Kadri Sikk, Tartu Ülikooli „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ magistrant
Riigikogus on läbinud esimese lugemise uus rahvatervishoiu seadus, mille raames uuendatakse ka lasteaedades ja koolides toitlustamist reguleerivat määrust. Kas uus määrus arvestab kliimaeesmärkide saavutamisega või tuleb sama segadust tekitav kui seni kehtiv?
Euroopa rohelise kokkuleppe südames olevas „Talust taldrikule“ strateegias nähakse ette liikumist taimsema toidulaua poole nii keskkonna- kui tervise-eesmärkide tõttu. Nende kahe eesmärgi läbipõimumist rõhutavad tugevalt ka eelmisel aastal avaldatud Põhjamaade toitumissoovitused, mis annavad tooni meiegi järgmisel aastal avaldatavatele soovitustele.
Segaduses toitlustajad
Soovitustega seotult avaldas Põhjamaade ministrite nõukogu märtsis raporti poliitikainstrumentidest, millega toetada kestlikku toidusiiret Põhjamaades. Raportis soovitatakse muuseas kõigis Põhjamaades lihamaksu sisseviimist ja köögi- ning puuviljadele toetuste maksmist ja rõhutatakse, et möödapääsmatu toidusiirde elluviimiseks tuleb vaadata ümber nii maksud, toetused kui regulatsioonid.
Üks sellistest regulatsioonidest on nimetatud määrus. Praegu kehtiv määrus teeb ettekirjutisi segamini nii toit- kui toiduainete kohta, muutes selle tõlgendamise keeruliseks näiteks sellistel puhkudel, kui haridusasutus tahab pakkuda täisväärtuslikku täistaimetoitu.
Näiteks on määruses kirjas, et valguvajadusest kolmandik tuleb katta loomsete valkudega ja et liha tuleb pakkuda kahel korral nädalas – nõuded, mis pole toitumuslikult kuidagi põhjendatud ja on vastuolus kliima- ja tervise-eesmärkidega. Kuna määruses on kirjas loomsete toiduainete kaupa, mida ja palju tuleb pakkuda, on toitlustajad olnud segaduses, kas üldse võib ja kui, siis milline peab olema pakutav täistaimetoit. Sellist segadust peaks uus määrus aga kindlasti vältima.
Rootsis on juba ka koole, kus pakutaksegi ainult taimetoitu
Näiteks võib siinkohal tuua Rootsi, kus on kooliseaduses kirjas, et pakutav toit peab olema täisväärtuslik. Selle tõlgendamiseks suunab valitsus riiklike toitumissoovituste juurde, mis käsitlevad nii toidu- kui toitaineid vanusegruppide lõikes ning teevad soovitusi selle kohta, milline toit on täisväärtuslik, sh on loodud soovitused koolidele, kus puudutatakse ka täistaimetoitlust.
Konkreetse toidu osas otsustavad omavalitsused ja koolid ise, mida pakutakse. Selline lähenemine hoiab seaduse selge ja konkreetse, annab põhjendatud kaalu riiklikele toitumissoovitustele neid dubleerimata ning võimaldab seeläbi koolidel rohkem koostöös laste ja lapsevanematega otsustada, millist toitu pakutakse. Nii on Rootsis ka juba koole, kus pakutaksegi ainult taimetoitu.
Selleks, et ka Eestis saaksid rohkem lapsi ja peresid teha kliima-, looma- ja tervisesõbralikke valikuid, tuleks koostada uus määrus selliselt, et see võimaldab toitlustajatel selgelt aru saada, millest lähtuda taimse toidu pakkumisel. Eelnõuga kaasas olevate rakendusaktide kavandist on selge, et meie määrusega seatakse taaskord nõuded ka toiduainegruppide järgi. Täistaimetoitlus pole enam kaugeltki ainult veganite pärusmaa – kas määruse koostajad ja minister, kes selle allkirjastab, arvestavad muutuva maailma vajadustega?
Kadri Sikk on Eesti Vegan Seltsi liige.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 12.10.2024: https://epl.delfi.ee/artikkel/120328477/kadri-sikk-taimetoit-koolidesse-kas-maaruse-koostajad-ja-minister-arvestavad-muutuva-maailma-vajadustega