Autor: Angel Flinn (originaalartikkel: “Vegan: Easier Than You Think”)
Vegan olla on palju lihtsam kui tavaliselt arvatakse, eriti nende jaoks, kes elavad arenenud maailmas.
Viimaste aastate jooksul on üleskutse vähendada loomsete toodete tarbimist tohutult levima hakanud. Veganretseptiblogide arv on kasvanud sadadesse, kui mitte tuhandetesse. Igal aastal suureneb poodides ja internetis vegantoodete arv ja valik. Avatakse uusi veganärisid, nagu kohvikud, pagariärid, restoranid, toidupoed, riidepoed, internetibutiigid ja isegi puhkekeskused ja hostelid, ning need saavutavad järjest rohkem edu.
Jah, kunagi ei ole olnud paremat aega, ja et nõudmine veganalternatiivide järele aina suureneb, läheb kõik isegi veelgi lihtsamaks.
Veganlusega alustajad leiavad end tihti keerulistest situatsioonidest, seda eriti einestades, sest meie ühiskond tähtsustab toitu väga palju (võib-olla isegi liiga palju). Seda on eriti hästi näha sotsiaalsetel kogunemistel ja tähtpäevadel, kus koos söömine on rahulolu ja meeldiva olemise keskne osa. Paljudele veganitele on lahenduseks lihtsalt minemata jätmine, sest loomsete “toitude” kohalolu on alati ebamugav inimese jaoks, kes näeb maailma läbi vegani silmade.
Kui aga tunnistame, et veganlus on vältimatu samm eetilise ja autentse elu suunas, siis võrreldes kõige olulisega, mida veganlus annab, tunduvad ebamugavad sotsiaalsed olukorrad tühised. Kui vaatame ausalt ja süvitsi loomade olukorda, siis paratamatult näeme uskumatus mahus toimuvat holokausti, ja me ei saa selle vastu võitlemata jätta.
Niipidi vaadates tuleb välja, et veganlus on väga erinev sellest, milleks paljud seda peavad: isiklik elustiilivalik, mis paneb meile peale piiranguid või võtab ära meelelised naudingud. Neile, kes on otsustanud tõele otsa vaadata hoolimata sellest, kui kole see on, ei ole oma südametunnistuse järgi käitumine midagi, mida pahaks panna või kahetseda, vaid mida tunnustada ja mille eest tänulik olla.
Muidugi leidub alati inimesi, kes tunnevad end kellegi veganlusele pühendumise tõttu rünnatuna. Nende katsed arutleda või väidelda võivad olla hirmutavad või ebamugavad. Selles mõttes on veganiks olemise kõige raskem külg see, mis on ka üldiselt elus kõige raskem: teised inimesed. Kuid veganluse populaarsuse suurenedes on hakanud palju rohkem inimesi mõistma selle olemust ja paljud teised vähemalt seda, et vägivallatusele pühendumist peaks pigem austama, mitte naeruvääristama.
Mõne inimese jaoks tähendab veganlus, et paratamatult tuleb asjadest loobuda: loobuda oma lemmiktoitudest ja restoranidest, loobuda armsatest riideesemetest, voodiriietest või mööblist, loobuda teatud sotsiaalsetest kogemustest, ja võibolla isegi sõprussuhetest nendega, kes hoiavad kinni oma praegusest suhtumisest loomadesse.
Igal asjal on alguses õppimisperiood, mille jooksul luuakse uued harjumused. Algaja vegan võib üllatuda või olla isegi šokeeritud, kui avastab, kuidas mõni loomne toode meieni jõuab. Iga kord, kui vahetame mittevegan asja veganalternatiivi vastu (või isegi mitte mingisuguse alternatiivi vastu, nagu paljud meist tihti on teinud), annab meile jõudu teadmine, et me ei ole ohverdanud oma harmooniat loomadega millegi nii tühise pärast nagu maitse, harjumus või mugavus.
Veganliikumise levides tasutakse meile pühendumuse eest väga maitsva ja küllusliku vegantoiduga ning riiete ja muude vegantoodetega, mille valik turul pidevalt suureneb.
Mida kauem veganid oleme, seda mugavam see meile on, ja lõpuks ei ole endisel viisil elamine isegi mitte vähem ahvatlev, vaid tundub lausa mõeldamatu. Veganluse säilitamine saab meie jaoks oluliseks, see viib meie otsused õigete tegude poole ja – veel tähtsam – eemale tegudest, mis me teame valed olevat. Aja möödudes mõistame, et veganlus ei ole meile mitte harjumuspärane, vaid loomulik, ja veganiks hakkamine on lihtsalt loobumine ebaloomulikest käitumismustritest, mida õpetas meile maailm, kus näidati tundmisvõimelisi loomi kui “asju”, mida võime ära kasutada.
Meie veganelustiil saab lihtsalt “eluks” ja iga asi, mis tundub ebamugav, kahvatub võrdluses rahu ja kõrgenenud enesehinnanguga, mis tuleneb teadmisest, et elame oma väärtustele vastavalt. Järgneb sügav ja kauakestev vabanemise tunne, sest veganlus lubab meil olla vaba sisemisest konfliktist, mida tekitab loomade orjastamises osalemine.
Tõlge: Karin Lepik
Foto: Ambro, FreeDigitalPhotos.net