Anny Drobet
Vastuartikkel loole “TERVIS TULEB ⟩ 6 väga head põhjust, miks piima ja piimatooteid tarbida” .
On ekslik arvata, et lehmad annavad loomulikes tingimustes lakkamatult piima ja vajavad pidevat lüpsmist. Nagu kõigi imetajate puhul, hakkab lehma organism piima tootma siis, kui ta on tiine ja valmistub peagi sündivaks vasikaks. Just nii nagu naisel tekib raseduse ajal rinnapiim selleks, et peagi sündivat last imetada. Seetõttu tuleb lehm piima saamiseks tiinestada sunniviisiliselt kunstliku seemendamise teel. Ja pärast sünnitust eraldatakse vasikas emast praktiliselt kohe. Ei ole vähimatki kahtlust, et nii emasloomale kui pojale on see äärmiselt šokeeriv ja stressirohke sündmus. Nagu kõik emad, tunnevad ka lehmad instinktiivset soovi hoolitseda oma vastsündinute eest, ja nagu iga laps, ihkab ka väike vasikas emaarmastust.
See on ainult üks osa suurest probleemist loomade ekspluateerimisel. Alljärgnevalt on ära toodud nii tervise-, keskkonna-, kui ka eetilised probleemid ja tagajärjed, kui tarbime teise liigi piima ja piimatooteid.
- Rasvasisaldus ja südamehaigused
Loomsed piimatooted – sealhulgas juust, jäätis, piim, või ja jogurt – lisavad menüüsse märkimisväärses koguses kolesterooli ja küllastunud rasvu. Suure rasvasisaldusega ja eriti küllastunud rasvade sisaldusega toitumisviisid võivad suurendada südamehaiguste ja insuldi riski ning põhjustada muid tõsiseid terviseprobleeme.
Teisest küljest võib madala rasvasisaldusega taimne toitumine, mis välistab loomsed piimatooted, koos treeningu, suitsetamisest loobumise ja stressiga toimetulekuga mitte ainult südamehaigusi ära hoida, vaid võib neid isegi tagasi pöörata.
- Vähirisk
Loomsete piimatoodete tarbimine on seotud ka suurema vähiriskiga, eriti reproduktiivsüsteemi vähiga. Kõige olulisem on, et piimatoodete tarbimine on seotud suurenenud eesnäärmevähi riskiga.
Loomsete piimatoodete tarbimine on eesnäärmevähiga kõige tõenäolisemalt seotud insuliinitaolise kasvufaktori (IGF-1) suurenemise kaudu. Piima ja piimatoodete regulaarsel tarbimisel on tõestatud IGF-sisalduse suurenemine inimeste veres. Erinevate populatsioonide uuringud on näidanud tugevat ja järjepidevat seost vere IGF-1 ja eesnäärmevähi riski vahel. Üks uuring näitas, et kõrgeima IGF-1 sisaldusega meestel oli rohkem kui neli korda suurem eesnäärmevähi risk, võrreldes madalaima tasemega inimestega. Terviseuuringus, mis jälgis 28 aasta jooksul 21 660 osalejat, leidsid teadlased suurenenud eesnäärmevähi riski neil, kes tarbisid rohkem kui 2,5 portsjonit piimatooteid päevas, võrreldes nendega, kes tarbisid vähem kui 0,5 portsjonit päevas. See uuring, mida toetavad ka muud avastused, näitab samuti, et eesnäärmevähi risk on suurem ka madala rasvasisaldusega loomse piima rohkema tarbimise korral. See tähendab, et liiga palju loomsete piimatoodete kaltsiumi, mitte ainult neis sisalduv rasv, võib kahjustada eesnäärme tervist.
- Laktoositalumatus
Laktoositalumatus on levinud, mõjutades 25% eestlasi. Sümptomid, mille hulka kuuluvad kõhuvalu, kõhulahtisus ja gaasid, tekivad seetõttu, et neil inimestel puudub ensüüm laktaas, mida on vaja piimasuhkru laktoosi seedimiseks. Imetavad lapsed toodavad ensüüme, mis laktoosi lagundavad, kuid täiskasvanuks saades kaotavad paljud meist selle võime. Selle tulemusel laktoos ei imendu, vaid jääb soolestikku, kus see laktoositalumatuse sümptomeid põhjustab.
- Saastumine
Loomsed piimatooted võib sisaldada saasteaineid, alates hormoonidest kuni pestitsiidideni. Piim sisaldab loomulikult ka lehma kehas toodetavaid hormoone ja kasvufaktoreid. Lisaks antakse mõnedes riikides lehmadele piimatoodangu suurendamiseks inimtekkelisi hormoone, näiteks veiste rekombinantset kasvuhormooni (rBGH).
Lehmade udarainfektsioonide ja mastiidi raviks kasutatakse antibiootikume. Mõningatest piima- ja piimatoodete proovidest on leitud nende antibiootikumide jälgi. Kahjuks kasutatakse antibiootikume sageli, kuna mastiit on lehmadel väga tavaline, sest põllumajandusettevõtes toodavad lehmad rohkem piima, kui loodus ette näeb.
- Laste terviseprobleemid
Loomsetes piimatoodetes sisalduvad piimavalgud, piimasuhkur, rasv ja küllastunud rasvad on ohtlikud lastele tervisele ning võivad põhjustada rasvumist, diabeeti ja südamehaigusi. Ehkki rasvumisriski vähendamiseks soovitatakse sageli madala rasvasisaldusega piima, näitas ajakirjas Archives of Disease in Childhood avaldatud uuring, et lapsed, kes jõid rasvavaba loomset piima, võrreldes loomset täispiima joonud lastega, ei olnud vähem rasvunud. Lisaks ei leidnud metaanalüüs tõestust väitele, et loomsete piimatoodete tarbimise suurendamine vähendab pikaajaliselt (> 1 aasta) keharasva ja kehakaalu.
Imikutele ei soovitata lehmapiima tarbida. Näiteks Ameerika Pediaatria Akadeemia soovitab alla ühe aasta vanustele imikutele lehmapiima mitte anda. Lehmapiimas sisalduv raud ei ole imikutele mitte ainult raskesti omastatav, vaid lehmapiim võib põhjustada imikute sooltes mikroskoopilist verejooksu.
Gaasivalud on loomse piima tarbimisega kaasnev lisamure. Kuni 28 protsenti imikutest põeb gaasivalusid esimese elukuu jooksul. Lastearstid teavad juba ammu, et sageli on põhjuseks lehmapiim. Nüüd teame, et rinnaga toitvatel emadel võivad olla gaasivaludega lapsi, kui emad tarbivad lehmapiima. Lehmapiimavalgud võivad tungida läbi ema vereringe, rinnapiima ja jõuda lapseni, põhjustades mõnedel imikutel sümptomeid.
Lisaks tekivad lehmapiima tarbivatel lastel tõenäolisemalt toiduallergiad ja krooniline kõhukinnisus.
- Eetika
Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirohketes tingimustes. Piimalehmad veedavad suure osa oma elust tiinena. See saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise ning vasikad eemaldatakse emade juures koheselt pärast sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele “kuuluvat” emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Tänapäeva farmides on lehmad aretatud ka piimatootmist maksimeerima. Statistikaameti värske blogipostituse põhjal on Eestis piimatoodang lehma kohta (ehk lehma produktiivsus) 30 aastaga hüppeliselt kasvanud – 4000-lt kuni 9900 kilogrammini aastas. Eesti on lehmade produktiivsuse poolest Euroopas teisel kohal Taani järel.
- Feminism
Kuidas me saame eeldada, et ühiskond, mis põhineb (vähemalt osaliselt) patriarhaadi võimul, muudab paradigmat naiste ekspluateerimise ja objektistamise osas, kui me ei muuda paradigmat oma igapäevaelus, mis puudutab naissoost loomade ekspluateerimist ja objektistamist meie endi poolt?
Meie argumendid jätkamaks naissoost loomade kasutamist, ekspluateerimist ja tapmist, on väga sarnased neile, mida pruugitakse, et kasutada ja ekspluateerida naisi ning viia naiste suhtes ellu igasugust kirjeldamatut vägivalda. “Nagu näiteks?” küsite. Meil on seda vaja. Oleme seda alati nii teinud. Traditsioon. Religioon. Kultuur. Nad pole intelligentsed. Nad on meist alamad. Meil on võim ja neil mitte. Mind ei huvita. Tahan, mida tahan. Elatan end nii. See on loomulik olukord.
Kui me räägime kõikide oma kõige haavatavamate õdede kaasamisest – feminismi, võrdsuse ja õigluse mõttes, peame kaasama ka loomadest õed. Ka nemad on haavatavad nagu meie. Nad on tundevõimelised nagu meie.
Allikad:
- Eesti Vegan Selts. Eetika. https://vegan.ee/veganlusest/pohjused/eetika/
- Piima hind. Loomad. https://piimahind.ee/
- Loomus. Tähista koos meiega taimse piima päeva! https://loomus.ee/taimse-piima-paev-2021/
- Piima hind. Tervis. https://piimahind.ee/tervis/