Lasteaiamenüüd

Vegantoidu saamise võimalused Eesti lasteaedades

 

Veganlus kuulub veendumusena Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstavate inimõiguste hulka. Lisaks näeb Eesti põhiseadus ette õiguse veendumustele ja keelu nende veendumuste põhjal diskrimineerida.

Eestis reguleerib praegu lasteaedade toitlustamist määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“1, mis näeb üldiselt ette segatoitumise. Samas, kooskõlas usu- ja veendumusvabaduse austamise põhimõttega jätab määrus teisiti toitumise võimaluse usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuste tõttu.

Eesti Vegan Selts (EVS) julgustab lasteaedu ja toitlustajaid olema avatud vegantoidu pakkumisele. Vegantoidu sobilikkust kogu elukaare jooksul kinnitavad maailma suurimad ja mõjukaimad toitumisasjatundjate ühendused, nt Academy of Nutrition and Dietetics2. Tegemist on tervisliku, keskkonna– ja loomasõbraliku toitumisviisiga.

EVS pakub lasteaedadele ja toitlustajatele abi ja koostööd menüüde koostamisel ja sisseviimisel. Samuti töötame selle nimel, et muuta tõenduspõhine toitumisinformatsioon vegantoitumise kohta kättesaadavamaks. Taimse toitumise põhitõdede tundmine teeb tervislike, tasakaalustatud ja mitmekülgsete veganmenüüde planeerimise lihtsamaks.

10 päeva vegantoidu näidismenüüsid

Lihtsustamaks vegantoidu kasutuselevõttu, oleme ette valmistanud määruse toitumisnõuetele vastavad 10 päeva veganmenüüd koolieelse lasteasutuse neljale vanuserühmale: sõim (1–2-aastased) ning noorem (3–5-aastased), keskmine (5–6-aastased) ja vanem rühm (6–7-aastased).

Menüüd sisaldavad piisavalt toiduenergiat ning tagavad määruses toodud makro- ja mikrotoitainete küllaldase saamise. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mille tarbimine jääb sõltuvalt vanuserühmast vahemikku 32–39% soovitusest ning on vajalik selle lisavõtmine toidulisandina. D-vitamiini lisavõtmise vajadus ei ole samas iseloomulik ainult vegantoitumisele, vaid on soovitatav kõigile meie laiuskraadil elavatele inimestele vähemasti aasta pimedamatel kuudel, kuid vajadusel aastaringselt.

Kuigi määrus näeb ette, et kümne päeva menüüde keskmine toiduenergia ja toitainete sisaldus peab vastama määruse nõuetele, on käesolevad veganmenüüd koostatud põhimõttel, et iga päev ka eraldivõetuna vastaks määruses toodule.

Kõigi menüüde hommikusöögid (koos vahepalaga) annavad 30–35%, lõunasöögid 40–45% ja õhtuooted 20–25% sõime- ja lasteaiapäeva toiduenergiast ning on seega vastavuses määruse soovitusega.

Menüüde täpsema kirjelduse koos retseptide, tehnoloogiliste kaartide ja toitainelise analüüsiga saab alla laadida siit. Menüüde vastavuse analüüs määruse toitumisnõuetele on leitav siit.

Menüüde maksumus

Menüüdes sisalduvate toiduainete kogumaksumus 2017. aasta detsembri hindades on toodud järgmises tabelis. Arvutuste aluseks on TAI NutriData toitumisprogramm ja kuue müüja (Selver, Coop, Prisma, Maxima, Bon Soya ja Germund) soodsaimad tavahinnad. Hindade kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Menüüde maksumusest arvestatava osa moodustab sojapiim (1,99 €/l), millele kulub sõltuvalt vanuserühmast keskmiselt 0,58 kuni 0,65 eurot päevas. Kui lehmapiimatoodete maksumust kompenseeritakse koolipiimatoetusega, siis kahjuks see toetus ei laiene veel taimsetele piimadele.

Olulisemad tähelepanekud

Allergeenid ja toiduohutus

Toitlustamisel on oluline välja selgitada, kas lastel on mõne toiduaine suhtes ülitundlikkust ning sellest lähtuvalt menüüsid vajadusel kohandada. Potentsiaalsemateks allergeenideks antud menüüdes on pähklid ja sojatooted. Samas näiteks maapähklite pakkumine varases eas võib vähendada maapähkliallergia väljakujunemise riski3. Pähkleid/seemneid tuleb lämbumisohu vältimiseks pakkuda eakohasel kujul: purustatult, laastudena, püreestatult vms.

D-vitamiin

2015. aasta riiklike toitumissoovituste kohaselt on D-vitamiini vajadus lastel 10 μg päevas ning juhtudel, kui toit ei taga piisavat vitamiinikogust, võib olla vajalik lisatarbimine kas rikastatud toitudest või toidulisandina. Antud menüüdes on kogu D-vitamiin pärit rikastatud sojapiimast. D-vitamiini keskmine päevane sisaldus jääb sõltuvalt vanuserühmast vahemikku 2,3–2,6 µg. Kui suvisel ajal on keha võimeline mõõduka päevitamise korral päikesekiirguse toimel ise D-vitamiini sünteesima, siis ülejäänud osal aastast on vajalik D-vitamiini lisavõtmine. D-vitamiini lisatarbimine on vajalik ka suvel, kui päikese käes viibimine ei ole piisav. Toidulisandite andmine on lapsevanemate ülesanne.

B12-vitamiin

Veganite jaoks on ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks B12-ga rikastatud toiduained ja B12 toidulisandid. Antud menüüdes on B12 allikaks rikastatud sojapiim ja B12-ga rikastatud pärmihelbed. Kõigi päevade veganmenüüd sisaldavad piisavalt B12-vitamiini. Kindluse mõttes on lapsevanematel soovitatav siiski anda vegan-lastele juurde B12 toidulisandit. Soovituslike koguste kohta leiab infot siit.

Jood

Umbes pool menüüde joodist on pärit jodeeritud soolast. Toitlustajal on oluline tagada, et toiduvalmistamisel kasutataks jodeeritud soola, mille joodisisaldus on vähemasti 40 mg/kg (pakendil 40±15 mg/kg). Sellise rikastusastmega jodeeritud sool on Eesti kaubandusvõrgus kättesaadav.

Kaltsium

Veidi üle poole menüüde kaltsiumist on pärit rikastatud sojapiimast, ülejäänu jaguneb paljude toiduainete vahel. Rikastatud sojapiimas, aga ka tofus oleva kaltsiumi biosaadavus on sarnane lehmapiima kaltsiumi omastamisega2. Laste puhul on rikastatud sojapiima soovitatav eelistada teistele rikastatud taimsetele piimadele selle suurema energia-, valkude ja teiste toitainete sisalduse tõttu.

Valgud

Menüüde planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et menüü sisaldaks üksteist aminohappeliselt täiendavaid toiduaineid. Komplementaarsete taimsete valguallikate tarbimine tagab loomsete valkudega sama kvaliteediga valgu4. Üksteist aminohappeliselt täiendavate taimsete valguallikate näiteks on tera- ja kaunviljade valgud, millest esimestel on limiteerivaks aminohappeks lüsiin, teistel aga metioniin, kokku moodustavad nad aga aminohappelise koostise, mis vastab hästi keha vajadustele.

Asendamatud rasvhapped

Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid asendamatud oomega-3 rasvhapped (alfa-linoleenhape, ALA) moodustama vähemasti 1%E, mis sõltuvalt vanuserühmast tähendab vastavalt 1,03 g, 1,31 g, 1,54 g ja 1,71 g ALA-d sõime- ja lasteaiapäeva jooksul. Kõigi päevade veganmenüüd tagavad piisava ALA saamise ja keskmiselt ületavad soovitust umbes 55–60%. Üle poole menüüde ALA-st pärineb jahvatatud linaseemnetest.

Raud

Kõigi päevade menüüd sisaldavad piisavalt rauda, moodustades keskmiselt sõltuvalt vanuserühmast alates noorematest vastavalt 134%, 163%, 189% ja 208% määruse nõuetest. Arvestades seda, et menüüd sisaldavad võrreldes nõuetega vastavalt 242%, 283%, 324% ja 349% C-vitamiini, võib eeldada ka piisavat raua omastamist. Suurimad rauaallikad menüüdes on tera- ja kaunviljatooted ning pähklid-seemned.

Tsink

Menüüde tsingisisaldus moodustab keskmiselt vastavalt 158%, 171%, 202% ja 224% määruse nõuetest. Kuna taimsetest toiduainetest on tsink mõnevõrra kehvemini omastatav kui loomsetest, soovitatakse Eesti toitumissoovitustes taimetoitlastele üldisest soovitusest 25–30% suuremat tarbimiskogust. Seega tagavad veganmenüüd piisava tsingi saamise. Suurimad tsingiallikad on teraviljatooted, pähklid-seemned, kaunviljatooted ja pärmihelbed.

Seleen

Olulisemad seleeniallikad menüüdes on parapähklid ja sojapiim.

Vesi

Menüüdes jääb veesisaldus allapoole soovitusi. Menüüsid koostades on eeldatud, et koolieelses lasteasutuses järgitakse määruse §3 p. 5 nõuet, mis näeb ette, et lapsel peab olema kättesaadav nähtavas kohas, vabalt ja tasuta piisav kogus «Veeseaduse» alusel kehtestatud nõuetele vastavat joogivett. Seega on eeldatud, et lapsed tarbivad sõime- ja lasteaiapäeva jooksul janu kustutamiseks vett juurde ning määrusekohane veevajadus saab kaetud.

Lisainfo

Täiendava informatsiooni saamiseks või ettepanekute tegemiseks palume kontakteeruda eestiveganselts@vegan.ee.