Autor: Casey Taft, PhD
Tõlge artiklist How Do We Best Promote Veganism?: A Psychologist’s Perspective
Mind peetakse juhtivaks teadlaseks vägivallaennetuse kliiniliste uuringute alal. Olen välja arendanud ainukesed programmid, mis tõestatult ennetavad ja peatavad koduvägivalla sõjaväeteenistujate hulgas, ning neid programme hakatakse peagi kasutama haiglates üle USA. Olen andnud konsultatsioone ÜRO-le vägivalla lõpetamise teemal sõjast purustatud riikides ja saanud oma töö eest rahvusvahelisi auhindu. Kirjutan praegu Ameerika Psühholoogiaassotsiatsioonile raamatut, mis keskendub traumale ja vägivalla ennetamisele.
Mainin neid tunnustusi, et näidata, et tean midagi sellest, kuidas lõpetada tarbetu vägivald. Motivatsioonipuudusega indiviidide muutumise edendamise kohta on tegelikult olemas lai teadmistebaas, mida paljud loomaaktivistid on suuresti ignoreerinud.
Casey Taft
Pakun probleemse vägivaldse käitumise muutmise kohta välja oma vaatenurga, mis põhineb mu vägivalla ennetamise tööl. See on seotud ka meie pingutustega edendada vägivallatust loomade suhtes. Mul on mõningaid sissevaateid sellesse, kuidas toimub käitumuslik nihe gruppide sees, keda peetakse „muutusi tõrjuvaks“, sest näen oma kliinilises töös igapäevaselt sügavaid muutusi, ja soovin arutada, kuidas seda saaks kohandada veganluse levitamiseks.
Loomaaktivistide grupid näevad palju vaeva, et jõuda mitteveganiteni, peibutades neid lihavabade alternatiividega, viies läbi Lihavaba esmaspäeva ja lihavähendamise kampaaniaid jne, aga nad unustavad ära kõige olulisema käitumismuutusi toova strateegia komponendi – selgelt sõnastatud lõppeesmärgi. See on üllatav, kui harva mainitakse loomaaktivismis veganlust kui eesmärki. Kuidas saame oodata, et massiliselt inimesi hakkaks veganiteks ja vähendaks kõiki loomade vastu suunatud vägivallavorme, kui seda eesmärki püüdluste juures käitumist muuta harva seatakse? Meil on väga keeruline „trikitada“ inimesi veganiteks hakkama, soovitades neil lihatarbimist vähendada või pakkudes neile maitsvat vegantoitu – see meetod on tõenäoliselt ebaefektiivne pikemaajalise ja mõõdetava muutuse saavutamiseks. Kui soovime, et tarbetu loomadevastane vägivald lõppeks, ja vaatame seda kui sotsiaalse õigluse küsimust, siis peaks veganlus olema see, millele kartmatult üles kutsume.
Mitte üheski teises käitumise muutmise meetodis (või muide ka sotsiaalse õigluse liikumises) pole puudunud selline selgelt sõnastatud eesmärk. Kui soovitaksin oma patsientidel vastuvõetava ja kiiduväärt lõppeesmärgina lihtsalt oma vägivalda naiste vastu piirata või kasutada väiksemat arvu väärkohtlemisstrateegiaid, siis tekitaksin ohvritele palju kahju ja peaksin oma tööst ilma jääma. Ei, kui töötan nendega, kes kasutavad vägivalda ja väärkohtlemist, teen kohe alguses neile selgeks, et meie programmi eesmärk on hoiduda väärkohtlemisest igal kujul, ja ma teen seda viisil, mis on inimestele, kellega töötan, vastuvõetav. Veelkord, kui tahame näha muutust teatud käitumises ning lõppeesmärgina peatada vägivalda ja aidata neid, keda see mõjutab, peame selgelt sõnastama, milline on see käitumine ja miks see peab muutuma.
Paljud loomaaktivistid ja organisatsioonid kardavad veganluse kui lõppeesmärgi levitamist, sest nad tunnevad, et kui on liiga „pealetükkivad“, kaotavad nad inimeste tähelepanu täielikult. See on tõenäoliselt üks peamine tegur, miks pole toimunud laiemat kultuurinihet veganluse poole. Tegelikult on võimalik sõnastada selgelt loomadevastase vägivalla lõpetamise eesmärk JA töötada mitteveganitega produktiivselt ja mitteagressiivselt, et tuua kaasa muutus nende käitumises.
Mõistan, miks mõned loomaaktivistid on mures mitteveganite tähelepanu kaotamise pärast. Paljudes oma varasemates publikatsioonides kliiniliste uuringute vallas (ja oma doktoritöös) näitasin, kui oluline on suhe terapeudiga koduvägivallatsejate ravimisel. Näitasin, et mida tugevam on side terapeudi ja patsiendi vahel ja mida tugevamalt tunnetatakse ühiselt ravi eesmärke ja meetodeid, seda vähem vägivaldsed on patsiendid peale ravi lõppu. Mida koostööaltimad ja toetavamad oleme nendega, kelle käitumist tahame muuta, seda suuremat muutust lõpuks näeme. Aga see ei tähenda, et peaksime lõppeesmärgi paika seadmisest hoopiski loobuma. Selle tegemine töötaks teraapiale vastu.
Igasuguse käitumusliku strateegia puhul on oluline olla siiras, otsekohene ja selgesõnaline selles, mis peaks muutuma, ilma kohut mõistmata või teist kaitsepositsioonile surumata. Jah, see on võimalik ja tegelikult üsna lihtne ja teraapiline. On võimalik üles näidata mõistmist ja empaatiat selles osas, kuidas probleemne käitumine välja arenes ja mis seda ülal hoiab, jäädes samal ajal seisukohale, et igasugune vägivald peab lõppema. Need kaks ei välista teineteist ja neid mõlemat on muutuse toimumiseks vaja.
Olen avastanud, et mu patsiendid hindavad mu autentsust, kui peegeldan, kuidas teatud käitumine on vägivaldne ja probleemne. Töötan ka selle nimel, et kinnistada edusamme, mida mu patsiendid teevad oma vihaga toimetulemisel ja situatsioonidega paremini hakkama saamisel, isegi kui nad ei tee seda täiuslikult. Muidugi on positiivse käitumise innustamisel tugevam mõju kui lihtsalt negatiivse käitumise eest karistamisele keskendumisel. Aga me ei toeta ega kiida iial heaks vägivaldset käitumist mitte ühelgi kujul ja jälgime hoolikalt, et osutaksime väärkäitumisele, kui see ilmneb.
Samamoodi peaksime oma loomaaktivismis edendama veganlust ning julgustama ja premeerima samme selle eesmärgi poole. Liha vähendamine, piimast loobumine jne on kõik õiged sammud veganluse suunas ja kui tahame saavutada tõelist muutust, peaksime neid edusamme toetama nii palju kui saame. Kuid neid tuleks vaadata kui positiivseid samme veganluse poole, mitte kui lõppeesmärke iseenesest.
Kordan üle, minu aastatepikkune kogemus omaenda patsientidega vägivalla lõpetamise ja ennetamise alal näitab, et tõelise muutuse saavutamiseks on absoluutselt määrava tähtsusega kaks aspekti: (a) vajalik on selge lõppeesmärk (vägivalla lõpetamine), mis määratletakse ja edastatakse absoluudina ja häbenemata; (b) lõppeesmärgi (vägivalla lõpetamine) edendamisel tuleks hoida mitteagressiivset joont, mõistes, et isikul võivad olla oma käitumise muutmise suhtes vastakad tunded, ning toetada samme lõppeesmärgi suunas.
Võidakse väita, et see, mis on efektiivne inimestevahelise vägivalla ennetamisel ja lõpetamisel patsientide ja gruppide puhul, ei pea paika suurte muudatuste saavutamise puhul loomadevastases vägivallas. Kuid inimesed, kellega töötan, on paljuski sarnased neile, kellelt nõutakse loomade tarbimise lõpetamist. Kuna suuremale osale neist on teraapia määratud kohtuotsusega, ei mõista nad tihti, et nende käitumine on problemaatiline, kalduvad kriitikale vastama kaitsepositsiooni ja vihastumisega ning toovad oma käitumisele irratsionaalseid õigustusi. Lisaks, nagu kampaaniad ja individuaalne selgitustöö loomade kaitseks, on ka teraapia sotsiaalse veenmise vorm ja meie sõnumid iga konteksti sees on pigem sarnased kui erinevad. Tasub vaid kujutleda koduvägivallavastast kampaaniat, mis kutsub üles „väärkohtlemisvabadele esmaspäevadele“ või „humaansemale väärkohtlemisele“, et mõista, kuidas mõned loomaaktivismis kasutatavad veenmismeetodid ei ole loogilised käitumise muutmise ega sotsiaalse õigluse vaatepunktist.
Käitumise muutumine järgib teatud põhitõdesid, mida saab kohaldada paljudele probleemidele ja populatsioonidele. Me vajame selget lõppeesmärki ja otsekohest, kuid samas toetavat, siirast kommunikatsiooni. Need kaks saavad ja peavad koos käima, et näha tõelist ulatuslikku loomadevastase vägivalla vähenemist. Arvestades, et üldsuse teadlikkus veganlusest on tõusnud ning eetikast ja teadusest lähtuv mõtteviis on veganluse poolel, on praegu rohkem kui kunagi varem võimalus saavutada suur muutus. Peame sellest võimalusest kinni haarama, julgustades häbenemata oma sõnumiga teisi veganiks hakkama ja toetades samme selle eesmärgi suunas.
Casey Taft on kirjastuse Vegan Publishers (Vegankirjastajad) kaasomanik ja Bostoni Ülikooli meditsiiniteaduskonna psühhiaatriaprofessor. Oma raamatus Motivational Methods for Vegan Advocacy: A Clinical Psychology Perspective annab ta täpsema ülevaate sellest, kuidas selget vegansõnumit edastada.
Tõlge: Ireene Viktor