Autor: Robert Grillo
Artikkel avaldati esmakordselt inglise keeles portaalis Free From Harm.
Omnivoori “neutraalsuse” õigustus
Üks levinumatest õigustustest loomade söömisele on väide “inimesed on omnivoorid”. Ometi ei sunni see, et bioloogiliselt omnivoorid oleme, meid loomseid tooteid sööma, ega kaota meie moraalset kohustust teha oma toiduvalikutega võimalikult vähe kahju.
Kui jätame kõrvale kauakestva vaidluse selle üle, kas inimesed on loomu poolest herbivoorid või omnivoorid, ja lihtsalt diskussiooni huvides tunnistame omaks laialtlevinud vaate, et oleme omnivoorid, ei muuda see siiski tõsiasja, et saame väga lihtsalt kõik oma toitained taimepõhise toitumisega kätte. Enamikul meist on ka ligipääs paljudele maitsvatele taimsetele toitudele. Ainus toitaine, mida veganid peaksid kindlasti lisaks võtma, on vitamiin B12. See on odav ja soovitatav toidulisand ka mitteveganitele, kes on B12 puudujäägile sama vastuvõtlikud kui veganid. Loe rohkem veganitest ja B12-st siit.
Väidet “inimesed on omnivoorid” kasutatakse tihti aruteludes, väitmaks, et loomade söömine – täpsemalt miljardite loomade aretamine ja kasvatamine tapmiseks – on kuidagi moraalselt neutraalne. Kui aga vaatame järgmist hüpoteetilist stsenaariumit, saame kiirelt aru, kuidas see meie eetiliste tõekspidamiste vastu käib. Kujutage ette, et ratsionaliseerime niimoodi ka teisi inimkäitumisi. Näiteks sel juhul õigustab mees oma naise tapmist sellega, et “inimesed on loomu poolest tapjad”, ja väidab, et meil on tapmiseks loomulik võimekus ja ka pikk praktika. Loomulikult ei tunnistaks me mitte kunagi moraalselt vastuvõetavaks selliseid vägivaldseid tegusid, nagu mõrv, vägistamine ja piinamine, lihtsalt sellepärast, et need käitumismallid on meile loomulikud. Ometi viiakse kõiki neid praktikaid süsteemselt läbi teiste loomade peal, kui neist meie lõbuks toitu tehakse.
Mida siis tegelikult tähendab omnivoor olemine?
Väidet “inimesed on omnivoorid” on liigagi tihti kasutatud suitsukattena, et varjata omnivooride ja karnivooride tegelikke erinevusi. Väidetakse, et loomade tapmine ja söömine on inimese jaoks sama loomulik ja vajalik, nagu näiteks lõvi, tiigri ja teiste karnivooride jaoks, kes söövad teisi loomi, et ellu jääda. Omnivoor olla tähendab lihtsalt seda, et oleme võimelised seedima nii taimset kui ka loomset toitu, see aga ei tähenda et me peame loomi sööma. Ometi kinnitab levinud omnivooride iseloomustus, et mõistlik omnivoor sööb regulaarselt vähemalt mingil määral liha-, piima- ja munatooteid, sest see on osa tasakaalustatud, kõike-mõõdukalt-dieedist. Tegelikult aga tähendab omnivoor olemine tänapäeval inimeste jaoks lihtsalt seda, et meil on luksus taimse ja loomse toidu vahel valida. Ja kuna kõiki meile vajalikke toitaineid saab kätte taimetoidust, ei saa kuidagi õigustada seda mõttetut vägivalda ja kannatusi, mida tekitab loomade söömine, eriti kui me saaks seda nii lihtsalt vältida.
Omnivoorideks on peetud ka meie kõige lähemaid primaadist sugulasi, šimpanseid. Ometi on teiste loomade liha kaduvväike osa nende dieedist, hoolimata sellest, et šimpansitel on hiiglaslikud ja teravad lõikehambad. Dale Peterson on pikalt uurinud šimpanseid nende loomulikus elukeskkonnas ja ta selgitas meile intervjuus, et kui šimpansitele antaks võimalus kustutada oma nälga ainult taimse toiduga, võiksid nad vabalt juurelda selle üle, kas teiste loomade söömine on moraalne. Isegi kui nad seda ei teeks, kulub palju rohkem energiat teiste loomade söögiks tapmisele kui taimse toidu tarbimisele, mis seletab ehk osaliselt, miks teised loomad on šimpansite toidulauast väga väike osa.
Müütides orienteerumine
Jõumees ja mitmete maailmarekordite omanik Patrik Baboumian – vegan.
Erinevalt bioloogilistest karnivooridest ei haigestu ega sure me alatoitluse tagajärjel, kui lõpetame piima-, muna- ja lihatoodete söömise. Kui aga lõpetame taimetoidu söömise, oleme tõenäoliselt peagi alatoidetud. Inimesed suudavad taimetoidul elada väga edukalt nii füüsilisel kui ka psüühilisel tasandil. Isegi mitmed kuulsad sportlased saavad taimetoidul väga hästi hakkama. Ka ei lähe me loomseid toite taimsete vastu vahetades oma bioloogiaga vastuollu, nagu väidab tänapäeval levinud vaade. Kuigi globaalse veganite populatsiooni kohta on vähe statistikat, leidub ainuüksi Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt miljoneid veganeid. Lisaks on rikkalikke tõendeid tervete populatsioonide kohta üle maailma, kes traditsiooniliselt tarbivad loomseid tooteid vähe või ei tarbi neid üldse mitte. Kõik Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Kanada ja Austraalia tähtsaimad tervishoiuasutused väidavad, et hästi planeeritud vegandieet on ohutu, tervislik ja rakendatav kõikides vanusegruppides.
Mõned väidavad aga jätkuvalt, et veganlus ei ole kõigile või mõned inimesed ei ole veganina elujõulised. Endised veganid süüdistavad tihti taimetoitu mitmes terviseprobleemis, kuid tihti ignoreerivad nad kõiki muid tervist kahjustavaid faktoreid. Asjade omavaheline seostamine aga ei tähenda veel, et üks on teise põhjus. Uskumus, et iga inimene vajab väga individuaalseid toitumisplaane, müüb toitumiseksperdi Micaela Karlseni sõnul hästi raamatuid ja dieediplaane, kuid on tema arvates täiesti ebatäpne. Karlsen selgitab, et inimesed on kõik ühte liiki, me oleme kõik samad loomad sama seedimise füsioloogiaga. Ja nagu kõik liigid, ei vaja me individuaalseid toitumisplaane, kui me just ei põe mõnda spetsiifilist haigust või ei ole meil mõni teine väga ebatavaline seisund.
Taimepõhise toitumise kiireks ülevaateks soovitame registreeritud dietoloogide Jack Norrise ja Virginia Messina raamatut „Vegan for Life“. See lahendab kõik sinu mured ja vastab kõigile su küsimustele. Seda toetab parim ekspertide üle vaadatud teaduslik uurimustöö ja see sisaldab peatükki, mis kirjeldab, kuidas hinnata konkureerivaid dieedipõhiseid väiteid ajal, kui info on segane ja vastukäiv ning suurt osa sellest on otseselt rahastanud või mõjutanud liha-, piima- ja munatööstused.
Tõlkis: Karin Lepik