomadused ning nad oskavad üksteist üle kavaldada. Nad tajuvad oma kohta karja sotsiaalses hierarhias ja oskavad deduktsiooni põhjal teha järeldusi, mida inimene suudab näiteks alles seitsmendast eluaastast. Teiste linnuliikide hulgas on just kanade arukus miski, mida on üsna asjatult alahinnatud ja millest pole palju juttu tehtud. Nii arvab Lori Marino, vanemteadur projektis The Someone, mis on Ühendriikides asuva Farmiloomade Varjupaiga ja Kimmela Centeri ühisettevõte. Marino koostas ülevaate uurimustest, mis käsitlevad maailma kõige levinuma kodulooma psühholoogiat, käitumist ja emotsioone. Ülevaade on ilmunud Springer’i teadusajakirjas Animal Cognition.
„On arvatud, et kanadel puuduvad enamjaolt need psühholoogilised tunnused, mida me teistes intelligentsetes loomades oleme harjunud ära tundma. Kanadest mõeldakse kui olenditest, kes on ülejäänud loomadega võrreldes vähem intelligentsed,” lausub Marino. “Kanade psühholoogia idee kui selline on enamike inimeste jaoks aga võõras.”
Uuringud on näidanud, et kanad tunnevad mingil määral arve. Eksperimentidest äsja koorunud tibudega selgus, et nad teevad vahet kogustel. Samuti on neil mingil määral oskus asju hulga või suuruse alusel järjestada. Kui viiepäevastele tibudele näidati ette kahe ekraani taha kaduvaid objekte, suutsid nad edukalt liitmise ja lahutamise abil jälgida, milline ekraan peitis enda taha suurema koguse asju.
Kanad on ka võimelised mäletama varjatud palli trajektoori kuni 180 sekundit, kui nad näevad palli liikumas ja 60 sekundit, kui palli nihutamist neile ette ei näidata. See sooritus on sarnane enamike primaatide omaga sarnastes tingimustes.
Kanad oskavad ka ennast valitseda olukordades, kus tuleb end tagasi hoida parema toidu saamise nimel. Nad oskavad ka tajuda enda positsiooni karja sotsiaalses hierarhias. Neid omadusi seostatakse tavaliselt eneseteadvusega.
Omavaheline suhtlus on kanadel laiaulatuslik ja koosneb paljudest erinevatest visuaalsetest märkidest ning vähemalt kahekümneneljast erinevast häälitsusest. Nende kommunikatsioonioskused on üsnagi komplekssed, sisaldades signaale, visuaalseid märke ja vihinat, mida nad kasutavad üksteisele informatsiooni edastamiseks. Näiteks on hädaohust teatamine üks viis, kuidas seda helilist märki rakendada. Suhtlusvõime viitab samuti eneseteadlikkusele ja võimele tunnetada ka teisi elusolendeid. Selline oskus iseloomustab paljusid intelligentseid ja sotsiaalsed loomi, sealhulgas primaate.
Kanad tajuvad ajalisi intervalle ja oskavad tulevikusündmusi ette aimata. Nagu paljud teised loomadki ilmutavad nad oma tunnetuslikku komplekssust eelkõige sotsiaalsetes situatsioonides, mis nõuavad neilt teatud probleemide lahendamist.
Lisaks sellele tunnetavad nad mitmeid erinevaid positiivseid ja negatiivseid emotsioone, näiteks hirmu, millegi ootust ja ärevust. Otsuseid teevad nad iseenese huvidest lähtudes. Mingil määral on nad võimelised tundma ka empaatiat.
Kanadel ei ole aga mitte ainult erinevad isikuomadused – emaslindudel on täheldatud ka individuaalseid emalikke iseloomujooni, mis paistavad mõjutavat nende tibude käitumist. Kanad oskavad üksteist tüssata, aga ka jälgida ning üksteiselt õppida.
“Nihe selles, kuidas vaatleme kanade psühholoogiat ning käitumist, viib kahtlemata isegi veel täpsema ja rikkalikuma informatsiooni ning autentsema arusaamani sellest, missugused loomad need kanad siis tegelikult on,” sõnab Marino.
Originaalartikel “Chicken intelligence – think intelligent, caring and complex”
Tõlge: Elisabeth Kaukonen
