Kas Eestis keelustatakse kaunviljatoidud?

AVALIK KIRI RIIKLIKE TOITUMISSOOVITUSTE TÖÖRÜHMALE

Eestis on uuendamisel riiklikud toitumis- ja toidusoovitused. Soovituste uuendamise protsessi vahekokkuvõtetega saab tutvuda siin.

Loomsed valgud vs. taimsed valgud

Toitumissoovituste uuendamise töörühm on praeguseks otsustanud, et: „Valkude tarbimisel on soovitatav lastel vähemalt 75% saada loomset päritolu valkudest, täiskasvanutel vähemalt 65%¹.“ Kuna tegemist on olulise riikliku dokumendiga, võib selline soovitus tuua kaasa olukorra, kus näiteks lasteaedades või haiglates kaunviljatoitude ja teiste valgurikaste taimsete roogade pakkumine läheb vastuollu toitlustamist puudutavate õigusaktidega. Käesolevas kirjas on analüüsitud valkude tarbimissoovituse tähendust ning põhjendatust.

Uute soovituste kohaselt peab valkude tarbimine jääma vahemikku 10–20% toiduenergiast (alla 2-aastastel lastel vähem). Järgnevas tabelis on näitena esitatud 5-aastase lapse ning 25-aastase naise ja mehe soovituslikud valkude tarbimiskogused lähtudes normikohase kehakaaluga keskmiselt aktiivsete inimeste toiduenergiasoovitustest²:

Valkude tarbimissoovitused võimaldavad vaid ühe taimse toidukorra päevas, kui sedagi

Ülaltoodud tabelist on näha, et taimsete valkude tarbimine peaks täiskasvanutel jääma alla 7% toiduenergiast ning lastel alla 5%. Kui lähtuda keskmisest valgutarbimisest (15% toiduenergiast), ei tohiks 5-aastased lapsed tarbida taimseid valke üle 14 g päevas, kahekümnendates naised üle 27 g ja sama vanad mehed üle 37 g.

Alljärgnevalt on näitena toodud kolm loomsete valkudeta toidukorda ning arvutatud nende valgusisaldus³:

Kolm toidukorda kokku annavad umbes 1800 kcal, 85 g valke ja valkude osakaal toiduenergiast on 18,9%. Võttes aluseks kahekümnendates naistele kehtivad soovitused, sisaldab selline menüü küllaldaselt kõiki asendamatuid toitaineid (vitamiinid, mineraalained, asendamatud amino- ja rasvhapped), eeldusel, et lisatakse vitamiinide B₁₂ ja D ning joodi allikad.

Soovituste praktiline tähendus

Praktikas tähendavad soovitused seda, et laps võib juba hommikusöögiga ületada maksimaalse päevase taimsete valkude koguse ning ka täiskasvanutel võib sõltuvalt söögiportsjoni suurusest kuluda selleks vaid üks-kaks toidukorda. Kui see juhtub kodus, on tegemist lihtsalt toitumissoovitustega vastuolus oleva toitumisega. Kuna aga riiklikest toitumis- ja toidusoovitustest lähtuvad ka õigusaktid, millega määratakse institutsionaalse toitlustamise (lasteaiad, koolid, haiglad jms) alused, võib lasteaia otsus pakkuda lastele lõunaks tatart ubade ja köögiviljadega sisuliselt muutuda seaduserikkumiseks.

Taimsetest toidugruppidest on kõige valgurikkamad kaunviljad, mille kaloritest annavad valgud keskmiselt 28%, köögiviljadel 27%, teraviljadel 15%, pähklitel-seemnetel 12% ja puuviljadel 6% (vt lähemalt siit). Seega tuleks praktikas valkude tarbimissoovituse järgimiseks vältida kaunviljatoite ning oluliselt piirata ka valgurikaste täisteraviljatoodete (kaerahelbed, tatar, rukkileib, täisterasai, täisteramakaronid jt) ja seemnete tarbimist. Mitmete köögiviljade (brokoli, spinat, lehtkapsas ja teised rohelised lehtköögiviljad, šampinjonid, lillkapsas) kaloritest annavad valgud vähemalt 30% ja ka nende tarbimist tuleks soovituste loogikast lähtudes piirata.

Kas valgusoovitused on teaduslikult põhjendatud?

Eesti toitumissoovituste muutmisel lähtutakse peamiselt Põhjamaade 2012. a soovitustest (NNR12)⁴. Kui üldiselt ongi uuendamise töörühm praeguseks kinnitanud valkude kohta käivad soovitused samal kujul kui NNR12-s, siis loomsete ja taimsete valkude osakaalu kohta ei ole NNR12-s eraldi soovitust ära toodud, nii et see tundub olevat Eesti töörühma oma panus.

Neile, kes on kursis erinevate tervise- ja toitumisorganisatsioonide viimaste aastate suundumustega, võib tunduda soovitus vähendada taimse toidu osakaalu kummaline. Mitmed suured organisatsioonid nagu WHO⁵, World Cancer Research Fund⁶ jt on võtnud selgelt suuna taimsel toidul põhineva toitumise propageerimisele. Harvardi Rahvatervisekooli tervisliku toitumise taldrikumudelis⁷ ega USA riiklike toidusoovituste taldrikumudelis⁸ ei ole ühtegi toidugruppi, mis peaks olema loomset päritolu.

Mis juhtub inimese tervisega, kui ta ei tarbi üldse loomseid valke?

Parima vastuse sellele annavad Adventistide 2. Terviseuuring⁹ ja EPIC-Oxford¹⁰. Neis kahes uuringus osaleb kokku umbes 160 tuhat inimest, kellest 8 tuhat on veganid ehk ei tarbi midagi loomset. Tegemist on prospektiivsete epidemioloogiliste kohortuuringutega, milles uuritakse erinevate toitumisviiside mõju tervisele. EPIC-Oxfordi uuring on praeguseks kestnud üle 20 aasta ning adventistide uuring umbes tosin aastat.

Alljärgnevalt on ära toodud peamised statistiliselt olulised tulemused adventistide uuringust:

Vegan meestel kõigisse surmapõhjustesse suremine 28% väiksem kui lihasööjatel, südame isheemiatõppe suremine 55% väiksem, südame- ja veresoonkonna haigustesse suremine 42% väiksem.¹¹
Kõigi vähiliikide kombineeritud esinemissagedus veganitel 16% väiksem kui lihasööjatel. Naistele spetsiifiliste vähkide esinemissagedus 34% väiksem.¹²
Veganitel kõrgvererõhktõve esinemissagedus 63% väiksem kui lihasööjatel.¹³
Veganitel diabeedi esinemissagedus 62% väiksem kui lihasööjatel (kehamassiindeksiga kohandamata 77%).¹⁴
Veganite keskmine kehamassiindeks 23,8, lihasööjatel 28,2.¹⁴

Statistiliselt olulised tulemused EPIC-Oxfordi uuringust:

Kõigi vähiliikide kombineeritud esinemissagedus veganitel 19% väiksem kui lihasööjatel.¹⁵
Vegan meestel keskmine kogukolesterool 4,41, lihasööjatel meestel 5,28; naiste vastavad näitajad 4,45 ja 5,05.¹⁶
Veganitel divertikulaarse haiguse esinemissagedus 72% väiksem kui lihasööjatel.¹⁷
Veganitel katarakti (hall kae) esinemissagedus 40% väiksem kui lihasööjatel.¹⁸
Veganitest 52%-l vitamiin B₁₂ defitsiit (< 118 pmol/l), vaid 27%-l piisav (≥ 150 pmol/l); lihasööjate vastavad näitajad 0,4% ja 98%. Vaid 19% veganitest kasutasid B₁₂ toidulisandeid.¹⁹
Veganitel luumurdude esinemissagedus 30% suurem kui lihasööjatel. Kui valimist jäeti välja inimesed, kelle päevane kaltsiumitarbimine oli alla 525 mg, ei olnud enam statistiliselt olulist erinevust luumurdude esinemissageduses. Vaid 55% veganitest tarbisid üle 525 mg kaltsiumit päevas.²⁰
Vegan meeste keskmine kehamassiindeks 22,5, lihasööjatel 24,4; naiste vastavad näitajad 22,0 ja 23,5.²¹
Vegan meestel kõrgvererõhktõve esinemissagedus 61% väiksem kui lihasööjatel, naistel 36% väiksem.²²

Nagu eelnevast näha, on veganitel võrreldes lihasööjatega oluliselt väiksem risk jääda mitmetesse lääneriikides väga levinud kroonilistesse haigustesse. Ainukeste probleemidena tuvastati veganite puhul B₁₂ puudulikkus ja vähesest kaltsiumitarbimisest põhjustatud kõrgenenud luumurrurisk, mis ei ole kumbki seotud valkudega ning on ka taimse toitumise raames lihtsasti lahendatavad (vt lähemalt siit ja siit).

Loomsete valkude vaba toitumise potentsiaalsed eelised tervisele on sedavõrd ilmsed, et mitmed suured toitumis- ja terviseorganisatsioonid (Academy of Nutrition and Dietetics²³, Dietitians of Canada²⁴, British Dietetic Association²⁵, Dietitians Association of Australia²⁶, Harvard School of Public Health⁷, Physicians Committee for Responsible Medicine²⁷) on võtnud vegantoitumise suhtes selgelt positiivse hoiaku. Taimse toitumise sobilikkust inimestele igas eluetapis on kinnitatud ka mitmete lääneriikide (USA²⁸, Kanada²⁹, Ühendkuningriik³⁰, Austraalia³¹) riiklikes toitumissoovitustes. Vegantoitumine on igas eluetapis inimestele sobilikuks tunnistatud ka NNR12-s³² ehk selles samas dokumendis, millele Eesti toitumissoovituste uuendamisel tuginetakse.

Kokkuvõte

Eestis on uuendamisel riiklikud toitumissoovitused. Uuendustes tuginetakse ennekõike NNR12-le.
Soovituste kava näeb ette valdava osa valkude saamise loomsetest allikatest, kuigi NNR12-s seda soovitust ei ole.
See loob olukorra, kus soovitustest kinnipidamiseks tuleks vältida või piirata paljude taimsete toiduainete söömist, mida seostatakse krooniliste haiguste riski vähenemisega: kaunviljad, täisteratooted, seemned ja valgurikkad köögiviljad (nt brokoli ja tumerohelised lehtköögiviljad).
Suured epidemioloogilised kohortuuringud, kuhu on kaasatud arvestatav hulk veganeid, on näidanud, et loomseid saadusi mittetarbivatel inimestel on mitmete krooniliste haiguste risk oluliselt väiksem kui liha söövatel inimestel.
Ei ole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks küllaldaselt võimalik saada hästi planeeritud taimse toitumisega.
Asjatundlikult koostatud vegantoitumise sobilikkust inimestele igas eluetapis on kinnitanud mitmed erialaorganisatsioonid, sh maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon (Academy of Nutrition and Dietetics). Vegantoitumise sobilikkust on kinnitatud mitmetes riiklikes toitumissoovitustes ning ka NNR12-s.

Eelnevat arvesse võttes ning lähtudes toitumissoovituste uuendamise ühest peamisest põhimõttest – „Soovitused peavad põhinema teadusuuringutele – kliinilised uurimused ja populatsiooni vaatlusuuringud“¹ – tahakski artikli kokku võtta toitumissoovituste uuendamise töörühmale suunatud küsimusega:

Mis on teaduslik alus (kliinilised uurimused ja populatsiooni vaatlusuuringud), et inimestel on vaja tarbida loomseid valke ning miks ei või kogu valguvajadust katta mitteloomsete valguallikatega? Kuidas on teaduslikult põhjendatav valkude tarbimissoovitus kujul „valkude tarbimisel on soovitatav saada vähemalt x% loomset päritolu valkudest“, kui uuringud näitavad loomseid saadusi mittetarbivate inimeste väiksemat haigestumist peamistesse kroonilistesse haigustesse?

Loe edasi:

Taimetoitluse põhitõed
Olulisemad toitained
Kuidas saada veganina söönuks 3 euro eest päevas? (Kuidas lihtsalt ja odavalt koostada toitumissoovitustele vastavat vegan toidusedelit)
Taimsete toiduainete aminohappeline koostis