Autor: dr Richard A. Oppenlander
Peatükk raamatust „Mugavalt teadmatuses“ (“Comfortably Unaware”)
„Tõeline tarkus on tunda oma teadmatuse ulatust.“ –Confucius
Keeruline on arendada paremat arusaama konkreetsest teemast, kui selle teemaga seotud sõnakasutuses valitseb juba ette segadus ja ebatäpsus. Toiduvalikutega kaasneb külluses vääraid konnotatsioone. Seda meeles pidades, alustagem mõningate terminite ja mõistete korrektsest defineerimisest.
Toit: see, mida tarbitakse, et püsida elus.
Taimed ja loomad ei ole „toit“, kui sa just ei otsusta neid süüa. Taimed on klorofülli sisaldavate rakkudega elusstruktuurid, mis on võimelised võtma õhust süsihappegaasi ja vastukaaluks tootma hapnikku. Taimedel ei ole verd, organeid, aju ega närvisüsteemi. Loomad on elusorganismid, kelle kõigi rakkude ja kudedega on seotud küllastunud rasv ja kolesterool. Kõigil loomadel on veri, organid, aju ja närvisüsteem, tunded ja emotsioonid.
Loomad on tegelikult loomad – mitte liha. „Liha“ on mõiste, mille inimesed on loonud ja kasutusele võtnud selleks, et ähmastada, mida nad tegelikkuses otsustavad suhu pista. Loomad (lehmad, sead, lambad, kalad, linnud, nagu näiteks kanad ja kalkunid jne) ei ole ka valgud. Jällegi, loomad on loomad. Valk on aga toitaine, mida leidub paljudes elusolendites, kaasa arvatud taimedes, isegi näiteks lehtsalatis. Rasvad ja süsivesikud on samuti toitained. Mõnedes söögiks kasutatavate loomade kehaosades on rohkem rasva kui valku, kuid sellegipoolest pole ma iial kuulnud ühtegi inimest liha süües ütlevat: „Ma vajan oma päevast rasvakogust“. Keha ei vaja igat tüüpi ega igal kujul valke, rasvu ja süsivesikuid, samuti ei ole kõik need meile tervislikud. Kõik asendamatud („asendamatu“ tähendab, et nad on eluspüsimiseks hädavajalikud ning meie keha neid ise toota ei suuda) valgud (ja aminohapped), rasvad ja süsivesikud saab kätte taimedest. Kõik loomad ja loomsed produktid, mida süüakse, sisaldavad palju mittevajalikke ja tegelikult ebatervislikke aineid, nagu näiteks kolesterooli, küllastunud rasvu, suurel hulgal metioniini (väävlit) sisaldavaid valke, polüaromaatsed süsivesinikke (PAH), heterotsüklilisi amiine, hormoone ning mõndasid pestitsiide, herbitsiide ja raskemetalle.[i] Lisaks sellele ei sisalda toiduks kasutatavad loomad ja loomsed produktid kiudaineid, piisavas koguses vitamiine ega fütotoitaineid, mis tugevdavad meie immuunsüsteemi ja muid süsteeme. Taimed sisaldavad aga sadu selliseid väga olulisi aineid. Kuigi mõned uurijad on suurt osa sellest infost teadnud juba vähemalt viimased viiskümmend aastat, on organisatsioonid, nagu Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon (American Dietetic Association), Ameeria Vähiliit (American Cancer Society) ja teised, alles nüüd samuti hakanud neid fakte toetama.
Kuidas see on seotud globaalse ressursside ammendumisega? Nii Ameerika Ühendriigid kui ka teised arenenud riigid on sõltuvuses mittevajalikust ja ebatervislikust loomsest toidust. Me kasvatame, toidame, joodame, tapame ning sööme ühiselt üle 70 miljardi looma igal aastal.[ii] Veelkord: 70 miljardit, mis on kümme korda suurem, kui kogu maakera elanike arv. Niimoodi tehes kasutavad ja ammendavad need loomad meie taastuvaid ja taastumatuid varasid – nad kasutavad toitu, vett, maad, õhku, fossiilkütuseid ja teisi energiaallikaid, mida saaks ja peaks kasutama meie enda jaoks. Me oleme loonud keeruka üha rohkem ja rohkem loomi tootva süsteemi, mis kasutab üha rohkem ja rohkem meie loodusvarasid, jättes endast samal ajal maha massiivsel hulgal jäätmeid, reostust ning kahjustavaid kliimamuutusi. Ja see kordub aastast aastasse ärevust tekitava mahu ja intensiivsusega – järgmise kümne aasta jooksul suureneb liha ja piima tootmine eeldatavalt kaks korda ning kala tootmine veelgi rohkem. Süsteem on muutunud keeruliseks, sest on nüüd tihedalt läbi põimunud meie kultuuri, poliitika ja majandusega ning tõe mahasurumisega selle mõjust meie planeedile. Alljärgnevalt on ära toodud ainult mõned paljudest faktidest ja arvudest globaalse ressursside ammendumise kohta:
- Globaalne soojenemine („kliimamuutused“) on põhjustatud mitte üksipäini süsinikdioksiidi, vaid nii metaani, lämmastikoksiidi kui ka süsinikdioksiidi tootmisest.
- Globaalne soojenemine on põhjustatud ka hapniku ja süsihappegaasi taset reguleerivate puude ning taimestiku hävitamisest.
- Globaalne soojenemine on vaid väike osa globaalsest ressursside ammendumisest.
- Metaani globaalse soojendamise potentsiaal on 23 korda võimsam ning lämmastikoksiidi oma 310 korda võimsam kui süsihappegaasil.
- Nelikümmend protsenti inimtekkelisest metaanist ja 65 protsenti inimtekkelisest lämmastikoksiidist pärineb loomakasvatusest.
- Vihmametsad, meie planeedi kopsud, toodavad üle 20 protsendi Maa hapnikust.[iii]
- Vihmametsad võtavad meie atmosfäärist miljoneid tonne CO2 ning ladustavad neid maapinnas.
- Seitsekümmend protsenti meie vihmametsadest on maha raiutud ja põletatud selleks, et kasvatada põllumajandusloomi.[iv]
- Viiskümmend viis protsenti meie puhtast veest antakse põllumajandusloomadele.[v]
- Üle 70 protsendi Ameerika Ühendriikide teraviljast söödetakse põllumajandusloomadele.[vi]
- Ühe kilogrammi aedviljade, puuviljade, sojaubade või teraviljade tootmiseks kulub 80−160 liitrit vett.[vii]
- Ühe kilogrammi loomaliha tootmiseks kulub üle 41 000 liitri vett.[viii]
- Kilo aedvilju, puuvilju, sojaubasid või teravilju on tervislikumad kui kilo liha.
- Ameerika Ühendriikides toodavad igal sekundil kanad, kalkunid, sead, lambad, kitsed ja lehmad, keda kasvatatakse ja tapetakse meile toiduks, ligi 40 300 kilo väljaheiteid.[ix]
- Pool hektarit maad, kus kasvatatakse köögivilju, teravilju ja/või kaunvilju, toodab kümme kuni viisteist korda rohkem valku kui siis, kui seda kasutataks liha tootmiseks.[x]
- Üle 30 protsendi kasutuskõlblikust pinnast maakeral on kariloomade kasutuses.[xi]
- Üle 80 protsendi Ameerika Ühendriikide põllumaast kasutatakse kariloomade jaoks.[xii]
- Kuus miljonit last sureb sel aastal nälga.[xiii]
- 1,1 miljardit inimest maailmas on alatoitunud või kannatab nälja käes.[xiv]
See info tundub küllaltki rabav ainult seetõttu, et mitmetel põhjustel oleme me olnud „mugavalt teadmatuses“.
Tõlkis: Ireene Viktor
Dr Richard A. Oppenlander tegeleb toitumise ja selle keskkonnamõjude seoste uurimisega. Ta on sel teemal kirjutanud kaks tunnustatud raamatut “Comfortably Unaware” ja “Food Choice and Sustainability”.
Viited:
[i] Epidemiology May 2007; 18:373-382
[ii] United Nations Food and Argiculture Organization, 2008.
[iii] Blue Planet Biomes. Amazon Rainforest. 2003.
[iv] Margulis, Sergio (2004) (PDF). Causes of Deforestation of the Brazilian Amazon. Washington D.C.: The World Bank.
[v] Turner, K., Georgiou, S., Clark, R., Brouwer, R. & Burke, J. 2004. Economic Valuation of water resources in argiculture, From the sectorial to a functional perspective of natural resource management. FAO paper reports No. 27, Rome, FAO.
[vi] Chrispeels, M.J.; Sadava, D.E. 1994. „Farming Systems: Development, Productivity, and Sustainability“. pp. 25-57in Plants, Genes, and Argiculture. Jones and Bartlett, Boston, MA.
[vii] Pimentel, D., Pimentel, M. „Sustainability of meat-based and plant-based diets and the environment.“ American Journal of Clinical Nutrition, Vol. 78, 660S-663S, September 2003.
[viii] Pimentel, D., Pimentel, M. „Sustainability of meat-based and plant-based diets and the environment.“ American Journal of Clinical Nutrition, Vol. 78, 660S-663S, September 2003.
[ix] WorldWatch Institute, „Fire Up the Grill for a Mouthwatering Red, White, and Green July 5th,“, 2 Jul. 2003. World Health Organization, 2008.
[x] „Soy Benefits“, National Soybean Research Laboratory.
[xi] Steinfeld, H.; Gebrer, P.; Wassenaar, T.; Castel, V.; Rosales, M.; de Haan, C. 2006. U.N. Food and Argiculture Organization. Rome. „Livestock’s Long Shadow – Environmental issues and options.“
[xii] Steinfeld, H.; Gebrer, P.; Wassenaar, T.; Castel, V.; Rosales, M.; de Haan, C. 2006. U.N. Food and Argiculture Organization. Rome. „Livestock’s Long Shadow – Environmental issues and options.“
[xiii] World Health Organization, 2008.
[xiv] World Health Organization, 2008.