Soome uued toitumissoovitused julgustavad toituma nii, et toidulaual oleks ülekaalus taimne toit. See tähendab, et lisaks köögiviljadele, puuviljadele ja marjadele peaks menüü sisaldama ka täisteraviljatooteid ja kaunvilju.
Eelmisel nädalal avaldatud Soome riiklikud toitumissoovitused julgustavad toituma nii, et toidulaual oleks ülekaalus taimne toit.
„Meil tuleks muuta toitumist rahvastiku tasemel nii, et toidulaual oleks ülekaalus taimne toit. See on suur hüpe ja väljakutse“, ütleb toitumisteaduste professor ja toitumissoovituste töörühma juht Maijaliisa Erkkola. Taimse toidu ülekaal toidulaual tähendab, et lisaks köögiviljadele, puuviljadele ja marjadele tarbitakse rohkem täisteraviljatooteid ja kaunvilju. Loomsetest toiduainetest sisaldavad soovitused näiteks jätkusuutlikult püütud või kasvatatud kala. Seevastu liha söömist tuleks soovituste kohaselt vähendada ning piimatooteid tarbida mõõdutundega. Ka soola tarbimist peaks vähendama.
Toitumissoovitused on tekitanud elavat diskussiooni juba enne nende ilmumist. Riigi toitumisnõukogu poolt koostatud soovitused toetuvad põhjamaade toitumissoovitustele, mille uus versioon anti välja eelmisel aastal. Põhitähelepanu on toitumise tervislikkusel, kuid lisaks sellele on võetud arvesse ka toidu keskkonnasõbralikkust.
Köögivilju, puuvilju ja marju 5-9 portsjonit päevas
Köögiviljade, puuviljade ja marjade soovituslik kogus on 500-800 grammi päevas. Eelmistes soovitustes olnud poole kiloga võrreldes on kogus kasvanud.
Uued soovitused näevad ette viis kuni üheksa portsjonit. Üks portsjon on näiteks poolteist detsiliitrit salatit, üks detsiliiter marju või üks keskmise suurusega puuvili. Sügavkülmutatud aiasaadused sobivad samuti hästi.
„Ka viiesaja grammini jõudmine on suurepärane tulemus“, ütleb Maijaliisa Erkkola.
Aedviljad on kiudainete ja mitmete vitamiinide hea allikas.
Rohkem täisteraleiba ja ubasid
Täisteraviljatoodetele anti nüüd esimest korda konkreetne soovituslik kogus: 90 grammi kuivkaaluna päevas. Selle kättesaamiseks piisab kui süüa päevas ära üks taldrikutäis putru, mõni rukkileivaviil ja üks portsjon viljalisandit, nagu näiteks otra.
Täisteraviljatooteid tasuks seega süüa soovituste järgi senisest rohkem.
„Kasvõi sellepärast, et saaksime piisavalt kiudaineid. Lisaks sellele on täisteraviljatooted ka tähtis taimse valgu allikas“, ütleb Maijaliisa Erkkola.
Kaunviljasid soovitatakse 50-100 grammi päevas. See on näiteks üks detsiliiter keedetud ubasid. Kaunviljad, nagu herned, oad ja läätsed, on head valguallikad. Valku võib saada ka näiteks pähklitest.
Maijaliisa Erkkola sõnul oleks vaja meie toitumises valgupööret, mis tähendaks just taimse valgu osakaalu suurendamist.
„Praegusel hetkel saame me seitsekümmend protsenti valgust loomsetest toiduainetest ja kolmkümmend taimsetest.“
Hea rasv kalast
Loomsetest toiduainetest sisaldavad soovitused näiteks jätkusuutlikult püütud või kasvatatud kala. Soovituslik kogus on 350-500 grammi nädalas, mis vastab kahele või kolmele kalaroale. Pool sellest võiks olla rasvane kala.
„Kalarasv on suurepäraste omadustega. Meil leidub kalade poole pealt häid valikuvõimalusi, nagu näiteks loodusest püütud rääbised või latikas, või siis kasvandustes kasvatatud forell“, ütleb Maijaliisa Erkkola.
EESTI VEGAN SELTSI SEISUKOHT: Kas kala ikka kõlab hästi?
Soovitatud on, et kala tuleks tarbida rohkem ja vaid säästvalt majandatud kalavarudest. Siin on määravaks saanud alfa-linoleenhape/oomega-3 rasvhapped, aga ka valk, jood ning vitamiinid D ja B12. Kui nelja viimase kättesaamine muudest allikatest, sh toidulisandid ja tõhustatud toit, on levinud, siis nõuab alfa-linoleenhape läbimõeldud õlide ja pähklite tarbimist. Lihtsaim viis on tarbida mikrovetikaõli. Ka kalade oomega-3 pärineb mikrovetikatest toituvast fütoplanktonist.
Soovitused põhinevad eeldusel, et kalakasvatust on võimalik säästvalt majandada ja seda isegi juhul, kui kala tarbimine veelgi suureneb.
Juba praegu tegutseb kalatööstuse kommertssektor jätkusuutmatult, et tulla vastu järjest kasvavale nõudlusele. Me püüame aastas 0.97- 2.74 trillionit kala. Hinnanguliselt jääb ookeanidesse igal aastal 640 000 tonni püügivahendeid, mis tekitavad ülisuurt plastikreostust ja tapavad aastas üle 100 000 vaala, delfiini, hülge ja kilpkonna. 40% püütud loomadest on kaaspüük, kes visatakse enamasti kas surevatena või juba surnutena vette tagasi. Meie enda Läänemeri on üks maailma reostatumatest veekogudest, mis kannatab eutrofeerumise, ülepüügi, saasteainete ja plastjäätmete kõrge taseme käes. Sealt püütud kala tarbimisega kaasneb dioksiini ja dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide (PCB) risk.
Ka kalafarme ei saa pidada jätkusuutlikuks. Globaalsete kalavarude drastiline vähenemine tähendab, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga kahekordistub kalakasvatus 2050. aastaks. Tegemist on intensiivse kultiveerimisega, mis põhjustab reostust, toitainetega ülerikastumist ja sealt edasi hapnikuvaegust. Kasvatusega kaasnevad saasteainete kogunemine, ohjeldamatud haiguspuhangud ja parasiidid. Ohtralt kasutatakse antibiootikume, pestitsiide ja muid ravimeid, mille jääke on leitud meie toidulaualt ja mis kahjustavad veekogusid ja põhjustavad antibiootikumiresistentsust. Kalakasvatus on magevett raiskav ja kasutab söödaks ookeanidest ja meredest püütud kala, mis viib meid ringiga tagasi ülepüügi juurde.
Praeguse nõudluse (ja soovituste kohaselt veelgi suurema nõudluse) kohaselt on jätkusuutlik kalapüük võimatu.
Meie rasvhapete vajaduse täitmine lihtsalt ja taimselt pakub suurepäraseid võimalusi jätkusuutlikuks ettevõtluseks, kuid juba praegu on hõlpsasti kättesaadavad vastavad taimsed toiduained ja lisandid, sh oomega-3-rasvhappeid sisaldav mikrovetikaõli.
Piimatooteid tuleks soovituste kohaselt tarbida mõõdukalt ja eelistada rasvavabu või väherasvaseid tooteid. Kui piima asemel kasutatakse taimseid tooted, siis tuleks eelistada kaltsiumi, D-vitamiini, joodi ja B12-vitamiiniga rikastatud toiduaineid.
EESTI VEGAN SELTSI SEISUKOHT: Piim ja piimatooted pole valge kuld
Kõrge rasvasisaldusega piim ja piimatooted võivad põhjustada südame-veresoonkonna haigusi. Veebruaris 2023 avaldatud ülevaatlikust uurimistööst selgub: piima ja piimatoodete tarbimine on seotud suurenenud eesnäärme-, munasarja- ja rinnavähi riskiga. Siinkohal on paslik välja tuua, et kaltsium taimsetest allikatest nagu lehtköögiviljad on tihtipeale kõrgema biosaadavusega kui see on piimatoodetes. Piim ja eriti kontsentreeritud piimatooted nagu kõva juust on suure keskkondliku jalajäljega ja nende tarbimine tekitab suurel määral kasvuhoonegaase. Mäletsejate seedetraktis toimuv käärimine on negatiivses seoses keskkonnamõjudega. Loomade sööt panustab negatiivselt läbi väetiste, pestitsiidide, vee ja maa kasutuse ning seeläbi vähenenud bioloogilise mitmekesisuse. Kuna soovitatud mõõdukale tarbimisele on olemas alternatiivid taimselt toidulaualt, siis pole vasikatele mõeldud piima tarbimine inimesele vajalik. Tegemist pole asendamatu ja vajaliku söögiga.
Liha suurendab vähiriski
Juba varem on tähelepanu äratanud soovitused lihatarbimise osas. Singiviile, vorsti, viinereid ja muud sellelaadset töödeldud liha võiks süüa võimalikult vähe.
Punast liha, nagu veise, sea või lambaliha, võiks tervislikel põhjustel süüa maksimaalselt 350 grammi nädalas küpsetatud lihana ning keskkondlikel põhjustel veelgi vähem. Sellele vastav toore liha kogus on 500 grammi. Päevane portsjon oleks sel juhul 50 grammi küpsetatud liha ehk siis vaid mõne lihapalli jagu.
Kana- ja muu linnuliha söömist soovitatakse praegusega võrreldes vähendada keskkondlikel põhjustel.
Nii töödeldud liha kui punane liha on muuhulgas jäme- ja pärasoolevähi riskiteguriteks. Töödeldud liha peetakse vähi teket soodustavaks, punast liha aga tõenäoliselt vähi teket soodustavaks.
EESTI VEGAN SELTSI SEISUKOHT: Punane tuli lihale
Lihast saadavaid toitaineid saab hõlpsasti taimsetest allikatest. Kuna tegemist on ilmselgelt keskkonda ja tervist kahjustava toiduga, siis on kõige optimaalsem vähendamise asemel minna loobumise teed.
Pea kõik tarbivad liiga palju soola
Maijaliisa Erkkola sõnul on tervise seisukohalt olnud läbi aastate üheks suuremaks murekohaks sool.
Soola maksimaalne soovituslik kogus on sama mis ennegi – 5 grammi päevas. See on veidi vähem kui üks teelusikatäis.
Peaaegu kõik tarbivad Soomes soola üle maksimaalse soovitusliku koguse.
„Juba lapsest saati tarbime soola rohkem kui vaja. Mina näen seda vaat et probleemina number üks.“
Eesmärk on, et toitumissoovitusi oleks lihtne järgida
Maijaliisa Erkkola sõnul on tähtis, et toitlustajad arvestaksid oma menüü koostamisel toitumissoovitustega. Ka toidupoodidel on tema arvates võimalus kaasa rääkida selles, et ostjatel oleks lihtsam valida tervislikku ja jätkusuutlikult toodetud toitu.
„Pahatihti pole kampaaniatooted just eriti tervist edendavad. Hakkliha asemel võiks kampaaniates vahel kasutada näiteks kiiresti valmivat kodumaist kala või mõnd kaunviljatoodet.“
Toitumissoovituste eesmärk on teha tervisliku ja keskkonnasõbraliku toidu tarbimine kõigi inimeste jaoks lihtsamaks. Mitte see, et üksikud inimesed järgiksid soovitusi grammi täpsusega.
Tõlge artiklist Soome rahvuringhääling Yle lehel. Tõlkis Kristo Burk.