Autor: Ginny Messina (originaalartikkel “Preventing Ex-Vegans: The Power of Ethics“)
On suurepärane, kui aitame inimestel veganiks hakata. Kuid see on tähendusetu, kui me ei saa aidata neil veganiks jääda. Eelmises artiklis kirjutasin sellest, kuidas vegantoitumise eeliste ülepaisutamise tagajärjeks võivad olla eksveganid. Üks põhjuseid, miks inimesed loobuvad vegantoitumisest, on usu kaotus selle kasulikkusesse. See juhtub tõenäolisemalt siis, kui väited on liialdatud.
Me riskime veganite (ja vegetaarlaste) kaotamisega ka siis, kui jätame vahele arutelud eetikast. Kuigi tervislikud põhjused võivad olla paljude jaoks motivatsiooniks taimetoitlaseks hakkamisel, tundub eetika püsivamalt külge jäävat.
Süüvides tagasilanguse ennetamise teemasse, olen uurinud üsna paljusid andmeid, sealhulgas:
- endiste taimetoitlaste küsitlusi (Faunalytics’ilt, Toronto Vegetarian Association’ilt ning psühholoogidelt Childers ja Herzog)
- uurimusi edukast toitumiskäitumise muutmisest üldisemalt
- uurimusi praeguste ja endiste taimetoitlaste toitumiskäitumisest.
Tulemused näitavad üsna järjepidevalt, milline on eetika võim aidata inimestel taimetoitlaseks jääda.
Näiteks leidis Faunalytics’i küsitlus, et tervis oli ainuke ajend taimetoitlaseks hakkamiseks, mida enamik endisi taimetoitlasi nimetas. Lõuna-Carolina Winthropi ülikoolis läbiviidud uuringus leiti samuti, et taimetoitlased, kelle ajendiks oli eetika, „näitasid üles tugevamat veendumust“. Nad sõid vähem loomseid saadusi ning neil oli väiksem tõenäosus tagasilangusteks (1).
Huvitaval kombel selgus Suurbritannia Surrey ülikooli psühholoogiaosakonnas läbiviidud uuringus, et üleüldiselt on pikaajaliselt edukal toitumise muutmisel eetika tugevam motivaator kui tervis (2). Teadlased nentisid: „…kui teatud sekkumisviis saaks julgustada inimesi motiveeruma muudest teguritest kui tervis (nt eetika)… tooks selline lähenemine tõenäolisemalt positiivseid tulemusi.“
Miks on siis inimestel, kes hakkavad taimetoitlaseks loomade pärast, suurem tõenäosus sellele kindlaks jääda? Mulle torkab pähe kolm võimalikku põhjust.
- Vegan-eetika on ainulaadne
Olivia, kes päästeti munatööstusest, kus ta elas koos 120 000 teise kanaga.
Foto: Jo-Anne McArthur/We Animals
Toronto Vegetarian Society uuringus leiti, et paljud endised taimetoitlased usuvad samasuguste tervisehüvede saavutamise võimalikkusesse liha sisaldava toitumisega. Ning tõenäoliselt on neil õigus.
Me võime inimestele öelda (ja peaksimegi ütlema), et veganlus on hea valik tervislikuks toitumiseks; me lihtsalt ei saa neile öelda, et see on ainus valik. Taimepõhised toitumisviisid, mis sisaldavad väikest kogust loomseid tooteid, on tõenäoliselt sama head.
Kuid veganluse eetika? Kui sa selle kord omaks oled võtnud, ei ole enam alternatiivset viisi elamiseks ja söömiseks. See tundub olevat tõsi eriti nende inimeste puhul, kes on võtnud omaks loomaõigusluseetika (3). Kui nõustud, et loomad ei ole mitte mingitel tingimustel siin selleks, et meie neid kasutaksime, on veganlus tõepoolest ainus valik.
- Tervisest ajendatud veganite toitumine võib olla piiratum/mitteoptimaalne
Eetikast ajendatud veganid võivad toiduvalikutesse suhtuda lõdvemalt, mis teeb vegantoitumise järgimise ning toitaineliste vajaduste saavutamise lihtsamaks (4, 5). Samuti võivad tervisest ajendatud veganid tõenäolisemalt jätta võtmata vajalikud toidulisandid (5). Üks teadlaste rühm on öelnud: „On võimalik, et terviseveganid võivad oma püüdluses saavutada toiduvalikute kaudu parem tervis hoiduda toidulisandite võtmisest, uskudes, et taimsed toiduained on paremad hädavajalike toitainete allikad.“ Kui see vastab tõele, siis on tervisest ajendatud veganitel suurem risk toitainevaeguse tekkeks.
- Eetika on osa sellest, kes me oleme
Uurimuses pealkirjaga „Moraliseerimine ja taimetoitlaseks hakkamine“ märgitakse: „Moraalsetest väärtustest räägitakse tihtipeale kui millestki internaliseeritust, see tähendab, oma minapildi osast (6).“
See on oluline, sest paljud endised taimetoitlased ütlevad, et nad ei tajunud toitumist osana enda „identiteedist“. Kui nad looksid moraalse seose – seose oma „internaliseeritud väärtustega“ –, mõistaks ehk rohkemad inimesed, et veganlus on palju enam nende identiteedi osa kui nad aru saavad.
Ühe teooria kohaselt võtavad tervise pärast veganiks hakanud lõpuks omaks ka eetilised kaalutlused ning teevad loodetavasti ajapikku oma elustiilis ka teisi vegan.eetikale vastavaid muutusi. Võimalik. Kuid – võib-olla seetõttu, et taimetoitluse eetilised põhjused internaliseeruvad nii tugevalt – tundub, et eetikast ajendatud taimetoitlased on need, kes leiavad suurema tõenäosusega uusi põhjuseid taimetoitlaseks jäämiseks (6).
Veganluse edendamine: sea eetika esikohale
Endiste taimetoitlaste probleem on tõsine. Kui inimesed ütlevad: „Ma olin kunagi vegan, aga…“ kinnistab see müüti, et vegantoitumine on raske ja ebatervislik. Samuti on võimalik, et endised taimetoitlased tarbivad rohkem kanu kui need, kes ei ole kunagi taimetoitlased olnud – mis ei ole üllatav, kui need endised taimetoitlased olid ajendatud tervisest (7). See võib ilmselgelt tekitada rohkem kannatusi loomadele.
Ma propageerin vegantoitumist eetilistel põhjustel ainult selle tõttu, et mul ei ole muud valikut. Ei ole võimalik väita, et kõik loomsed saadused on kahjulikud ilma ühtesid uurimisandmeid teistele eelistamata. Ning ma ei saa seda teha ja seejärel reklaamida end „tõenduspõhisena“. Õnneks paistab, et eetika on pikemas perspektiivis niikuinii tugevam motivaator taimselt toitumiseks.
Piiratud ressursside juures tundub olevat parem keskenduda pingutustele, mille tulemuseks on tõenäolisemalt veganid, kes ka jäävad veganeiks. Niisiis, kuidas iganes sa omaenda aktivismile lähened, kaalu loomade tarvitamise eetilisuse kaasamist vähemalt ühe osana oma sõnumist.
Tõlkis: Tiiu Lausmaa
See on teine artikkel sarjast „Kuidas jääda veganiks“. Loe eelmist artiklit siit.
Ginny Messina (MPH, RD) on vegantoitumise ekspert ja mitmete vegantoitumist puudutavate raamatute autor (“Vegan for Life”, “Vegan For Her” ja “Never Too Late to Go Vegan“). Ta avaldab regulaarselt vegantoitumisest rääkivaid artikleid blogis The Vegan RD.
Viited:
- Hoffman SR, Stallings SF, Bessinger RC, Brooks GT. Differences between health and ethical vegetarians. Strength of conviction, nutrition knowledge, dietary restriction, and duration of adherence. Appetite 2013;65:139-44.
- Ogden J, Karim L, Choudry A, Brown K. Understanding successful behaviour change: the role of intentions, attitudes to the target and motivations and the example of diet. Health Educ Res 2007;22:397-405.
- Menzies K, Sheeshka J. The process of exiting vegetarianism: an exploratory study. Can J Diet Pract Res 2012;73:163-8.
- Dyett PA, Sabate J, Haddad E, Rajaram S, Shavlik D. Vegan lifestyle behaviors: an exploration of congruence with health-related beliefs and assessed health indices. Appetite 2013;67:119-24.
- Radnitz C, Beezhold B, DiMatteo J. Investigation of lifestyle choices of individuals following a vegan diet for health and ethical reasons. Appetite 2015;90:31-6.
- Rozin P MM, Stoess C. . Moralization and becoming a vegetarian: The transformation of preferences into values and the recruitment of disgust. Psychological Science 1997;8:67-73.
- Barr SI, Chapman GE. Perceptions and practices of self-defined current vegetarian, former vegetarian, and nonvegetarian women. J Am Diet Assoc 2002;102:354-60.