Laiapõhjalises ühispöördumises World Scientists’ Warning to Humanity: A Second Notice hoiatavad 184 riigi teadlased, et inimkonna tulevik on ohus, kui jätkame seniste tarbimisharjumustega ega suuda rahvastiku kasvu kontrolli all hoida.
Ka 25 aastat tagasi avaldati sarnane kiri, kus 1700 teadlast rõhutasid, et „maa ja selle eluvormide kaitsmiseks on vaja suurt muutust, kui soovitakse vältida tohutuid inimkannatusi“. Tookordses kirjas toodi probleemkohtadena välja osoonikihi hõrenemine, veepuudus, mereelustiku väljasuremine, surnud tsoonid ookeanides, metsade ja liigirikkuse häving, kliimamuutused ja rahvastiku kasv. Teadlased hoiatasid, et kui me midagi ette ei võta, on pöördumatud kahjustused paratamatud.
15 000 teadlast nendivad nüüd, et 25 aastaga ei ole olukord paranenud, vaid üha hullemaks läinud, ning inimkond on muudatuste tegemises läbikukkunud. Kirjas öeldakse, et kõige murettekitavam on seejuures potentsiaalselt katastrofaalne kliimamuutus, mida põhjustavad fossiilkütuste põletamine, metsade hävitamine ja põllumajandus, eriti lihaloomade kasvatamine. Lisaks tuuakse välja, et oleme põhjustanud massilise liikide väljasuremise.
Inimkond ei ole teinud piisavalt pingutusi, et panna piiri populatsioonikasvule, hinnata ümber kasvuloogikal põhineva majanduse roll, vähendada kasvuhoonegaase, ergutada taastuvenergia tootmist, kaitsta elupaiku, taastada ökosüsteeme, ohjeldada reostust, peatada liikide hävitamine ning takistada võõrliikide levikut.
Kirjas kutsutakse üles teadlasi, meediat ja tavakodanikke avaldama survet poliitikutele, et valitsused hakkaksid kiiremas korras astuma samme elu kaitsmiseks Maal. Samuti rõhutatakse üksikisikute harjumuste muutmise olulisust, sealhulgas tuuakse välja, et vajalik on drastiliselt vähendada lihatarbimist. Lahendustena pakutakse välja rida võimalusi, kuidas säästlikuma tuleviku poole liikuda. Eraldi on välja toodud taimse toitumisviisi poole pürgimise edendamine.
Eile ilmus kokkuvõte kirjast ka inglise ajalehes Independent ja hiljem Postimehes. Kahjuks nendes väljaannetes lihatarbimise vähendamise vajalikkust ei mainitud.
Ühiskirjale on alla kirjutanud mitmed Eesti teadlased, samas on loomse tarbimise vähendamise vajalikkuse osas meie teadlased seni pigem vaikinud. Lihatarbimise vähendamise poolt võtavad sõna enamasti tavakodanikud ja väiksed MTÜ-d. Ka Eesti Vegan Selts on oma viie aasta strateegias välja toonud keskkondlikel põhjustel vegantoitumise poole liikumise vajalikkuse. Strateegia lähtub ÜRO säästva arengu (Agenda 2030) eesmärkidest. Mitmed suured organisatsioonid, sh ÜRO, Oxfordi ja Harvardi ülikoolid on juba varem hoiatanud loomakasvatuse keskkonnamõjude eest. Ennustatakse, et aastaks 2050 kasvab inimkond ligi 9,7 miljardini, mis tähendab, et kiiremas korras tuleb välja töötada jätkusuutlikud viisid inimkonna toitmiseks. Massiline loomakasvatus hävitab keskkonda ning liigset loomse toidu tarbimist seostatakse ka teiste globaalsete probleemidega (nt kroonilised haigused, näljahäda, veepuudus, antimikroobikumiresistentsus jm).
Ootame, et ka Eesti poliitikud, teadlased, ajakirjanikud ja teised avaliku elu tegelased hakkaksid teemasse tõsisemalt suhtuma, jagades muude vajalike sammude kõrval infot taimse toitumise laiema leviku tähtsuse kohta.
Foto: TeddyBear[Picnic] ja FreeDigitalPhotos.net