Gary L. Francione
Minu Facebooki, Twitteri ja Instagrami lehtedel kommenteeritakse sageli, et me ei saa moraalselt eristada loomset ja taimset toitu. Mõned kommentaarid on neilt, kes väidavad, et taimed on tundevõimelised ja seetõttu ei erine nad moraalselt tundevõimelistest mitteinimestest. See väide, mis on samas kategoorias nagu “Aga Hitler oli taimetoitlane”, on tüütu, haletsusväärne ja rumal.
Muud kommentaarid, mis võrdsustavad taimede söömist loomade söömisega, keskenduvad aga asjaolule, et hiiri, rotte, leethiiri, lindusid ja muid loomi tapetakse istutamise ja saagikoristuse ajal masinatega, samuti kasutades pestitsiide või muid vahendeid, mis takistavad loomadel seemnete või saagi söömist.
Ei ole kahtlust, et taimede kasvatamisel tapetakse loomi.
Kuid pole ka kahtlust, et kui me kõik oleksime veganid, tapetaks palju vähem loomi. Tõepoolest, kui me kõik oleksime veganid, saaksime vähendada põllumajanduses kasutatavat maad 75% võrra. See kujutab endast 2,89 miljardi hektari võrra vähendamist (üks hektar on umbes 2,5 aakrit) ja 538 000 hektari võrra vähendamist põllumaa puhul, mis teeb 43% kogu põllumaast. Pealegi kannatavad loomad karjamaadel nagu põldudelgi, sest karjatamise tõttu langeb rohkem väikeloomi kiskjate saagiks. Karjatamine teeb just seda, mida põllutöömasinad teevad: see kahandab kõrge rohu kõrteks ja loomadel on suurem risk saagiks langeda. Karjatamise tulemusel tapetakse paljud.
Praegu tapame me taimekasvatuses rohkem loomi kui siis, kui oleksime kõik veganid – me tapame loomi koduloomade karjatamise käigus, tapame loomi koduloomade “kaitsmiseks” (kuni saame nad oma majandusliku kasu nimel tappa) ja siis tapame veel tahtlikult miljardeid loomi, keda kasvatame toiduks. Seega, kui me kõik oleksime veganid, väheneks märkimisväärselt nende loomade tapmine, kes pole koduloomad.
See ei tähenda, et meil poleks kohustust vähendada loomadele tekitatavat kahju nii palju kui suudame. Igasugune inimtegevus põhjustab ühel või teisel viisil kahju. Näiteks lömastame putukaid isegi ettevaatlikult kõndides. Lõuna-Aasia vaimse traditsiooni, džainismi peamine tõekspidamine on, et igasugune tegevus põhjustab kasvõi kaudselt teistele olenditele kahju ja ahimsa ehk vägivallatuse järgimine nõuab, et me vähendaksime seda kahju, kui saame seda teha. Kui põllukultuuride kasvatamine toob kaasa surmasid, mis on tahtlikult põhjustatud, mitte ainult juhuslikult või tahtmatult, siis on see päris kindlasti moraalselt vale ja see peaks lõppema. Loomulikult on ebatõenäoline, et me lõpetame nende surmade põhjustamise senikaua, kuni me kõik ikka veel tapame ja sööme loomi. Kui me oleksime veganid, siis mul pole kahtlust, et leiaksime loovamaid viise, kuidas toota väiksemat kogust taimseid toite, mida me vajame, kasutamata sealjuures pestitsiide või muid võtteid, mis põhjustasid loomade surma.
Kuid enamik neist, kes argumenteerivad, et taimede ja loomade söömine on üks ja sama, väidavad, et isegi siis, kui me kõrvaldame igasuguse tahtliku kahju, kahjustab taimekasvatus paratamatult ikkagi märkimisväärset hulka loomi, mistõttu taimne toit hõlmab alati loomade tapmist ning seega ei saa me loomset ja taimset toitu sisuliselt eristada.
See väide on absurdne, nagu näeme järgmisest hüpoteetilisest olukorrast:
Kujutlegem, et on olemas staadion, kus inimestega, kes pole selleks oma nõusolekut andnud, viiakse läbi gladiaatorite võitluse moodi üritusi ja neid tapetakse tahtlikult ilma mingi muu põhjuseta, kui rahuldada perversseid kapriise neil, kellele meeldib inimeste tapmist vaadata.
Peaksime sellist olukorda räigelt ebamoraalseks.
Kujutlegem nüüd, et me peatame selle kohutava tegevuse ja teeme tollele ettevõtmisele lõpu. Staadion lammutatakse. Seda maa-ala, kus oli staadion, kasutame osana uuest mitmerealisest maanteest, mida poleks saanud eksisteerida ilma maata, kus oli varem staadion. Sellel maanteel juhtub suur arv õnnetusi, nagu igal maanteel, ja seal on märkimisväärne arv surmajuhtumeid.
Kas me tõmbaksime võrdusmärgi soovimatute ja juhuslike liiklussurmade ning staadionil meelelahutuseks põhjustatud tahtlike surmade vahele? Kas me ütleksime, et kõik need surmad on moraalselt samaväärsed ja et me ei saa moraalselt eristada staadionil põhjustatud surmasid maanteel põhjustatud surmadest?
Muidugi mitte.
Samamoodi ei saa me võrdsustada soovimatuid surmasid taimekasvatuses nende aastas miljardite loomade tahtliku tapmisega, et saaksime neid või nende poolt või neist valmistatud tooteid süüa. Need tapmised pole mitte ainult tahtlikud; need on ka täiesti ebavajalikud. Loomade ja loomsete toodete söömine ei ole inimestele vajalik. Me sööme loomi, sest naudime maitset. See kuidas tapame loomi toiduks, on sarnane inimeste tapmisega staadionil, sest mõlemat tehakse naudingu saamiseks.
Need, kes väidavad, et süüa loomseid tooteid ja süüa taimi on sama, ütlevad vastu: “Põldhiired, leethiired ja muud loomad surevad taimekasvatuse tõttu. Teame kindlalt, et neid sureb. Mis vahet sellel on, kas need surmad on ettekavatsetud või mitte?”
Vastus on, et see muudab kõike. Teame kindlalt, et mitmerealisel maanteel esineb surmasid. Võite sõita aeglasemalt, kuid alati on juhuslikke surmasid. Üldiselt me siiski eristame neid surmasid, isegi kui need hõlmavad teatud süüd (nt hooletu juhtimine), ja mõrva. Tõepoolest, ükski terve mõistusega inimene ei kahtleks erinevas kohtlemises.
Kindlasti peaksime tegema kõik, mida suudame, et minimeerida taimi kasvatades kahju mitteinimloomadele. Kuid öelda, et taimekasvatus on moraalselt sama, mis loomakasvatus, on nagu öelda, et surmad maanteel on sama, mis inimeste tahtlik tapmine staadionil.
Tegelikult pole ühtegi head õigustust. Kui loomad on moraalselt olulised, on veganlus ainus ratsionaalne valik ja see on moraalne imperatiiv.
Ja muide, Hitler ei olnud taimetoitlane ega vegan ja mis vahet seal oleks, kui ta oleks olnud? Stalin, Mao ja Pol Pot sõid palju liha.
—
Tõlkis Tanel Lebedev
Originaalartikkel Is Eating Plants as Morally Objectionable as Eating Animals?