Kui me räägime oma lettide juures inimestele, et veganlus pole lihtsalt toitumine, siis sageli vastatakse meile, et nad saavad aru – see on eluviis.
Me mõistame, miks sellist sõna kasutatakse – see viitab justkui sellele, et veganlus puudutab enamat kui toitumist. See on tõsi, veganlus on enamat kui toitumine. On väga oluline tuua mõistetesse selgus, sest paljud juutuuberid, blogijad, kokad ja lihtsalt tuntud inimesed räägivad veganlusest kui lihtsalt toitumisest. Aga kas on siis täpsem öelda, et tegemist on eluviisiga? On see parem viis selgitada, et veganlus on enamat kui taimede söömine?
Sõnade valik on oluline. Selle mõistmiseks vaatleme, mida “eluviis” endast kujutab:
1. elulaad, elamise viis, igapäevase elu korraldamise viis;
2. harjumused, tegevused, käitumine ja elutingimused, mis on tüüpilised, või ka valitud teatud isiku või isikute rühma poolt.
“Eluviisi” kasutatakse sageli kõrvuti sõnadega “aktiivne”, “istuv”, “ihaldusväärne”, “moodne”, “tervislik”, “trendikas”, “luksuslik”, “lihtne” ja “kaubad”.
Veganlus on vastuseis mitteinimestest loomade ekspluateerimisele. Veganlus tähendab tunnistamist, et on vale ära kasutada või tappa elavaid tunnetega olendeid mistahes eesmärgil. Veganlus ütleb: “Ma näen, et see on vale ja ma ei tee seda enam. Ma annan endast parima, et mitte osaleda või toetada mitteinimestest loomade orjastamist, ekspluateerimist või tapmist.”
Veganiks hakkamine tähendab otsust elada oma elu lähtudes moraalsest printsiibist, et mitteinimestest loomad ei ole objektid ja asjad, vaid elavad, tundvad olendid. Kuidas me seda aga saavutame ja millist eluviisi me sealjuures harrastame, olgu siis aktiivset või istuvat, lihtsat või luksuslikku, trendikat või lohakat, tervislikku või rämpstoidul põhinevat – see võib erineda. Veganina elamiseks on mitmeid viise, kuid on siiski vaid üks veganlus.
Sõnad “vegan” ja “veganlus” kannavad endas kontseptsiooni, et mitteinimestest loomad ei ole asjad, vaid elavad, tundvad isikud, täpselt nagu meiegi, ja seetõttu on vale neid omakasu eesmärgil ekspluateerida ning tappa. Selle kontseptsiooni lahtiseletamiseks pole meil tarvis mingit täiendavat terminoloogiat, kuna need sõnad tähistavadki meid, ja me saame uhkusega öelda: “Ma olen vegan. Ma hakkasin veganiks. Ma elan veganina. Hakka ka veganiks!”
Kui lisada sõnale “vegan” juurde “eluviis”, siis muutub tähendus täiesti. Eluviis on midagi, mille me võime omaks võtta ja mida me võime järgida, kuid millest võime ka loobuda. See on midagi, millest me võime valida endale meeldivaid osasid, või järgida seda paar päeva nädalas, või katsetada ühe kuu. Veganluse puhul see aga nii ei ole. Veganlus tähendab, et aktsepteeritakse moraalset kohustust mitte kohelda loomi objektide ja asjadena. Sa ei võta veganlust omaks ja ei loobu sellest lihtsalt isiklikust mugavusest lähtuvalt, ja sa ei saa valida sellest vaid osasid. Ning sa ei tegele sellega kõigest kaks päeva nädalas või ei proovi ainult ühe kuu. Niipea, kui sa tunnistad seda moraalset kohustust, saab sinust vegan ja sa eladki veganina. Sa võid seda teha küll näiteks oma naabrist hoopis erinevat elustiili järgides, aga te mõlemad olete siiski veganid.
Ja seepärast ei kirjeldagi me oma infolettides või kodulehtedel veganlust kui eluviisi. Nagu eespool mainitud, me saame aru, et inimesed kasutavad sõna “eluviis” parimate kavatsustega, et selgelt välja tuua, et veganlus ei ole pelgalt see, mida me sööme. Selle ebatäpsuse vältimiseks räägime veganlusest kui õiglusest ja sellest, et veganlus ei tunnista loomade kasutamist asjadena. Niipea, kui sellest aru saadakse, on selge, et tegemist pole lihtsalt toitumisalaste valikutega. See, mida me sööme, kaasneb veganlusega – see tuleneb moraalsest kohustusest mitte vaadelda loomi asjadena. Me lähtume sellest kohustusest ja teeme seda just loomade nimel.
Originaalartikkel: What’s in a word? Is veganism a “lifestyle”?
Tõlkis: Jaago-Mait Arusoo
Toimetas: Krista Roose