Autor: Chas Newkey-Burden
Tõlge ajalehe The Guardian artiklist Dairy is scary. The public are waking up to the darkest part of farming 30.03.2017
Foto: Animal Equality/PA
Mõned inimesed usuvad ikka veel muinasjutulisse piimafarmi, kus õhetavad neiud lüpsavad naeratavaid lehmi. Neid ehmatavad fotod kokkusurutud aedikute ridadest, kus igaühes on vangistatud üksildane vasikas. Heaolu käsitlevate õigusaktide kohaselt võib vasikaid hoida üksikutes aedikutes kuni nad on kaheksa nädala vanused, kuid Animal Equality väitel on need vasikad, keda nad pildistasid Grange Dairy farmis Dorsetis, juba kuni kuus kuud vanad. Nad on liiga suured oma aedikute jaoks ja osadel on seljad katki kriimustatud. Ametnike väitel ei ole tõendeid loomade heaolu nõuete mittetäitmise kohta. Marks & Spencer, kes müüb sellest farmist saadud piima, ütles, et oli seda raportit nähes “pettunud”, kuid tarnijast sellest hoolimata ei loobu.
See lugu on küll ärritav, aga seda, mis juhtub mujal piimatööstuses, saab juba nimetada süstemaatiliseks julmuseks. Tegelikkuses on enamike piimafarmide praktikad häirivamad kui lihatööstuse omad. Emane lehm toodab piima ainult siis kui ta on tiine. Seega alates 15 kuu vanusest teda tavaliselt kunstlikult viljastatakse. Talunikud võtavad pullilt spermat ja sunnivad siis emase lehma kitsasse lõksu, kus ta julmalt tiinestatakse.
Pärast sünnitust võtakse vasikas tavaliselt 36 tunni jooksul ema juurest ära, et talunikud saaksid varastada piima, mis oli tema lapse jaoks mõeldud, ja müüa seda sulle. Eluslooduse eksperdid ütlevad, et lehma ja vasika vahel tekib pärast sündi väga kiirelt tugev side. Pärast kalki eraldamist karjub lehm mitu päeva oma lapse järele. Kui vasikas on isane, siis tõenäoliselt ta kas lastakse maha ja visatakse minema, või müüakse vasikaliha kasvatusse, kus ta tapetakse mõne kuu jooksul. Kuid kui vasikas on emane, siis tavaliselt valmistatakse ta ette piimatööstuse jaoks, kus ta astub samasse põrgulikku tsüklisse, kus ta ema lõksus on: sunniviisiline tiinestamine, lapse varastamine, ja naasemine aedikusse kaks kuni kolm kuud hiljem.
Tihti on ta vähemalt kuus kuud aastast kinni pimedas kuuris. Aina rohkem piimafarme Ühendkuningriigis aga kasutavad zero-grazing süsteemi, mille kohaselt veedavad lehmad kogu elu siseruumides, aina kitsamates tingimustes.
Kuigi kasvuhormoonid on Ühendkuningriigis keelatud ja antibiootikumide kasutus on piiratud, võib piimalehmale anda reproduktiivhormoone ja loomaarsti kirjutatud retseptiga antibiootikume, et hoida tema piimatootlus ebaloomulikult suurena. Loomulikes tingimustes kannaks ta oma udaras maksimaalselt kahte liitrit piima, kuid ahned talunikud võivad sundida teda kandma üle kahekümne liitri. Ta udar on nii raske, et teeb ta lombakaks, ning tihtipeale tekib tal piinarikas põletik – mastiit. Tänu sellisele koormusele on ta kurnatud juba viiendaks eluaastaks. Peagi ei anna ta enam piisavalt piima, et olla talunikule kasumlik, või kukub ta lihtsalt selle agoonia all kokku. Mõlemal juhul veab traktor ta minema, ta surutakse kitsasse veoautosse ja sõidutatakse tapamajja, kus ta tapetakse ja temast tehakse burgereid või beebitoitu. Peale viit kurba ja piinarikast aastat lõigatakse tal kõri läbi – loomulikes tingimustes oleks ta võinud elada 25 aastaseks.
Piimatööstusest on saamas haavatav koht tapamajade jaoks. Avalikkus hakkab aina enam nägema, et mis piimatööstuses toimub, ei ole tühised ebatäiuslikkused või ainult idelistlike veganite mure, vaid see on tegelikult kõige tumedam ja kurjem osa igasugusest põllumajandusest. Maitsvad taimepiimad, juustud ja magustoidu alternatiivid on nüüd laialt kättesaadavad, nii et tõde teada saades on inimestel lihtne piimatooteid jäädavalt jätta. Jaanuaris raporteeris Sainsbury’s, et nende oma brändi veganjuustude müük oli oodatust 300% kõrgem.
Väiksemad ärid arenevad samuti. The Fields Beneath kohvik Põhja-Londonis lõpetas eelmisel nädalal järsult lehmapiima pakkumise ning asendas selle vegan alternatiividega nagu kaera-, mandli- ja sojapiim. Kohviku aknal oli teadaanne, mis selgitas, et seda tehti pärast seda, kui vaadati võimast viieminutilist YouTube’i videot Dairy Is Scary. Teadaanne lisas, et “ka meie ei arvanud, et see nii on”. Ice Shack’ist, jäätise ja magustoidu kohvikust Manchesteris, saab järgmisel nädalal täielikult veganäri.
Piimatööstuses hakkab tekkima paanika. David Dobbin, Dairy UK esimees, kardab “demograafilist ajapommi”, sest noored tarbivad piima järest vähem. Ainult 10 aastat tagasi oli Inglismaal, Šotimaal ja Wales’is umbes 21 000 piimafarmi. Tööstuse analüütikud usuvad, et aastaks 2026 on neist järel vähem kui 5 000. National Farmers Union’i kõneisik Michael Oakes ütles esmaspäeval, et piimatööstuse vastaste sõnum ei kao. Ta kutsus üles tööstust “positiivselt reklaamima”.
Neil on ees palju tööd. Isegi planeedi kõige häbitumad ja andekamad meediaga manipuleerijad oleks hädas, kui nad peaksid enamike piimafarmide niivõrd brutaalset reaalsust positiivselt kajastama.
Guardiani märkus: Seda artiklit parandati 31. märtsil 2017, et selgitada, et nii hormoonide kui ka antibiootikumide kasutus Ühendkuningriigis on piiratud ja kumbagi ei anta piimalehmadele selleks, et otseselt põhjustada suuremat piimatootlust.
Tõlge: Karin Lepik
Loe ka artiklit Vabapidamine on pettus. Eetilist muna ei ole olemas.