30. aprilli Postimehes ilmus Liis Velskeri artikkel „Taimetoitlast ähvardab viljatus“, milles on tsiteeritud emeriitdotsent Mai Maserit. Võib arvata, et inimeste jaoks, kes ei oska dešifreerida toitumisalaseid väiteid, jääb artikli põhjal taimetoitlusest üsna negatiivne mulje. Kas artiklis toodud väidetel on alust? Loe Postimehe artiklit siit.
„Viimase kümnendi toitumisuuringud näitavad, et kui noored naised ei tarvita loomset valku, ähvardab neid viljatus, räägib emeriitdotsent Mai Maser.“
Esiteks, kui vaadata viimasel kümnendil avaldatud uuringuid, siis Harvardi meditsiiniõdede uuring (The Nurses Health Study II), mis hõlmas enam kui 18000 naist, jõudis vastupidisele järeldusele: loomse valgu tarbimine on seotud suurenenud viljatusriskiga, samas taimsete valkude tarbimine vähendab viljakusprobleemide tekke tõenäosustViide.
Teiseks, portaali viljatus.ee andmetel puudutab viljatus iga viiendat kooselavat paariViide. Võib julgelt öelda, et peaaegu kõik viljatusprobleemidega paarid Eestis tarbivad loomset valku.
„Kui lapsi pole veel muretsetud, siis tuleb organismi varustada loomse valguga. /…/ on terve hulk aminohappeid, mida organism omastab ainult loomsest toidust.“
Organismil ei ole vajadust ei loomsete ega taimsete valkude järele. Küll aga vajab keha valkude „ehituskive“ ehk aminohappeid. Väga levinud on arusaam, et taimsetes valkudes on mõni asendamatu aminohape puudu. Tegemist on ühe enim levinud toitumisalase müüdiga. Kõik rafineerimata taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid. Loe lähemalt taimsete toiduainete aminohappelise koostise kohta siit.
Kuigi taimsete valkude bioväärtus on mõnevõrra madalam kui loomsetel, ei ole erinevused suured ning seda väljendab ka segatoitlaste ja taimetoitlaste valkude tarbimissoovituste võrdlus: segatoitlastel 0,83 g kehakaalu kg kohta päevas, veganitel 0,9 g. Mitmekülgselt toituval veganil on lihtne saada piisavalt valke ning kõiki asendamatuid aminohappeid. Lähemalt valkudest.
„Taimetoitlane ei saa rohelisest toidust mitmeid olulisi vitamiine, nagu B6 ja B12 …“
B6 tuleb seoses taimetoitlusega väga harva teemaks, sest mitmekülgne taimne toidusedel sisaldab küllaldaselt seda vitamiini. Üks näide, kuidas väga lihtsasti on võimalik saada naiste päevavajadust (1,3 mg) andev kogus B6-vitamiini: 2 keskmist banaani (236 g) – 0,68 mg; 1 tass keedetud täisterariisi (200 g) – 0,36 mg; ½ tassi aurutatud brokolit (78 g) – 0,27 mg; kokku 1,31 mgViide1,Viide2.
Iga hästi informeeritud taimetoitlane teab, et veganid peavad B12 saamiseks sööma kas B12 toidulisandit või B12-ga rikastatud toiduaineid. Veganid võivad selles osas olla segatoitlastega võrreldes eelisseisundis, sest toidulisandites ja rikastatud toiduainetes olev B12 on kehale paremini omastatav, kui loomsetes saadustes sisalduv valkudega seotud B12. Lähemalt B12-vitamiinist.
„Lisaks võib sellise elustiiliga välja kujuneda rauapuudus, mis soodustab aneemia teket. «Rauda on ka taimedes, aga taimedest omastab organism rauda seitse-kaheksa korda halvemini kui lihast,» tõdes Maser.“
Esiteks, kas segatoitlased on rauapuuduse eest kaitstud? Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kuulub Eesti eelkooliealiste laste ja rasedate arvestuses keskmise aneemia esinemissagedusega riikide hulka (esineb 20–39,9% vaatlusalustest) ja viljakas eas naiste arvestuses mõõduka esinemissagedusega (5–19,9%) riikide hulkaViide.
Teiseks, American Dietetic Associationi (nüüd Academy of Nutrition and Dietetics), mis on maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon, toob taimset toitumist puudutavas seisukohavõtus välja, et rauavaegusaneemia esinemissagedus taimetoitlaste hulgas on sarnane segatoitlaste omaga ning kuigi keha rauavarud on taimetoitlastel üldiselt madalamad, jäävad need tavaliselt siiski soovituslikesse piiridesseViide.
On palju häid taimseid rauaallikaid: kaunviljad, pähklid-seemned, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, must melassisiirup jne. Mitteheemse raua omastamist annab oluliselt tõsta, kui süüa C-vitamiini rikkaid köögi- ja puuvilju samal toidukorral rauarikastega. Raua paremaks omastamiseks tuleb ka vältida tee, kohvi ja kakao joomist toidukordade ajal või vahetult enne või pärast söömist. Lähemalt rauast.
„Vitamiine ja aminohappeid on vaja rutem omastada kiiretel arenguperioodidel, näiteks lapseeas. Teine periood on rasedus ja loote areng. „Kui vajalike ainete puudujääk tekib varase raseduse perioodil, siis kujunevad välja väärarengud, kui hiljem, siis esinevad muud ainevahetushäired. Ohte on palju.““
American Dietetic Associationi seisukoht on (sama seisukohta on väljendatud ka Austraalia, USA, Briti ja Kanada riiklikes toitumissoovitustes), et hästi planeeritud taimne toitumine, sh vegan toitumine, on sobilik inimestele igas eluetapis, sh raseduse ja imetamise ajal ning imiku- ja lapseeasViide. Loe lähemalt: kas taimetoitlus on ohutu?
„Taimetoitlane ei saa rohelisest toidust … /…/ „Mis seal salata, noored daamid, kes on väga kõhnad ja hoiavad head joont, muretsevad hiljem, et ei saa lapsi.“ Liiga väikese kaloraaži korral võib juhtuda, et naisel jääb menstruatsioon üldse ära. /…/ Toitumisteadlase sõnul ilmnevad taimetoitasel probleemid alles pikema aja pärast – tekib rakkude ja organismi kulumine.“
Kindlasti on noori naisi, kes söövad väga kalorivaest taimetoitu ja kelle toidusedel ei vasta toitaineliselt keha vajadustele ega anna ka piisavalt toiduenergiat. Kas segatoitlasel, kes ennast näljutab, ei teki mitte samu probleeme?
Väga ebaõiglane on võrdsustada veganlust/taimetoitlust kaalulangetusdieedi, enese näljutamise või ainult rohelise söömisega. Samuti on väga ebaõiglane võrdsustada veganlust toortoitlusega. See on umbes sama stereotüüpne suhtumine, kui pidada segatoitlust toitumisviisiks, mis viib rasvumiseni ning südame ja veresoonkonna haigustest põhjustatud enneaegse surmani (mis muidugi on kahjuks paljude puhul tõsi, eriti meil Eestis).
Neis uuringutes, kus on võrreldud erinevate toitumisviiside mõju tervisele ning kus on vaatluse all ka arvestatav hulk veganeid (EPIC-Oxford ja Adventistide II Terviseuuring), selgub, et veganlusel on positiivne mõju krooniliste haiguste riski vähendamisele. Lähemalt veganluse tervisemõjudest.
Paljud suured terviseorganisatsioonid (nt Academy of Nutrition and Dietetics, Dietitians of Canada, British Dietetic Association, Harvard School of Public Health, Physicians Committee for Responsible Medicine), aga ka mitmete Lääneriikide (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) riiklikud toitumissoovitused on hästi kavandatud taimse toitumise tunnistanud sobilikuks ja tervislikuks inimestele igas eluetapis.
Pole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks küllaldaselt võimalik saada hästi planeeritud taimse toitumisega – enamust neist toitainetest on lihtne piisavalt saada tasakaalustatud ja mitmekülgsest taimsest toidusedelist, osad vajavad teatud planeerimist (jood, kaltsium, raud, tsink, alfa-linoleenhape, seleen) ning osade saamiseks tuleb võtta toidulisandeid (B12 ja D). Lähemalt taimetoitluse põhitõdedest ja olulisematest toitainetest.
Foto: David Castillo Dominici / FreeDigitalPhotos.net