29. juuli 2019Eesti Vegan Selts

Mark Banahan

Kõigel, mida me sööme, on keskkonnale teatud kahju, aga mõned toidud on sellest vaatevinklist vaadatuna kahtlemata paremad kui teised.

Kui Sa pole viimased viis aastat just kivi all elanud, siis oled kindlasti märganud, kui kiirelt on veganlus levinud ning vegantoodete arv plahvatuslikult kasvanud.

Järgnevalt mõningaid üllatavaid fakte neile, kes asjaga kursis pole: veganite üldarv Ühendkuningriigis on viimase nelja aasta jooksul neljakordistunud; Veganuary väljakutsel oli tänavu üle 250 000 uue liituja võrreldes 3000-ga 2014. aastal; 2018. aastal oli Ühendkuningriigis üks kuuest uuest tootest veganmärgistusega; eelmisel aastal tuli Ühendkuningriigis turule kõige rohkem uusi vegantooteid.

Inimesed hakkavad veganiks või eelistavad taimset toitu erinevatel põhjustel, aga peamised kolm põhjust on tervis, loomade heaolu ja keskkond.

Keskkonnasõbralikkus

On olemas märkimisväärne hulk tõendeid, mis näitavad, et vegantoitumine ehk ainult täistaimne toitumine on kõige keskkonnasõbralikum toitumine üldse.

Põhiliselt on see nii seetõttu, et loomsete saaduste tarbimine on ebatõhus moodus saada kätte vajalikke kaloreid ja toitaineid. Igast 100 kalorist, mis kulub farmilooma toitmisele, säilib loomsetes saadustes – nagu liha, piim, juust ja munad – ainult 12 kalorit. Seda seetõttu, et loom kasutab taimede söömisel saadud energiat soojuse, liikumise ja muude kehafunktsioonide jaoks.

Taimne toitumine aga jätab välja selle nii-öelda loomse vahendaja ning energia ja toitained saadakse kätte otse taimedest. See tähendab, et täistaimne toitumine kasutab 76% vähem maad ja tekitab kuni poole vähem kasvuhoonegaase kui keskmine läänelik toitumine.

Samas väidet, et veganitoitumine on kõige keskkonnasõbralikum, vaidlustatakse sageli üksikute vegantoitude, nagu avokaado ja mandli, keskkonnamõju tõttu. Oluline on täheldada, et neid toiduaineid ei tarbi mitte ainult veganid – neid naudivad peaaegu kõik. Hoolimata sellest, et neid ei tarbi ega osta ainult veganid, on siiski nende kahjulik mõju tihti liialdatud, eriti kui võrrelda neid samaväärsete loomsete toiduainetega.

Foto: rawpixel.com

Heaks näiteks on mandlid. Mandleid saab tarbida nii toorelt kui ka neist lehmapiimale alternatiivina taimset piima valmistada. Sageli väidetakse, et mandlipiima peaks vältima, kuna mandlite kasvatamisele kulub palju vett. On tõsi, et võrreldes teiste taimsete piimadega kulub mandlipiima tootmiseks märgatavalt rohkem vett ehk ühe klaasi mandlipiima jaoks 74 liitrit.

Võrreldes paljude teiste populaarsete vähese veekuluga valikutega nagu soja- või kaerapiim, on ka riisipiim suhteliselt janune, vajades 54 liitrit vett klaasi piima kohta. Aga isegi võrdlemisi kõrge veekuluga taimsete piimade veejälg on tühine, võrreldes klaasi lehmapiimaga (veekulu umbes 120 liitrit), mis vajab vaieldamatult kõige rohkem vett kõigist saadaolevatest piimadest.

Aga ka teisi näitajaid võrreldes ilmneb, et lehmapiim on siiski keskkonnale kõige kahjulikum toode. Ühe klaasi lehmapiima tootmine tekitab peaaegu kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui taimsete alternatiivide valmistamine, millest tegelikult mandlipiim tekitab seda oma toodanguga võrreldes kõige vähem. Kui võtta arvesse ka maakasutust, siis on erinevus veelgi suurem. Lehmapiima tootmiseks kulub peaaegu kümme korda rohkem maad kui sama koguse kaerapiima tootmiseks, ning teised taimsed alternatiivid vajavad maad veelgi vähem.

Millenniumi põlvkonna põhitoidus

Avokaadost on saanud millenniumi põlvkonna põhitoidus, eriti levinud on selle kasutamine röstleival määrdena, guacamole’na või salatis. Avokaadol on aga tekkinud teatav maine rohelise mõtteviisiga inimeste seas ja tihti tuuakse seda näiteks, miks vegantoitumine ei ole jätkusuutlik. Jällegi on veekasutus peamine põhjendus.

Foto: Mali Maeder

Avokaado kasvatamisel on veetarbimise jalajälg 1981mᶾ/t, mis võib avaldada survet veevarudele. Kuid võrreldes loomsete saadustega on see siiski väga madal. Kõige suurema vee jalajäljega on veiseliha (15,400 mᶾ/t), seejärel lammas (10,400 mᶾ/t), siga (6,000 mᶾ/t), kana (4,300 mᶾ/t) ja muna (3,300 mᶾ/t). Nagu näha, on avokaado veetarbimise jalajälg ikkagi väiksem kui kõige väiksema veejäljega loomne saadus.

Igal toiduainel on mingisugune kahju keskkonnale, millest kohv, palmiõli, suhkur ja soja on ühed kõige suurema mõjuga. Ei ole olemas imetoitu, millega sööta kogu planeeti nii, et see ei avaldaks mingit mõju, aga me teame, et loomsed toiduained on kõige suuremad kahjutekitajad peaaegu igas mõõtmes.

See muidugi ei tähenda, et veganil või taimselt toitujal ei ole võimalik keskkonna säästmise heaks paremaid valikuid teha, näiteks eelistada kohalikku, hooajalist ja mahedat toorainet, mis on plastivaba, või asendada veekulukamad vegantooted vett säästvamatega. Aga samas ei maksa peamist perspektiivi silmist kaotada.

Isegi kui sinu veganmenüü sisaldab mandlipiima ja avokaadot, annad sa suure panuse planeedi heaolusse, kui boikoteerid loomakasvatustööstust. Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul on see kõige suurem asi, mida saad teha, vähendamaks oma kahjulikku mõju keskkonnale, ning see on isegi suurema kaaluga kui lennusõitude arvu vähendamine või elektrisõiduki kasutuselevõtmine.

Alati on võimalik keskkonna heaks veel rohkem ära teha, aga veganid annavad juba oma toiduvalikuga sellesse väga suure panuse. Keskkonnakaitsjate tegevuse hulka võiks kuuluda mitteveganitele selgitamine, miks oleks hea veganiks hakata. Edaspidi saab aga töötada selle kallal, kuidas veelgi enam suurendada selle positiivse valiku mõju.

Originaalartikkel: Environmentalists go nuts over almonds

Tõlkis Mylene Mihkelsoo