10. oktoober 2024Eesti Vegan Selts

Täna on ülemaailmne vaimse tervise päev. Eesti Vegan Seltsi liige ja arengutreener Liisi Toom jagab sel puhul oma kogemusi ja teadmisi sellest, kuidas veganina enda vaimset heaolu tähtsustada.

Ma ei usu, et ükski inimene, rääkimata veganaktivistist, saab olla jätkusuutlik, kui ta ei hoolitse oma vaimse tervise eest. Üha enam tunnen, et veganid sarnanevad tippsooritajatele, pidevalt tegutsedes oma võimete piiril. Kuid ainult võitlemine ei ole jätkusuutlik. Ainult andes ja võideldes läheb lõpuks ka kõige tugevam inimene katki. Seetõttu on oluline õppida märkama enda ja teiste – olgu need sõbrad või vegankogukonna liikmed – raskusi ning küsida ja pakkuda tuge.
Siin on minu neli mõtet, mis on mind aidanud keskenduda enda heaolule ja vaimse vastupidavuse kasvatamisele. Need on kohandatud enesekaastunde teooriast, et tasakaalustada hoidev ja edasiliikuv eluhoiak:

  1. Tunded tekivad, tunded pole sina – neid saab reguleerida. Tunnete allasurumine viib sageli nende plahvatusliku esilekerkimiseni kõige ebasobivamal hetkel. Leia viise, kuidas ennast maandada, alustades tunnete aktsepteerimise ja nende sõnastamisega: viha, nördimus, lein, lootus, kaotus. Pane tähele, nimeta tunded ja lase neil olla. Jo-Anne McArthuri sõnad on mul igavesti meeles, kui ta ütles, et kui ta ärkaks hommikul ja hakkaks kohe mõtlema farmiloomade kannatustele, ei suudaks ta voodist tõusta ega nende eest võidelda. Ta teeb asju, mis pakuvad rõõmu, et elu nautida. Me teeme oma parimat tööd siis, kui tunneme end hästi. 
  2. Sa ei ole üksi. Isegi kui oled ainuke vegan oma peres, sõpruskonnas või tööl, sa ei ole üksi oma kogemuses. Juba see, et sa seda postitust loed, näitab, et on teisi, kes sarnaselt mõtlevad, kes on loonud keskkonna veebis, et teisi toetada. Kui tahad näha, kui palju veganeid Eestis on, siis tule laupäeval Veganmessile. Julgustan sind otsima ja laiendama oma suhtlusringi inimestega, kellele sa ei pea end selgitama ja kes kuulavad sind nõu andmata või ilma hinnanguteta, kes lasevad sul end tühjaks rääkida. Või kellega saad lihtsalt vaikuses olla või teha midagi, mis korraks mõtted mujale viib või aitab kehal uut vibe-i saada. Suhtlusringkond on üks olulisemaid vaimse tervise toetajaid. 
  3. Tegele oma hobidega väljaspool veganlust ja loomakaitset. Olen kindel, et sul on põnevaid huvisid, oskusi ja hobisid, mis sind köidavad, mis sulle naudingut ja rõõmu pakuvad ning mida tehes kaob aeg. Jälgi, et need tegevused oleks sinu kalendris kirjas ja sa ei jätaks neid unarusse!
  4. Loo rutiin või plaani tegevusi, mis aitavad edasi liikuda. Midagi, mis katkestab rumineerimise ehk mõtete „ketramise“ ja negatiivsete emotsioonide süvenemise ning aitab sul vaimselt paremasse seisundisse jõuda. See võib olla kiire hingamistehnika, sõnadega enda emotsioonide ümberhäälestamine, sõbrale helistamine või väike jalutuskäik õues. Tuleta endale meelde, et on asju, mis on hästi. Plaani midagi, mida saad kontrollida ja mis aitab rumineerimisahelast välja tulla. 

Veganina võib vahel tunduda, et iga samm on võitlus. Me näeme meedias, raamatutes, tööl ja igapäevaelus pidevalt asju, mis toovad meelde loomad ja nende kannatused. Sellises olukorras on oluline ennast hoida. On oluline luua toetav suhtlusringkond ning õppida sobivaid taktikaid, mis aitavad toime tulla emotsionaalselt raskete hetkede ja keeruliste väärtuskonfliktidega. Midagi, kust ammutad jõudu, et oleks jõudu pilti muuta. See on tehtav ja treenitav ja võtab aega, kuid sa pole üksi. Tea, et sinu vaimne tervis on väga oluline! Räägi ja küsi abi, kui seda vajad!


Häid nõuandeid eneseabiks leiab veebilehtedel enesetunne.ee ja peaasi.ee.