Helena Šegedin
Sel aastal leidis kolmandat korda aset Rahvusvahelise Veganite Õiguste Alliansi (IVRA) konverents, kus oli esindatud ka Eesti Vegan Selts. Juuli alguses Glasgow’s toimunud üritusel käsitleti nii Euroopa Liidu kui erinevate liikmesriikide kontekstis laia teemadevalikut, nagu veganluse positsioon inimõiguste raamistikus kaitstud veendumusena, diskrimineerimine tööelus, juurdepääs vegantoidule avalikes asutustes, toiduainete märgistus ning kohtuasjad vanemate vastu, kes kasvatavad oma lapsi veganitena.
Nagu eelnevatel aastatelgi, leidis rõhutamist asjaolu, et Euroopa Inimõiguste Kohus võtab veganlust võrdselt teiste veendumuste ja uskumustega väga tõsiselt ning näeb sellest tulenevaid toitumise eripärasid sügava veendumuse otsese väljendusena. Arutleti ka selle üle, et võttes arvesse loomade staatust praeguses õigussüsteemis, mis käsitleb neid objektidena, on juristidel väga piiratud võimalused võidelda loomade endi õiguste eest. Et loomadega seotud kohtuasjad taanduvad vaid nende ekspluateerimise reguleerimisele, on juristidel hetkel võimalik loomade õigusi kaitsta ainult veganite õigusi kaitstes. Just sellele konverentsil peetud ettekanded seetõttu ka keskendusid.
Tööalane diskrimineerimine
Tööalase diskrimineerimise vallas tuleb nentida, et seni ei ole otseselt veganlust käsitlevaid kohtulahendeid tehtud. Küll aga toob asjakohane ELi direktiiv 2000/78 välja, et veendumuse põhjal diskrimineerimine on lubamatu. Samuti näitavad suunda Euroopa Inimõiguste Kohtu värsked otsused seoses töötaja usuvabadusega, mis on juriidilises mõttes veendumustega analoogne (lahendid Achbita ja Bougnaoui, mõlemad 2017. aastast). Täpsemalt: otsese diskrimineerimise keelab direktiiv olenemata põhjustest. Nii näiteks ei saa seaduslikuks lugeda Briti Tervishoiuteenistuse töökuulutust toitumishäiretega inimeste nõustaja leidmiseks, kus välistati kandidaadina veganid. Kaudne diskrimineerimine, mille puhul näiliselt neutraalne nõue toob praktikas kaasa mõne kaitstud grupi erineva kohtlemise, võib seevastu olla lubatav, kui tegemist on olulise ja määrava kutsenõudega, mille eesmärk on põhjendatud ja mis on proportsionaalne. Selline olukord võib näiteks tekkida, kui turvakaalutlustel on nõutav mõni nahast riietusese ja alternatiivi pakkumine veganile oleks ebaproportsionaalselt kulukas. Sama direktiiv käsitleb ühe diskrimineerimise vormina ka ahistamist ehk soovimatut käitumist, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Ka sellise kohtlemise ohvriks langenud veganitel on õigus seadusele kaitsele.
Haiglas
Veganpatsientide õiguste osas sai kuulda kogemusi Saksamaalt seoses vegantoidu kättesaadavusega haiglates, psühhiaatriapatsientide sundtoitmisega, loomsete meditsiinitarvikute kasutamisega veganpatsientidel ilma teavitamise ja nõusolekuta ning B12 testi kulude ülevõtmisega tervisekindlustuse poolt.
Vegantoidu kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks haiglates on veganorganisatsioonid hakanud neile korraldama tasuta koolitusi, millel osalema motiveeritakse haiglaid lubadusega kanda nad vastavasse soovitusnimekirja. Samas on õiguslikust aspektist küsitav see, et ka haiglad, kes veganpatsientidele täisväärtuslikku toitu ei paku, saavad haigekassadelt väljamakseid iga patsiendi pealt, isegi kui inimene on olnud sunnitud ennast ise toitlustama.
Kuna Saksa õiguses on juurdunud patsiendi enesemääramisõigus, on äärmiselt kaheldav olukord, kus psühhiaatriapatsientide või ka dementsuse all kannatavate veganite puhul ei järgita nende veendumustele vastavat menüüd või rakendatakse mõnel juhul isegi sundtoitmist. Samuti on problemaatiline, et turul ei ole saadaval ühtegi sondi kaudu manustatavat toitesegu, mis oleks vegan. Saksa kohus on ka juba mõistnud välja kahjutasu veganile, kelle arst süstis talle allergiatesti läbiviimiseks kana sisaldavat lahust.
Küllaltki kurioosne on aga kohtulahend, millega keelati just taimetoitlastele spetsialiseerunud tervisekindlustusfirmal pakkuda ühe boonusena oma klientidele B12 testi kulude hüvitamist. Kohus argumenteeris oma otsuses, et vegantoitumine ei vii reeglina B12 puuduse tekkeni.
Rõõmustava uudisena käsitletakse loomaõigusi ja veganlust eraldi ainena nüüd ka mitme Saksa ülikooli õigusteaduskonna õppekavas.
Toodete märgistamine
Euroopa Liidu tasandil tegeleb lobitööga paljusid Euroopa veganorganisatsioone ühendav EVU (European Vegetarian Union), kes on praegu keskendunud kahele teemale: toidumärgistuste „vegan“ ja „vegetarian“ definitsioonide väljatöötamine ning piima- ja lihatoodete kaitstud nimetused.
Esimese neist on Euroopa Komisjon lõpuks võtnud oma 2018. aasta tööprogrammi ning aastaks 2020 peaks „vegan“ ja „vegetarian“ olema seadusandluses defineeritud mõisted. Liha- ja piimatoodete kohta on praegusel hetkel olemas õigusaktid, mis kaitsevad piimatoodete nimetusi ning teatud geograafilistele piirkondadele omaste (sealhulgas loomsete) toodete päritolumärgistust ja nimetusi. Euroopa Parlament on esitanud Komisjonile ametliku järelepärimise analoogselt piimatoodetele ka lihatoodete nimetusi kaitsva seadusandluse väljatöötamise kohta, kuid Komisjon on teatanud, et seda hetkel plaanis ei ole. Mõned liikmesriigid on siin aga juba ise samme astunud, näiteks Prantsusmaal võeti hiljuti vastu lihatoodete nimetusi kaitsev seadus, mis on juba tekitanud probleeme mõnedele veganalternatiive valmistavatele ettevõtetele, kes ei saa neid enam endisel viisil Prantsuse turul müüa. Alternatiivtoodete populaarsuse kasvuga muutub teema ilmseks üha teravamaks. Erinevad kohtud on juba ka langetanud kohati vastukäivaid otsuseid loomsete toodete nimetuste kasutamise lubatavuse kohta taimsete alternatiivide puhul.
Kanadast tuli rõõmustav uudis, et sealsetest riiklikest toidusoovitustest on piimatooted eraldi toidugrupina välja võetud ning paigutatud valgugrupi alla, mis on aga muus osas tugevalt taimetoidu poole kaldu. Tulevasi tegutsemissuundi nähakse meditsiinisektoris toitumishäiretega tegelevate kliinikute toiduvaliku ning haiglates pakutavate rinnapiimaasendajate vallas; samuti koolides ja lasteaedades pakutava toidu ning ka koolide õppekavade osas.
Negatiivse poole pealt kirjeldati juhtumit tuntud USA veganettevõtte Field Roastiga, kellelt nõuti Kanadas müüdava toodangu jaoks loomkatseid valgu efektiivsuse koefitsiendi kindlakstegemiseks. Samuti peavad „liha jäljendavad“ tooted seal kehtiva regulatsiooni järgi vastama oma toitaineprofiililt loomadest saadavale lihale. Praegusel hetkel on Field Roast probleemi lahendanud tooteretsepti muutmisega, kuid kaugemaks eesmärgiks on muuta aegunud ning lihatooteid eelisseisundisse seadvat seadusandlust.
Nimetatud arutelud on vaid väike valik kõigist teemadest, mis konverentsil arutlusele tulid. Nagu näha, on veganlusega seonduvate õiguslike küsimuste ring lai ja mitmekesine ning pidevalt toimub uusi arenguid, mis meid kõiki mõjutavad. Eesti Vegan Selts jälgib veganite õigusi puudutavaid seadusandlikke protsesse tähelepanelikult ning osaleb neis sidusrühmana. Veganite individuaalsete õiguste kaitseks on selts käivitanud ka õigusnõustamise teenuse, kuhu tasub pöörduda näiteks diskrimineerimisjuhtumite korral. Rohkem infot nõustamise kohta leiab siit.