14. märtsil 2024 ilmus uus raport selle kohta, mida on vaja teha meie toitumisharjumuste muutmiseks Põhjamaades. Raport näitab, et maksud ja toetused on olulised poliitilised vahendid, ning soovitab ka teha koostööd märgistamise ja turustamisreeglite vallas, et põhjamaalastel oleks lihtsam kliimasõbralikumalt ja tervislikumalt toituda.
Aruanne „Policy tools for sustainable and healthy eating – Enabling a food transition in the Nordic countries“ täiendab eelmisel aastal välja antud Põhjamaade toitumissoovitusi 2023. Esimest korda võtsid teaduslikud soovitused arvesse tervisemõjude kõrval ka keskkonda ning see äratas palju tähelepanu.
Uues raportis vaadeldakse, mida saab poliitiliselt konkreetselt ära teha tingimuste loomiseks, et elanikkond saaks valida säästvamaid ja tervislikumaid alternatiive olukorras, kus teadus näitab ikka ja jälle, et nii kliima kui ka rahvatervis on surve all.
„Söömisharjumuste parandamine on kõige tõhusam jõupingutus, mida saame Põhjamaades rahvatervise ja kliima heaks teha. See uus raport annab meile suuna ja tööriistad julgeteks otsusteks ja aruteludeks, mida peame tegema, et muuta meie kodanike jaoks säästva ja tervisliku eluviisi valimine lihtsamaks,“ ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Karen Ellemann.
„Söömisharjumuste parandamine on kõige tõhusam jõupingutus, mida saame Põhjamaades rahvatervise ja kliima heaks teha. See uus raport annab meile suuna ja tööriistad julgeteks otsusteks ja aruteludeks, mida peame tegema, et muuta meie kodanike jaoks säästva ja tervisliku eluviisi valimine lihtsamaks.“
Karen Ellerman, Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär
Suhkrumaks, lihamaks, toetused ja märgistamine – mis paneb meid õigesti sööma?
Raport näitab, millistel erinevatel viisidel saavad Põhjamaad tugevdada oma strateegiaid toidu tarbimise muutmiseks ja keskkonna loomiseks, mis võimaldab kodanikel toituda nii säästvalt kui ka tervislikult. Vaadeldakse erinevaid poliitilisi meetmeid käitumise muutmiseks nügimisest seadusandluseni.
Teadlased soovitavad kombineerida sekkumisi, mis võtavad arvesse ka seda, et inimeste käitumist mõjutavad mitmesugused toiduga seotud isiklikud ja sotsiaalsest keskkonnast mõjutatud tegurid.
„Kui tahate, et põhjamaalased muudaksid oma toitumisharjumusi, on oluline kaaluda poliitikavahendite ja stiimulite kombinatsiooni. Olulist rolli mängivad maksud ja toetused, kuid neid tuleb täiendada meetmetega nagu teabekampaaniad ja motivatsiooni mõjutavad nügimised,“ ütleb teadur Leneisja Jungsberg, kes on üks raporti koostajaid.
Viis soovitust säästva toidutarbimise poliitilisteks meetmeteks:
Võtke terviklik vaatenurk – üheseid lahendusi pole
Parema toidusüsteemi poole püüdlemisel peame meeles pidama, et lihtsaid lahendusi pole. Peame samaaegselt rakendama mitmeid algatusi, et luua jätkusuutlik, tervislik ja vastupidav toidusüsteem.
Tuleb rakendada liha- ja suhkrumaksu, samuti köögivilja- ja puuviljatoetuseid
Uuringud näitavad, et poliitikainstrumendid nagu maksud ja toetused mõjutavad ostukäitumist. See võib puudutada teatud lihatoodete maksustamist, suhkrulisandiga jookide aktsiisi või köögiviljatoetuseid. Kui Põhjamaad seda tüüpi poliitikavahenditega ühiselt edasi tegutsevad, võib see suurendada avalikkuse vastuvõtlikkust, mis on nende poliitikavahendite puhul sageli väljakutseks.
Jõulised riigihanked ja koolitused
Põhjamaadel on ainulaadne võimalus kasutada toitlustamist avalikes asutustes tõhusa hoovana, et mõjutada tarbijaid tegema paremaid valikuid ka ülejäänud elus. Avalike asutuste toitlustamine vajab suunamist, et edeneksid säästvate ja tervislike valikute tegemine kooskõlas Põhjamaade toitumissoovitustega.
Tuleb välja töötada kliimamõjusid näitav Põhjamaade toidumärgis
Kaupade märgistamine mõjutab tarbijate käitumist. Põhjamaades on meil olnud suur edu võtmeaugumärgisega, mis töötati välja Rootsis, et suunata tervislikke valikuid. Pärast seda on võtmeaugumärgist edasi arendatud ja rakendatud nii Norras kui Taanis. Taani töötab praegu välja toidule kliimamärgist, mida saame koos edasi arendada ja Põhjamaades levitada.
Tuleb koostada ühised Põhjamaade juhised, mis vähendaksid ebatervisliku toidu turustamist
Mitmed meie suured toiduettevõtted tegutsevad kõigis Põhjamaades ja reeglite ühtlustamine oleks ettevõtetele lihtsam. Seetõttu võib olla mõistlik töötada välja tugevamad reeglid ja õigusaktid, mis reguleeriksid ebatervisliku toidu turustamist, Põhjamaade koostöös. Praegu on selle valdkonna seadusandlus nõrk ja vaja on uusi meetmeid, et vähendada reklaami, mis mõjutab meid ja veelgi olulisemalt meie lapsi ja noori mittesäästlike ja ebatervislike harjumuste suunas.
Terve ingliskeelne raport: https://www.norden.org/sv/node/86245
Tõlge artiklist Põhjamaade Ministrite Nõukogu lehel. Tõlkis Kadri Sikk.