Uued heitkoguste arvestusmeetodid annavad teistsuguse pildi sellest, mis on kliimakriisi peamiseks põhjustajaks.
Arengud kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestuses nihutavad suurema osa kliimakriisi vastutusest fossiilkütustelt loomakasvatusele, väidab uus analüüs.
Fossiilkütuste põletamist energia saamiseks peetakse laialdaselt globaalse soojenemise põhjuseks. Kuid teadusajakirjas Environmental Research Letters avaldatud eelretsenseeritud artiklis väidab Gerard Wedderburn-Bisshop, et tegelikult on loomakasvatussektor kliimamuutuste peamine põhjustaja, vastutades 53% globaalse keskmise temperatuuri tõusu eest aastatel 1750 – 2020. See võrdub 0,64ºC soojenemisega. Seevastu fossiilkütused vastutavad 19% soojenemise eest, mis võrdub 0,21ºC-ga.
Wedderburn-Bisshop, endine Austraalia valitsuse keskkonnateadlane, kes on nüüd World Preservation Foundationi tegevdirektor, väidab, et 1990ndatel välja töötatud kasvuhoonegaaside heitmete arvutamise viis on aegunud. Tema sõnul annavad heitkogustest paremini aru saamine ja uuendatud arvestusmeetodid täpsema pildi globaalse soojenemise põhjustest. See lähenemine näitab, et maakasutuse muutus, mida peamiselt ajendab loomakasvatus, on palju suurem heitkoguste allikas kui seni arvati.
Ühtne süsinikuarvestus
Wedderburn-Bisshop toetub oma järeldustes kolmele arengule kliimateaduses. Esimene neist on ühtne süsinikuarvestus. Tema artikkel selgitab, et Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) heitkoguste arvestuseeskirjad näevad ette, et fossiilkütuste ja kõigi teiste allikate puhul arvestatakse heitmeid täies mahus – välja arvatud metsade raadamise heitkoguseid arvutades.
Kui taimestik ja puud tagasi kasvavad, seovad nad süsinikku. See on viinud selleni, et inimtegevusest põhjustatud metsaraadamise heitmeid arvestatakse osaliselt netoheitmete, mitte koguheitmete hulka. Samal ajal arvestatakse fossiilkütuste põletamisel tekkinud heitmeid täies ulatuses.
Kuid kuna looduses kasvav taimestik seob kõiki heitmeid nende allikast olenemata, tuleks neid ka ühtemoodi arvesse võtta. Uuringu kohaselt ei tohiks raadamist põhjustavad tegevusvaldkonnad saada süsinikukrediiti looduse poolt „tasuta“ tehtud töö arvelt.
Kui kõigi tegevusvaldkondade puhul ühtselt brutomahtu arvestada, selgub, et loomakasvatus – maakasutuse muutuste ja metsade raadamise peamine põhjus – on alates 1750. aastast vastutanud 19% võrra suurema süsinikuheitme eest kui fossiilkütused. Wedderburn-Bisshop käsitles seda teemat põhjalikumalt ka 2024. aasta oktoobris avaldatud teadusartiklis.
Tõhus kiirgussund ja kaasav arvestus
Teiseks arenguks kliimateaduses on täpsemate meetodite kasutamine erinevate gaaside põhjustatud soojenemise hindamisel. Selle üle, kuidas arvestada erinevate kasvuhoonegaaside, eriti süsinikdioksiidi ja metaani soojenemise potentsiaali, on palju vaieldud. Rahvusvahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) standardmeetmena on kasutatud globaalset soojenemise potentsiaali 100 aasta lõikes (GWP100), kuid viimasel ajal on suure metaaniheitega sektorid nagu loomakasvatus teinud jõupingutusi, et propageerida alternatiivseid meetodeid, näiteks GWP*, mis arvestab metaani lühemat eluiga võrreldes CO₂-ga.
Wedderburn-Bisshop väidab, et GWP asemel tuleks kasutada tõhusat kiirgussundi (Effective Radiative Forcing, ERF). „ERF on kõige täpsem teaduslik meetod iga gaasi põhjustatud soojenemise hindamiseks. See põhineb keerukatel atmosfääri- ja ruumilistel mudelitel, mis on kohandatud vaatluste põhjal, mistõttu on see kõige täpsem olemasolev mõõdik,“ selgitas ta. Kui kliimamõju hinnata ERF-meetodiga, selgub, et metaani mõju on kumuleerunult vaadelduna seni oluliselt alahinnatud.
Kolmas areng, mis muudab arusaama kliimamuutuste peamistest põhjustajatest, on kõigi heitmete – nii soojendavate kui ka jahutavate – arvestamine. Kui loomakasvatus paiskab atmosfääri peamiselt soojendavaid gaase, siis fossiilkütuste põletamisel eraldub gaase, millel on nii soojendav kui ka jahutav mõju.
Jahutavad gaasid on varjanud fossiilkütuste CO₂ heitmete soojendavat mõju. Kaasav arvestus näitab, et kuigi fossiilkütuste põletamisest tulenev soojenemine on olnud 0,79°C, on sellega kaasnev jahutav mõju olnud 0,59°C. Võrdluseks on kogu põllumajandussektor põhjustanud 0,86°C soojenemist, kuid vaid 0,13°C jahutamist.
Järelduste mõju poliitikale
„Fossiilkütuste põletamise jahutava mõju ignoreerimine moonutab tugevalt tõelist pilti inimtegevuse põhjustatud globaalsest soojenemisest,” ütles Wedderburn-Bisshop Plant Based News’ile. „Kui me arvestame jahutavaid heitmeid, saame palju parema ülevaate sellest, mis tegelikult toimub, ja oleme palju paremal positsioonil, et välja töötada tõhusamaid poliitilisi meetmeid.”
Kaasav ja järjepidev arvestus koos ERF-meetodi rakendamisega tähendaks suunamuutusi kliimapoliitikas. „Metsaraadamise koguheitmete arvestuse normaliseerimine ja kasutuselevõtt toetaks meetmeid, mille eesmärgiks on metsade raadamise vähendamine ja metsade säilitamine,” kirjutab Wedderburn-Bisshop. „Teadmine, et metsade raadamine ja taasraadamine vabastavad üha suurema osa fossiilsest süsinikust, peaks poliitiliste meetmete väljatöötamisel tähendama, et igas vanuses metsade hävitamist peaks käsitlema samamoodi nagu kivisöe põletamist.”
Samas toob jahutavate aerosoolide lagunemine tulevikus ikkagi kaasa fossiilkütuste poolt põhjustatud soojenemise. Seepärast rõhutab Wedderburn-Bisshop, et fossiilkütustest tuleb kiiremas korras loobuda.
Tuleb teha valikuid
Wedderburn-Bisshopi lähenemine vaidlustab pikaajalise seisukoha, et fossiilkütused on kliimamuutuste peamine põhjustaja. IPCC andmetel on globaalsele soojenemisele kõige enam kaasa aidanud inimtegevuse tagajärjel eraldunud süsinikdioksiid, sellele järgneb metaan. ÜRO ametlike andmete kohaselt on loomakasvatus vastutav 14,5% heitkoguste eest ja seda seisukohta toetavad paljud kliimateadlased siiamaani. Veel üks 2021. aastal avaldatud uuring tõi välja, et see number on minimaalselt 16,5%.
Ent Wedderburn-Bisshopi artikkel on osa käimasolevast arutelust selle üle, kuidas kõige paremini heitkoguseid ja nende soojendavaid mõjusid mõõta. Ka IPCC on arutanud, milliseid heitkoguste mõõtmisnäitajaid kasutada ning kirjutas 2018. aastal: „Mõned näitajatega seotud valikud on teaduslikud (nt mudeli tüüp ja see, kuidas protsessid on mudelitesse kaasatud või parameetriteks muudetud). Valikud, mis puudutavad ajavahemikke ja mõjusid kliimale, on seotud poliitikaga ja neid ei saa teha ainuüksi teadusele põhinedes, kuid neid saab kasutada erinevate lähenemisviiside ja poliitiliste valikute analüüsimiseks.”
Originaaltekst inglise keeles https://plantbasednews.org/news/environment/animal-ag-leading-cause-climate-change/
Teadus on pidevas arengus ja meie poliitikat kujundavad lisaks teadusele veel terve rida argumente, kuid kui eesmärgiks on elukeskkonna säilimine, siis on oluline arvestada nende kasuteguritega, mida loomakasvatusest loobumine endaga kaasa toob: väiksemad heited, toidukasvatuseks kasutatava maa-ala vähendamine ning sellest tulenevad võimalused taasmetsastamiseks. Uued arvutused näitavad, et need kasutegurid on suuremad kui varem arvati.