10. aprill 2017Eesti Vegan Selts

Soovitused toitumisteadlastelt: Patricia R. Bertron, R.D., Carol M. Coughlin, R.D., Suzanne Havala, M.S., R.D., L.D.N., F.A.D.A., Virginia Messina, M.P.H., R.D., Neal D. Barnard, M.D.

Tõlge artiklist Vegetarian Diets: Advantages for Children

Esimene osa

Kui õpetada lapsi algusest peale tervislikult toituma, mõjutab see positiivselt nende edaspidist elu, kaasa arvatud tervist, kehakaalu ja vajadust arstiabi järele. Paraku võib meediast tulevate segaste signaalide tõttu olla keeruline hinnata, milline toitumisteave vastab tegelikkusele.

1998. aasta mais ilmus dr Spocki raamatu „Teie laps“ seitsmes väljaanne, kus ta soovitab lastele veganlust. See algatas ammu oodatud diskussiooni laste optimaalse toitumise teaduslike ja praktiliste aspektide teemal. Vastuseks koostas rühm toitumisteadlasi selle dokumendi, mis käsitleb kolme põhiteemat: vegetaartoitumise ja vegantoitumise eelised, vegantoitumise ohutus ja laste toidukordade planeerimine.

Vegetaartoitumise ja vegantoitumise eelised

Köögiviljad, teraviljad, puuviljad, kaunviljad ja pähklid on lastele optimaalsed toidud. Sisaldades rikkalikult liitsüsivesikuid, valku, kiudaineid, vitamiine ja mineraale, on nad aluseks toitumisharjumustele, mis aitavad säilitada tervise kogu elu jooksul. Uuringud on näidanud, et puu- ja köögivilju söövad täiskasvanud sõid neid ka lapsena.(1) Siin on mõned taimetoidu pikaajalised eelised:

  • Kõrgvererõhktõbe esineb taimetoitlastel umbes poole kuni kahe kolmandiku võrra vähem mittetaimetoitlastest.(2-4) Uuringust europiidsete seitsmenda päeva adventistide kohta selgus, et hüpertoonia all kannatas 22% segatoitlastest, aga ainult 7% taimetoitlastest. Afroameeriklaste seas esines kõrgvererõhktõbe 44%-l segatoitlastest ja 18%-l taimetoitlastest.(4) Taimetoidule üleminek alandab märkimisväärselt vererõhku nii normaalse kui kõrge vererõhu korral.(5-9)
  • Taimetoitlastel on tunduvalt madalam kolesteroolitase.(10-13) Taimne toit vähendab kolesteroolitaset seerumis märgatavalt enam kui USA riiklikus kolesterooliteemalises haridusprogrammis soovitatud dieet.(14-17) Ajakirjas The Lancet(16) avaldatud uuringus alanes 12 kuu jooksul taimetoidudieeti järginute üldkolesterooli tase 24,3%.
  • Taimetoitlastel esineb rahvastiku keskmisest 25–50% vähem vähki ja seda olenemata suitsetamisest, kehamassiindeksist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast.(18,19) Ühe uuringu kohaselt esineb inimestel, kes tarbivad iga päev rohkelt puu- ja köögivilju, vähem kopsu-, rinna-, soole-, põie-, mao-, suuõõne-, kõri-, söögitoru-, kõhunäärme- ja emakakaelavähki võrreldes inimestega, kes neid toite väldivad.(20)
  • Rasvumine soodustab oluliselt mitmete tõsiste haiguste teket ja seda esineb taimetoitlaste seas tunduvalt vähem.(21,22) Taimetoitlased on keskmiselt umbes 10% saledamad kui segatoitlased.(3,4,11,21-24)
  • Taimne toit võib edasi lükata esimest menstruatsiooni, mille varajast ilmnemist on epidemioloogilistes uuringutes seostatud kõrgenenud rinnavähiriskiga.(25,26)
  • Puu- ja köögiviljad sisaldavad antioksüdante, nagu C- ja E-vitamiin ning karotenoidid, mis kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, mida seostatakse vähi ja muude terviseprobleemidega.(27) Arvatakse, et mitmesugustes puu- ja köögiviljades, tera- ja kaunviljades ning pähklites leiduvad arvukad fütokemikaalid kaitsevad südamehaiguste ja vähi eest.(28)

Vegantoitumise ohutus

Kas ülalkirjeldatud eelised tähendavad ka seda, et taimne toit katab vajalikul määral laste toitumuslikud vajadused? Vastus on selgelt jah. Ameerika Dietoloogia Assotsiatsiooni seisukoht on, et „õigesti planeeritud vegantoitumine ja lakto-ovo-vegetaarlus rahuldavad imikute, laste ja noorukite toitainevajaduse ning aitavad kaasa normaalsele kasvule.“ (29)

Ühes taimetoitlastest laste arenguteste vaatlevas uuringus leiti, et laste vaimne areng oli nende kronoloogilisest east aasta võrra ees ja nende keskmine IQ oli 116 punkti juures oluliselt üle tavakeskmise, mis annab kindlust aju normaalse arengu osas.(30) Taimetoitluse sobivuse küsimuse tõstatasid Dagnelie(31) ja Dwyer(32), kes leidsid, et rangelt makrobiootilise toitumisega laste kasv oli kehv. Ent makrobiootiliselt toituvate perede söömisharjumused võivad olla veganite omadest väga erinevad. Mõnede range makrobiootilise toitumise vormide puhul võib jääda piiratud rasvakoguse tõttu kaloritest puudu ning viimasel ajal on neid toitumisviise hakatud muutma, et lubada nt seemnete ja pähklite kaudu mõnevõrra suuremat rasvatarbimist.(33)

Enamik lapsevanemaid leiab, et piisavalt valku, kaloreid, vitamiine ja mineraalaineid sisaldavate vegantoidukordade planeerimine pole midagi keerulist. Viimastel aastatel on vegantoitumine muutnud lihtsamaks ka tänu kaltsiumi ning D- ja B12-vitamiinidega rikastatud vegantoitudele, mida leidub enamikus poodides.(12) Näiteks sisaldab Tropicana kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl ühe klaasi kohta 350 milligrammi kaltsiumit, millest inimene omastab tootja sõnul 36–38 protsenti, võrreldes lehmapiimast omastatava 32 protsendiga.(34) Apelsinimahlast saab ka hea koguse foolhapet, C-vitamiini ja fütokemikaale ilma igasuguse rasva ja kolesteroolita. Lisaks on saadaval vegankotletid ja -viinerid, vitamiinidega rikastatud soja- ja riisipiimad, viilutatud veganvorstid ja muud lihaalternatiivid.

Kui tarbida lisaks B12-vitamiini, rahuldab taimetoit täielikult inimese kalori-, valgu- ja muude toitainete vajaduse.(12)

  • Kaltsium — Parimate taimsete allikate hulga kuuluvad rikastatud soja- või riisipiim, rikastatud jõhvika-, apelsini- või õunamahl, lehtkapsas, lehtsinep, naerilehed, brokoli, must melassisiirup, kaltsiumsulfaadiga valmistatud tofu ja tempeh. Uuringud on näidanud, et keha omastab nendest toitudest kaltsiumit suurepäraselt.(34)
  • D-vitamiin — Seda toodab tavaliselt keha ise, kui nahk saab päikest. Kui lapsed ei viibi piisavalt päikese käes või elavad põhjapoolsetel aladel, saab tarbida rikastatud toiduaineid ja toidulisandeid (nagu ükskõik milline levinud multivitamiin).
  • Valk — Mitmekesine taimedest koosnev menüü rahuldab lihtsasti inimese valguvajaduse ja sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid isegi ilma teadliku valguallikate kombineerimiseta, eeldusel, et tarbitakse ka piisavalt kaloreid. Head valguallikad on keedetud oad, tofu, sojajogurt, tempeh, seitan, pähklid, seemned ja täisteraviljad.
  • Kalorid — On väljendatud muret, et mõned taimsed toiduained suurendavad vegantoidu mahtu nii palju, et lapse kõht saab täis enne, kui ta on tarbinud piisavalt kaloreid. Toidu mahtu aitab vähendada rafineeritud teraviljatoodete ning kooritud ja kuumtöödeldud köögiviljade kasutamine. Lisaannuse kaloreid saab ka pähkli- ja seemnevõist, avokaadost, kuivatatud puuviljadest ja taimsetest õlidest.
  • B12-vitamiin — Seda toodavad inimeste ja loomade peensooles elavad mikroorganismid. Inimese organismis tekkivat B12-vitamiini ei suuda aga keha hästi omastada ega säilitada ning ka taimsed toiduained sisaldavad seda vähe. Küll aga on heaks allikaks B12-vitamiiniga rikastatud hommikusöögihelbed, sojapiim, maitsepärm ja lihaalternatiivid ning kõik levinud multivitamiinid. Pakendil olevast koostisainete loendist tasub otsida sõnu tsüanokobalamiin või kobalamiin, need on B12-vitamiini kõige paremini imenduvad vormid.
  • Raud — Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning kaun- ja teraviljadest koosnev toidulaud sisaldab piisavalt rauda.(35-40) Raua imendumist parandab, kui süüa koos rauarikaste toitudega C-vitamiini-rikkaid toite (nt apelsinimahl). Mõned toiduained sisaldavad looduslikult ohtralt nii rauda kui C-vitamiini, näiteks brokoli, lehtpeet ja muud tumerohelised lehtköögiviljad. Heade rauaallikate hulka kuuluvad ka rauaga rikastatud hommikusöögihelbed, leib, pasta, riis, sojaoad, kikerherned ja must melassisiirup. Piimatoodetes on rauda äärmiselt vähe ja need võivad eriti väga väikeste laste keha rauatasakaalu häirida.
  • Tsink — Heade allikate hulka kuuluvad kaunviljad, pähklid ja tsingiga rikastatud hommikusöögihelbed.

Teine osa: nõuandeid vanematele

Veganlus on ohutu ja tervisele hea, kuid milliseid praktilisi näpunäiteid saab sellest lähtuvalt vanematele jagada? Siin on mõned soovitused igapäevastes olukordades toimetulekuks.

Koolilõunad/vahepalad

Oleks tõeliselt keeruline leida mõni klass, kus kõik lapsed söövad sama toitu. Laktoositalumatus, toiduallergiad, rahvustavad ning usulised või muud toitumispiirangud mõjutavad kõik laste toiduvalikut. Klassituba võib anda võimaluse tutvustada lastele ja õpetajatele tervislikke toite. Toredateks kujunditeks lõigatud värsked puu- ja köögiviljad koos oapasteediga, muffinid või pähklivõi ja puuviljadega kaetud näkileivad on kõik maitsvad ja tervislikud vahepalad.

Alati tasub toiduküsimused õpetajaga läbi arutada. Uurige välja, kas õpetajal on mingeid toidu kohta käivaid klassireeglid. Näiteks ei luba mõned õpetajad ehk klassis kommi või muid maiuseid süüa, mis annab märku tänuväärsest huvist ja tähelepanust toitumise vastu. Selgitage oma lapse taimetoitluse põhjuseid ning jagage õpetajaga toitumisalast teavet. Ennetav vestlus sellistel teemadel aitab vältida probleeme, võimaldades õpetajal veganlusega tutvuda. Abiks on ka kooli raamatukokku vastava kirjanduse ja kokaraamatute viimine. Samuti tasub leida toetajaid teiste lapsevanemate hulgast, kes teie mõtteviisi jagavad.

Puu- ja köögiviljade, kaun- ja teraviljade lai valik pakub koolilõuna koostamiseks põnevaid võimalusi. Vanematele, kes tunnevad muret, et nende lapse toit on teiste omast erinev, võib soovitada lihaalternatiive, veganjuustu ja sojajogurtit. Kiire ja lihtne lõunavariant on ka eelmise päeva ülejäägid. Siin on mõned ettepanekud katsetamiseks:

  • Võileivad — Proovige hummuse või muu oamäärdega ning tomati- ja kurgiviilude ja porgandiribadega täidetud pitaleiba. Paljud ökopoed ja mõned toidupoed müüvad vegan leivakatteid, mis näevad välja ja maitsevad nagu keedu- või suitsuvorstiviilud. Serveerige neid täisteraleival koos veganjuustu, sinepi, salatilehe ja tomativiiluga. Pähklivõi on juba vana nipp – proovige vahelduse mõttes täisterasaia katta muudest pähklitest, näiteks India pähklist, mandlist või sarapuupähklist valmistatud võide ja banaani- või virsikuviiludega. Lastele meeldivad ka huvitavateks kujunditeks lõigatud võileivad.
  • Soe toit — Täitke laia suuga termos värske või õhtusöögist üle jäänud pasta ja tomatikastmega, tummise hernesupiga, vegantšilliga või ühepajatoiduga. Või valmistage tomatine oapada veganviineritega.
  • Supid — Sooja annab lapsele kodus valmistatud köögivilja- või oasupp. Kui aega on vähe, võib kasutada madala soolasisaldusega kiirsuppi. Valage lihtsalt supisegule kuum vesi peale ja kallake termosesse. Toidukorda täiendavad näkileivad, beebiporgandid ning soja- või riisipiim.
  • Lisandid — Valige lapse toidukorra kõrvale mõned järgmistest näidetest: väike pakk soja- või riisipiima, sojajogurt, köögiviljakangid dipikastmega, täisteraleib või näkileivad, isetehtud muffinid, riisigaletid, soolapulgad või värske puuvili. Kuigi Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium on teinud koolilõuna kõrvale lehmapiima serveerimise kohustuslikuks, lubavad seal paljud koolid selle asendada mahlaga, kui esitada arstitõend. [Toimetaja märkus: Eestis ei näe seadus ette võimalust piimatooteid asendada isegi laktoosi või piimavalgu talumatuse korral.]

Sünnipäevapeod

Olgu tegu koolis või kodus toimuva tähistamisega – laps ei pea end kuskil kõrvalejäetuna tundma. Kui tegemist on teise lapse sünnipäevaga, võiksite pakkuda, et toote ise peole mõne roa või magustoidu. Siin on mõned populaarsemad sünnipäevatoidud:

  • Hot dog’id — Veganalternatiivid lihast viineritele ja grillvorstidele on poodides saadaval. Nende juurde sobivad hästi hapukapsas, kurgisalat, ketšup ja sinep.
  • Hamburgerid — Toidupoest ja ökopoodidest võib leida mitmesuguseid vegankotlette. Laske lastel lisandid ise valida: ketšup, sinep, marineeritud kurk, sibul, salatilehed, tomat või kurgisalat.
  • Pitsa — Määrige rõngassaiale või lamedale kuklile tomatikastet ja laske lastel peale raputada mitmesuguseid värskeid köögivilju nagu hakitud sibul, seened, paprika, brokoli või oliivid. Lisage maitseks ka pisut veganjuustu. Kui teil on aega, ostke või valmistage pitsatainas ja lõigake see eri kujuga tükkideks. Laske lastel need soovitud lisanditega katta ja küpsetage.
  • Magustoit — Valmistage soja- või riisipiimast ja külmutatud puuviljadest smuutisid. Arbuusilõigud on alati laste seas suur hitt. Või tükeldage puuviljad huvitavateks kujunditeks ja valmistage neist maitsev puuviljasalat.

Kui valmistate kooki või muffineid, asendage retseptis muna ja/või piim taimsete alternatiividega.

  • Küpsetistes asendab ühe muna 2 supilusikatäit maisitärklist või 2 supilusikatäit (30 g) pehmet tofut või 1/3 tassi (80 ml) õunapüreed või kõrvitsapüreed. Ühele munale vastab ka pool katkivajutatud väikest banaani, mis maitseb suurepäraselt näiteks pannkookides ja muffinites.
  • Asendage lehmapiim retseptides sama koguse soja- või riisipiimaga. Petipiima asemel sobib kasutada iga tassi kohta tass soja- või riisipiima, mille sisse on segatud 1 supilusikatäis lahjat äädikat. Jogurti saab retseptis asendada iga tassi kohta 3/4 tassi soja- või riisipiima ja 1 supilusikatäie äädikaga.

Kuidas toita valivat väikelast

Olgu nad segatoitlased või taimetoitlased, kipub väikelastel olema oma arusaam sellest, mis süüa kõlbab ja mis mitte. Selget loogikat selles ei ole ja toitva ning tasakaalustatud toidu pakkumise võib nii muutuda tõeliselt keeruliseks. Siin on mõned näpunäited, mis võivad aidata.

  • Kaasake laps toiduvalmistusprotsessi. Lubage lapsel banaan katki vajutada või retseptile rosinaid lisada. Selgitage, mida te valmistate ning võimaluse korral laske lapsel koostisosad ise valida.
  • Lapsed õpivad eeskujust. Sööge samu taimetoite, mida lapselegi pakute. Need on ühtviisi tervislikud nii laste kui täiskasvanute jaoks.
  • Ärge kaotage lootust, kui väikelaps keeldub esimesel korral uuest toidust. Mõnikord tuleb mitu korda pakkuda, enne kui laps uue toidu omaks võtab. Abiks võib olla, kui lisada uut toitu väikeses koguses millelegi tuttavale, mis lapsele maitseb. Või kui toit ei meeldi ühel kujul, proovige seda pakkuda mõnel teisel. Kui lapsele ei sobi tofu näiteks tükkidena, võib sellest valmistada dipikastme, mida serveerida koos aurutatud köögiviljakangidega.
  • Kui lapsele ei maitse tavaline soja- või riisipiim, proovige maitsestatud versioone, segage neid hommikuhelvestesse või putru, kasutage pannkookides ja muffinites või mikserdage puuviljadega kokteiliks.
  • Valmistage lihtsaid roogasid ja ärge kuhjake taldrikut täis. Harjumatu ja kogu taldrikut täitev uus roog võib lapse esimese hooga ära hirmutada. Lihtsad näputoidud, nagu aurutatud köögiviljakangid, näkileivad või tofukuubikud, teevad söömise lapsele lihtsaks ja lõbusaks.
  • Kasutage erinevates retseptides tuttavaid lemmiktoite. Keetke näiteks riisi vee ja puuviljamahla segus või lahjendage pähklivõid sojapiimaga, et valmistada pastakaste.
  • Kui laps keeldub köögivilju söömast, proovige lisada tomatikastmesse või leivatainasse väga peeneks hakitud tumerohelisi lehtköögivilju või porgandeid. Keerake tortilla vahele köögi- ja teraviljasegu või kui lapsele maitseb kartulipuder, lisage sellele peeneksriivitud köögivilju, nagu näiteks suvikõrvitsat.

Kiired ja lihtsad road

Toitvaid ja maitsvaid vegantoite saavad oma perele pakkuda ka need lapsevanemad, kellel on köögis toimetamiseks vähe aega. Eriti hea on seejuures, et pärast ei ole vaja tülikaid kanarasvaplekke eemaldada ega karta korralikult läbiküpsemata loomsete saadustega levivaid haiguseid. Toidu-ja ökopoodides müüdavad valmistoidud aitavad muuta toiduvalmistamise imelihtsaks. Siin on mõned kiirlahendused.

  • Keetke toitu mitmeks korraks ette. Korraga rohkem suppi, kastet ja praadi valmistades saab palju aega kokku hoida. Säilitage ülejääke mikrolaineahjus soojendamiseks sobilikes plastkarpides, varustage need kuupäevaga ning varuge hilisemaks külmkappi või sügavkülma. Samuti tasub suuremas koguses valmistada teravilju, mida kõlbab süüa mitu päeva järjest. Eelmise päeva õhtusöögist ülejäänud riisist saab valmistada järgmisel päeval magustoitu.
  • Saadaval on tohutus valikus kiirete ja lihtsate retseptidega taimetoidu-kokaraamatuid. Laenutage paar tükki raamatukogust või ostke poest ja otsige välja mõned lihtsad eined.
  • Planeerige toidukordi ette, et poes käies aega kokku hoida. Valige välja paar-kolm retsepti ja kasutage ostunimekirjana retseptis toodud koostisosade loendit.
  • Proovige madala soolasisaldusega vegan purgisuppe või kiirsuppe. Mõned supid on nii paksud, et neid saab kasutada ka kastmena pasta, kartulite, köögiviljade või riisi kõrvale.
  • Erinevates kastmetes purgiube saab soojendada ja serveerida koos söögikorrast üle jäänud riisiga. Samuti võib need koos tomativiilude, lehtsalati ja salsakastmega tortilla vahele keerata.
  • Lisage tomatikastmes ubadele viilutatud veganviinereid.
  • Tofu on müügil ka marineeritud kujul – pruunistage pannil või küpsetage ja ongi valmis.
  • Määrige leivale oapasteeti või serveerige seda toorete köögiviljade kõrvale.
  • Juurviljade hakkimine võtab liiga kaua aega? Ostke beebiporgandeid, juba pestud salatisegu, spinatit või muid rohelisi lehtvilju ning sügavkülmutatud hakitud köögivilju. Või soetage valmis lõigatud ja puhastatud köögiviljad poe salatiletist.
  • Suurem osa puuvilju vajavad ainult pesemist või koorimist ja ongi söögiks valmis. Proovige näiteks värskeid õunu, apelsine, virsikuid, pirne või viinamarju. Pisut rohkem peab vaeva nägema ananassi, mango, papaia, guajaavi ja meloniga, kuid neid saab osta poest ka lõigutud ja kooritud kujul. Veel üks lihtne lahendus on sügavkülmutatud puuviljad, mille saab kannmiksris kas niisama või koos soja- või riisipiimaga maitsvaks smuutiks püreestada – tervislik alternatiiv jäätisele! Kuivatatud puuviljad on veel üks variant, mille puhul ei tule teha muud kui lihtsalt pakk avada.

Mida öelda vanavanematele, õpetajatele, sõpradele ja lapsehoidjatele?

Ütlus „vanaema teab paremini“ ei pruugi teie lapse toitumise puhul tõeks osutuda. Kui vanaema arusaamine korralikust einest piirdub liha, kartulite ja keedetud köögiviljadega, on aeg maha pidada üks tõsisem jutuajamine. On oluline arutada lapse toiduvalikut nendega, kellel võib tema toitmisega mingil ajahetkel tegemist olla. Proovige järgmisi nippe.

  • Väljendage selgelt, milliseid toiduaineid teie laps ei söö: kala-, linnu- ja loomaliha, munad, piimatooted, želatiin, mesi ning lihapuljong. Teie sõbrad ja pereliikmed ei pruugi teada, milliseid varjatud loomseid komponente mõned toiduained võivad sisaldada. Informeerige neid põhjalikult või andke nimekiri toitudest ja vahepaladest, mida teie laps sööb, et hiljem ebamugavaid olukordi vältida.
  • Leidke kõigile sobivad toidud. Loomseid tooteid ei ole paljudes nii sega- kui ka taimetoitlaste seas populaarsetes roogades (näiteks pasta tomatikastmega, moosisai ning paljud teised).
  • Jagage sõprade ja pereliikmetega oma retsepte. Kui teie laps läheb sünnipäevapeole, pakkuge välja, et valmistate peolauale mõne roa või magustoidu ning jagage selle retsepti teistega.
  • Veganajakirja tellimus või vegankokaraamat on hea kingiidee. See aitab teistel teie toiduvalikut paremini mõista ja julgustab neid uusi retsepte proovima.
  • Kui teie laps jääb sõbra juurde ööseks, pange talle kaasa ise valmistatud roog või suupiste, mida ta saab koos sõbraga süüa.

 

Kasutatud kirjandus

Esimene osa

  1. Krebs-Smith SM, Cook DA, Subar AF, Cleveland L, Friday J, Kahle LL. Fruit and vegetable intakes of children and adolescents in the United States. Arch Pediatr Adolesc Med 1996;150:81-6.
  2. Ophir O, Peer G, Gilad J, Blum M, Aviram A. Low blood pressure in vegetarians: the possible role of potassium. Am J Clin Nutr 1983;37:755-62.
  3. Melby CL, Hyner GC, Zoog B. blood pressure in vegetarians and non-vegetarians: a cross-sectional analysis. Nutr Res 1985;5:1077-82.
  4. Melby CL, Goldflies DG, Hyner GC, Lyle RM. Relation between vegetarian/nonvegetarian diets and blood pressure in black and white adults. Am J Publ Health 1989;79:1283-8.
  5. Rouse IL, Armstrong BK, Beilin LJ, Vandongen R. Blood-pressure-lowering effect of a vegetarian diet: controlled trial in normotensive subjects. Lancet 1983;1:5-10.
  6. Rouse IL, Belin LJ, Mahoney DP, et al. Nutrient intake, blood pressure, serum and urinary prostaglandins and serum thromboxane B2 in a controlled trial with a lacto-ovo-vegetarian diet. J Hypertension 1986;4:241-50.
  7. Margetts BM, Beilin LJ, Armstrong BK, Vandongen R. A randomized controlled trial of a vegetarian diet in the treatment of mild hypertension. Clin Exp Pharmacol Physiol 1985:12:263-6.
  8. Margetts BM, Beilin LJ, Vandongen R, Armstrong BK. Vegetarian diet in mild hypertension: a randomised controlled trial. Br Med J 1986;293:1468-71.
  9. Lindahl O, Lindwall L, Spangberg A, Stenram A, Ockerman PA. A vegan regimen with reduced medication in the treatment of hypertension. Br J Nutr 1984;52:11-20.
  10. West RO, Hayes OB. Diet and serum cholesterol levels: a comparison between vegetarians and nonvegetarians in a Seventh-day Adventist group. Am J Clin Nutr 1968;21:853-62.
  11. Sacks FM, Ornish D, Rosner B, McLanahan S, Castelli WP, Kass EH. Plasma lipoprotein levels in vegetarians: the effect of ingestion of fats from dairy products. JAMA 1985;254:1337-41.
  12. Fisher M, Levine PH, Weiner B, et al. The effect of vegetarian diets on plasma lipid and platelet levels. Arch Inter Med 1986;146:1193-7.
  13. Burslem J, Schonfeld G, Howald M, Weidman SW, Miller JP. Plasma apoprotein and lipoprotein lipid levels in vegetarians. Metabolism 1978;27:711-9.
  14. Cooper RS, Goldberg RB, Trevisan M, et al. The selective lowering effect of vegetarianism on low density lipoproteins in a cross-over experiment. Atherosclerosis 1982;44:293-305. 15. Kestin M, Rouse IL, Correll RA, Nestel PJ. Cardiovascular disease risk factors in free-living men: Comparison of two prudent diets, one based on lacto-ovo-vegetarianism and the other allowing lean meat. Am J Clin Nutr 1989;50:280-7.
  15. Ornish D, Brown SE, Scherwitz LW, et al. Can lifestyle changes reverse coronary heart disease? Lancet 1990;336:129-133.
  16. Hunninghake DB, Stein EA, Dujovne CA, et al. The efficacy of intensive dietary therapy alone or combined with lovastatin in out patients with hypercholesterolemia. New Engl J Med 1993;328:1213-9.
  17. Chang-Claude J, Frentzel-Beyme R, Eilber U. Mortality pattern of German vegetarians after 11 years of follow-up. Epidemiology 1992;3:395-401.
  18. Thorogood M, Mann J, Appleby P, McPherson K. Risk of death from cancer and ischaemic heart disease in meat and non-meat eaters. Brit Med J 1994;308:1667-70.
  19. Block G. Epidemiologic evidence regarding vitamin C and cancer. Am J Clin Nutr 1991;54:1310S-4S.
  20. Pixley F, Wilson D, McPherson K, Mann J. Effect of vegetarianism on development of gallstones in women. Br Med J 1985;291:11-2.
  21. Frentzel-Beyme R, Claude J, Eilber U. Mortality among German vegetarians: first results after five years of follow-up. Nutr Cancer 1988;11:117-26.
  22. Burr ML, Batese J, Fehily AM, Leger AS. Plasma cholesterol and blood pressure in vegetarians. J Human Nutr 1981;35:437-41.
  23. Rouse IL, Armstrong BK, Beilin LJ, Vandongen R. Vegetarian diet, blood pressure and cardiovascular risk. Aust NZ J Med 1984;14:439-43.
  24. de Ridder CM, Thijssen JHH, Vant Veer P, et al. Dietary habits, sexual maturation, and plasma hormones in pubertal girls: a longitudinal study. Am J Clin Nutr 1991;54:805-13.
  25. Beaton GH, Bengoa JM. WHO monograph. 1976;62:500-19.
  26. Jacob RA, Burri BJ. Oxidative damage and defense. Am J Clin Nutr 1996;63:985S-90S.
  27. Craig WJ. Phytochemicals: guardians of our health. J Am Diet Assoc 1997;97:S199-S204.
  28. Messina VK, Burke KI. Position of the American Dietetic Association: vegetarian diets. J Am Diet Assoc 1997;97:1317-1321.
  29. Dwyer JT, Miller LG, Arduino NL, et al. Mental age and I.Q. of predominately vegetarian children. J Am Dietetic Assoc 1980;76:142-7.
  30. Dagneli PC, van Staveren WA, Vergote FJVRA, et al. Nutritional status of infants aged 4 to 18 months on macrobiotic diets and matched omnivorous control infants: a population-based mixed-longitudinal study. II. Growth and psychomotor development. Eur J Clin Nutr 1989;43:325-38.
  31. Dwyer JF, Andrew EM, Berkey C, Valadian I, Reed RB. Growth in “new” vegetarian preschool children using the Jenss-Bayley curve fitting technique. Am J Clin Nutr 1983;37:815-27.
  32. Kushi M, Kushi A. Macrobiotic Child Care and Family Health. Tokyo, Japan: Japan Publications; 1986.
  33. Weaver CM, Plawecki KL. Dietary calcium: adequacy of a vegetarian diet. Am J Clin Nutr 1994;59(suppl):1238S-41S.
  34. Munoz JM. Fiber and diabetes. Diabetes Care 1984;7:297-300.
  35. Crane MG, Sample CJ. Regression of diabetic neuropathy on total vegetarian (vegan) diet. J Nutr Med 1995, in press.
  36. Roy MS, Stables G, Collier B, Roy A, Bou E. Nutritional factors in diabetics with and without retinopathy. Am J Clin Nutr 1989; 50:728-30.
  37. Schirmer BD, Dix J. Cost effectiveness of laparoscopic cholecystectomy. J Laparoendoscopic Surg 1992;2:145-50.
  38. McIntyre RC, Zoeter MA, Weil KC, Cohen MM. A comparison of outcome and cost of open vs. laparoscopic cholecystectomy. J Laparoscopic Surg 1992;2:143-50.
  39. Pixley F, Wilson D, McPherson K, Mann J. Effect of vegetarianism on development of gallstones in women. Br Med J 1985;291:11-2.

Teine osa

Messina M, Messina V. The Dietitian’s Guide to Vegetarian Diets. Aspen Publishers, Inc., 1996.

Rivero L. Healthy fast food for pre-schoolers. Vegetarian Journal Nov/Dec, 1994.

Coughlin CM. Sharing Vegetarianism with family and friends. Vegetarian Journal May/June, 1997.

 

Vaata ka vegan.ee artikleid toitumise kohta erinevates eluetappides: rasedus, imetamine, imikud, väikelapsed, koolieelikud ja koolilapsed, teismelised.