Praegu elab Svammi kargel Islandil. Ta armastab pikki jalutuskäike, mida on saanud varasemalt nautida ka Belgias ja muhedas Supilinnas. Enne seda elas ta aga varjupaigas. Keegi ei tea, milline oli tema varasem elu. Üks on kindel - ilus see ei olnud. Tal oli meeletu hirm inimeste ees. Päriselt pole ta tänaseni taastunud: ta ei haugu ega oska mängida, ta kardab valje helisid ja järske liigutusi. Aga jalutada ta armastab ja nii käibki oma sõbra ja kaitsjaga igal pool kaasas.
Tänu Svammile jõudis tema sõber veganluseni:
"Ühel hetkel mõistsin, et Svammil on emotsioonid nagu minul. Tal on hirmud ja rõõmud. Järelikult on ju kõigil loomadel. See imelik side Svammiga ja vastutus tema eest muutis mu arusaamu loomadest täielikult. Loomad ei olnud enam mingid anonüümsed tegelase järsku nägin neis isiksusi ja see oli hirmuäratav. Mida rohkem jõuab minuni infot sellest, mis loomadega toimub, seda enam vajan oma koera, et nutta peatäis ja teda emmata, et ei oleks nii meeletult raske. Ma ei saa päästa käiki, aga sain päästa ühe ja annan endast parima, et mitte teha liiga kellelegi teisele."
;)
Kalad on loomad, kelle elulood jäävad meile amasti varjatuks. Empaatia kalade vastu on keeruline tekkima. Nad ei ole meile sarnased, nad pole pehmed ja karvased, neile ei saa pai teha, nad ei tee meile kuuldavat häält. Nad ei karju valust ja seetõttu näivad nende kannatused meile tühised. Kalastamine näib teiste loomade tapmise kõrval süütu ja mängulise ettevõtmisena., Tapamajja me lapsi kaasa ei võtaks, aga kalastamine on tihti kogupereüritus.
Hinnanguliselt tapetakse aastas 1-3 triljonit veelooma. See number on hoomamatu, kuid ometi on igaks neist triljonist indiviid oma erilise iseloomu ja huvidega. Kuigi tahame uskuda, et kalad on tundetud, rumalad ja seetõttu tähtsusetud loomad, näitavad paljud teadusuuringud midagi muud. Kalad tunnevad valu ja hirmu. Nad mängivad, õpivad, tajuvad, loovad uuendusi, lohutavad teisi ja planeerivad oma tegevusi.
Enamik inimesi hoolivad loomadest ega taha neile kannatusi tekitada. Saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti aitame vigastatud või hätta sattunud loomi. Kuid ka loomadest toodete valmistamine ja nende kehade kasutamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma.
Nagu inimesed, on ka teised loomad tundevõimelised olendid. Nad tunnevad valu, hirmu, rõõmu ja naudinguid, nad on ümbritsevast teadlikud, neil on soov elada ning kannatusi vältida. Seda kinnitab teadus ja seda teab igaüks, kes on kodu mõne loomaga jaganud. Just needjooned on põhjuseks, miks peame inimeste tapmist ja ekspluateerimist valeks. Ükskõik, milliseid muid omadusi meil on või ei ole, ükskõik, kui oskusklik või intelligentne keegi on, see ei oma tähtsust - just tundevõimelisus on põhjus, miks inimelu kaitseme. Seega pole ka teiste tundevõimeliste olendite tapmine ja kasutamine põhjendatud, kui see ei ole ellujäämiseks vajalik.
Spetsiesism ja veganlus
Kui eirame loomade tundevõimelisust seetõttu, et nad pole meiega samast liigist, on tegemist spetsiesismiga. Spetsiesism on veendumus, et teise liiki kuulumine on piisav põhjus loomade kasutamiseks, vangistamiseks ja tapmiseks. See sarnaneb rassismile, seksismile jt rõhuvatele ideoloogiatele, mis põhjendavad teiste ebaõiglast kohtlemist pelgalt soo, nahavärvi vms põhjal, nii nagu spetsiesism teeb seda pelgalt liigi põhjal. Spetsiesism tekitab ka eelarvamust, et ühed loomad (nt koerad) väärivad kaitset ning teised loomad (nt sead) mitte. Spetsiesismi vastand on veganlus.
Veganlus on maailmavaade ja sotsiaalse õigluse liikumine, mille kohaselt loomad ei kuulu inimestele kasutamiseks. Veganluse eesmärgiks on loomade kasutamise, ebaõiglase kohtlemise ja tapmise lõpetamine inimeste poolt ning loomadele põhiõiguste tagamine.
Loomaõiguslus tähendab loomade õigust mitte olla koheldud omandina ja nende austamist isikutena. Sellest järeldub nende õigus elule, vabadusele, kehalisele puutumatusele ja õiglasele kohtlemisele.
Parem kohtlemine?
Veganlus ei võitle pelgalt loomade pidamistingimuste parandamise eest, vaid nende kasutamise ja tapmise lõpetamise eest. Väike- ja mahetalud, loomade "vabapidamine" või nende "humaanne" tapmine ei ole lahendus. Senikaua, kui kohtleme loomi omandi, tooraine või masinatena, kellelt tahame midagi saada, on omaniku huvid alati eespool loomade omast. Omanik võib oma varaga paremini ümber käia, kui ta nii otsustab, kuid ei pruugi. Samas on ka kõige "humaansemates" tingimustes loomade elu kannatus, kuna nad on aretatud inimeesmärke täitvateks bioloogilisteks masinateks, kelle kehad on nende endi jaoks koormavad. Lisaks lõpeb ka paremates tingimustes peetud loomade elu tapamajas.
Kellegi siia ilma toomine selleks, et tema keha kasutada ja tappa, ei saa iial olla õiglane. Loomade parem kohtlemine ei kaota spetsiesistlikku mõtlemist, millega võtame endale voli teisi tundevõimelisi olendeid enda tarbeks objektidena kasutada.
Rõhumisvormide ühenduslülid
Enamik inimesi on ebaõigluse vastu. Soovime elada maailmas, kus kõigil oleks hea olla. Kuid me ei saa loota, et kaob ära üks ebaõigluse vorm, kui juurutame samal ajal teist. Näiteks võitleme inimeste vastu suunatud vägivalla vastu, samal ajal massiliselt teisi tundevõimelisi olendeid tappes.
Erinevad rõhumisvormid on omavahel seotud. Nende ühenduslüliks on priviligeeritud grupi üleolek ja ideoloogia, mis võimaldab sellesse gruppi mittekuulujaid ebaõiglaselt kohelda.
Vegnalus peaks toetama ka teisi sotsiaalse õigluse liikumisi, mis annavad hääle rõhutud gruppidele ning töötavad ebaõigluse lõppemise ja võrdsuse saavutamise nimel. Samas mõistavad teised õiglusliikumised üha enam, et loomade ekspluateerimine on osa sotsiaalsest ebaõiglusest.
Loomatööstuse mõju inimestele
Intensiivse loomakasvatuse tõttu levivad lihtsamini loomadelt inimestele ülekantavad haigused, nagu linnugripp. Antibiootikumide liigkasutamine loomakasvatuses on kaasa aidanud antibiootikumiresistentsuse tekkele, mistõttu on teatud haigusi üha keerulisem ravida. Töö intensiivfarmides, parkimistöökodades ja tapamajades on tervist kahjustav. Tapamajas töötamine mõjub laastavalt töötajate vaimsele tervisele.
Loomakasvatus on üks peamisi globaalse soojenemise põhjustajaid. Globaalse soojenemisega kaasnevad negatiivsed ilmastikunähtused, aga ka loomakasvatuse ressursikulukus ja keskkonnakahjud avaldavad kõige rängemat mõju eelkõige vaesematele ja marginaliseeritumatele kogukondadele. Seega on loomatööstus seotud ülemaailmse vaesuse ja ebavõrdsuse suurenemisega. Loobudes loomatööstuse toetamisest, saame aidata kaasa ka inimestele parema elukeskkonna loomisele.
Loomatööstuse keskkonnamõju
7,6 miljardi inimese toitmiseks kasvatatakse aastas 74 miljardit maismaalooma. Loomakasvatus kasutab 83% kogu maakera põllumaast ning toodab 58% põllumajandussektori kasvuhoonegaasidest, andes vaid 18% inimeste tarbitavatest toidukaloritest ja 37% valgust. Loomade kasvatamine toiduks on väga ebatõhus viis inimkonna toitmiseks.
Massiline loomakasvatus mõjutab oluliselt peamiste keskkonnakahjude teket: metsade mahavõtmine, mulla erosioon, mageveepuudus, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadu. Maailmamere seisukord on tohutu ülekalastamise tõttu järjest halvenenud. Kalavõrgud jt kalastusvahendid moodustavad suure osa veekogusid saastavast plastikust.
Kui loomsed allikad asendada taimetoiduga, kuluks maailmas toidu tootmiseks praegusest 4/5 vähem põllumaad, põllumajandusest tekiks poole vähem kasvuhoonegaase ning õhu- ja veesaastet. Loomsete võetuste väljajätmne toidusedelist on üks suurima mõjuga otsuseid, mida iga inimene saab teha oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Vegantoitumine ja tervis
Vegantoitumine võib pakkuda märkimisväärseid tervise-eeliseid. Veganitel esineb võrreldes lihasööjatega oluliselt vähem peamisi kroonilisi haigusi ja nende haiguste riskitegureid, nagu vähk, diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud verekolesterool ning ülekaal ja rasvumine.
Ei ole ühtegi asendamatut toidukomponenti, mida ei oleks lihtsasti võimalik saada hästi kavandatud vegantoitumisega. Vegantoitumise sobilikkust kogu elukaare jooksul kinnitavad mitmete riikide toitumissoovitused ja erialaorganisatsioonid, sh maailma suurim toitumisasjatundjate organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics.
Infot tervisliku taimse toitumise kohta leiab siit.
Elu veganina
Inimestel pole elus püsimiseks ega hea tervise tagamiseks vaja tarbida ühtegi loomset võetust. Peamisteks põhjusteks neid tarbida on maitse ja harjumused. Naudingute (maitse) ega harjumustega ei saa aga õigustada loomadele kannatuste põhjustamist. Samuti ei saa me ju ka näiteks inimeste vastu suunatud vägivalda õigustada naudingute või harjumustega, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasugu tähenduse ja see riivaks meie loomulikku õiglustunnet.
Harjumused ei ole vajadus. Praktiliselt väljendubki veganlus uute loomasõbralike harjumuste kujundamises ehk elamises viisil, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires loobuda loomade kasutamisest toiduks, riietuseks, kosmeetikas, meelelahutuseks ja muudel eesmärkidel.
Veganid ei söö liha-, kala-, muna- ja piimatooteid ega mett ja väldivad tooteid, mis on loomset päritolu või sisaldavad loomseid komponente, nagu nahk ja karusnahk, vill, siid, mesilasvaha ja želatiin. Ka ei osta veganid kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid või on loomadel testitud. Veganid ei poolda ega külasta loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi, nagu tsirkused, loomaaiad, akvaariumid jt ega kasuta loomi spordi eesmärgil.
Veganina ei loobu me millestki, vaid lõpetame selle võtmise, mis polnudki meile mõeldud.
Veganite menüü põhiosa moodustavad köögiviljad (sh seened ja vetikad), puuviljad ja marjad, teraviljad, kaunviljad (sh sojatooted), pähklid ja seemned. Veganiks hakkamine avab uue, põneva, rikkaliku ja maitsva toidumaailma. Selle maailma avastamise teevad lihtsamaks loendamatud vegantoitude retseptid internetis ja kokaraamatutes. Iga päevaga suureneb ka veganitele sobilike valmistoodete kättesaadavus ning restoranid laiendavad oma veganmenüüsid.
Vegan olla on üha lihtsam. Veganlus kasvab kiirelt ja jõudsalt üle kogu maailma, sh Eestis. Veganiks hakates saad osa liikumisest, mis muudab maailma paremaks paigaks nii meile endile kui ka kõikidele teistele olenditele, kellega seda planeeti jagame.
Vegan väljakutse
Tunned veganluse vastu huvi, aga ei tea veel, mida see täpsemalt endast kujutab? Sooviksid veganiks hakata, aga ei tea, millest või kuidas alustada? Tahaksid ennast proovile panna ja vegantoitumist katsetada? Siis on see väljakutse just sulle!
Liitudes 21 päeva kestva Vegan väljakutsega saad selle aja jooksul oma kirjakasti kogu vajaliku sissejuhatava info veganluse kohta, üle 40 retsepti, toitumisinfot ja nippe, et esimesed sammud veganluse suunas mööduksid muretult ja lihtsalt.
