Sandra Higgins, nõustamispsühholoog
Ilmselt ei tule paljudele üllatusena, et suur hulk inimesi plaanib end veganlusega siduda just jaanuaris. Uue aasta alguses on ikka tavaks anda lubadusi mõnest halvast harjumusest või mustrist loobumiseks ja uute paremate ülevõtmiseks.
Paljud inimesed on juba pikalt soovinud veganlust oma ellu tuua ja tunnevad, et on just nüüd valmis oma käitumismustrit muutma, et veganeluga algust teha. Siit kumab läbi üks suur probleem. Tihtipeale reklaamitakse veganlust kui elustiili, millesse saab sujuvalt sisse ja välja hüpata. Umbes nagu mantel, mida korra selga proovime ja siis jälle kappi tagasi viskame. Enne, kui keegi saab olla vegan, tuleb läbida vanade käitumismustrite muutmisteks vajalikud psühholoogilised protsessid, mis ei piirdu üksnes käitumuslikuga. Enne kui saame oma käitumisviise muuta, tuleks oma mõtted ja tunded läbi töötada ja lahti mõtestada. See loob kindla ja tugeva aluse muutuste püsimajäämiseks.
Kui see pisikenegi säde on sütitatud ja hoogsad sammud veganluse suunas seatud, seisavad ees kolm etappi:
- Teadmised ja teadlikkus
- Motiveeritus ja valmistumine muutuseks
- Veganina elamine
Need etapid on üsna tavalised kõikide käitumismustrite muutmiste puhul.
Esimene etapp: Teadmised ja teadlikkus
Loomade kasutamise kohta uurimine
Esimesele etapile loomupärane hetk on taipamine, kuidas meie näiliselt ohutud eluviisid põhjustavad süütutele elusolenditele selliseid kannatusi, mida ei kujutaks halvimates unenägudeski ette. Selles faasis tekib tunne, justkui oleks kogu me jalgealune turvaline maapind kokku kukkunud. Imeilus kujutelm, et maailm, milles elame, on turvaline ja ilus paik, on vaikselt mõranema hakanud. Need, keda usaldame ja kelle võimuses peaks olema õigluse ja heaolu eest seismine, on me silmis muutunud petisteks. Mõistes, kui vägivaldsed on tavapärased harjumused süütute ja kaitsetute loomade vastu, kes on ebaõiglaselt vangi ja surma mõistetud, variseb meie senine arusaam elu mõttest ja kohast siin ilmas kokku. Need uued mõtted, arusaamad ning uued tunded nagu lein, šokk, süütunne, reetmine ja viha on sügavad ja keerulised psühholoogilised mõjurid, millega toime tulla. Selleks, et veganluseni jõuda, tuleb kõnealune faas läbi teha.
Teine etapp: Motiveeritus ja valmistumine muutuseks
Otsus vägivallast loobuda
Eelmises etapis kogutud teadmised ja selgus annavad meile tõuke, et liikuda edasi muutuste etappi, kus enda elust igasugune loomade kasutamine ära lõigata. Lihtsalt öeldes tähendab see, et mõistes teisi elusolendeid suuresti mõjutavate tegude tagajärgi, otsustame enam nii mitte käituda. Kõikidest viisidest ja etappidest, kuidas mitteveganist vegan saab, on see hetk siin kõige olulisem. See on murdepunkt, kus taipame, et igasugune loomade kasutamine on täiesti õigustamatu: me ei saa vabanduseks tuua enda maitse-eelistusi, kasu, mugavust, traditsioone ega kultuuri. Ütleme lahti normidest, mida ümbritsev kultuuriruum meisse juba lapsena sisendanud on.
Mõne inimese jaoks on ajavahemik esimese ja teise etapi vahel väga lühike. On raske, pea võimatu jätkuvalt ja meelega selles vägivallaringis edasi keerelda, olles samal ajal täiesti teadlik enese rollist loomade rõhumises ja vägivallas ning seda täiesti tühistel põhjustel. Mõne jaoks võtab lihtsalt kauem aega, et mõista, kui laialdaselt ja mitmel viisil saab teistele haiget teha ning kuidas vägivaldsed valikud veganalternatiivide vastu vahetada. Kui aga seisame silmitsi tõsiasjaga, et loomade kasutamine on vägivaldne, ei tohiks üleminek veganlusse ja loomade kasutamisega seotud harjumuste lõpetamine aega võtta kauem kui paar nädalat. See ei tohi ega saa olla enesekeskne pikk ja looklev teekond. See puudutab hingavaid, mõtlevaid, tundvaid olendeid, keda me enne veganiks hakkamist piinarikkasse surma saadame.
Enamik inimesi alustab teist etappi endale selgitades, kuidas loomade vägivaldne kasutamine meile senini toidu lauale toonud on, ning õpib, kuidas loomaliha, kala, piimatooteid, mune ja mett taimsete alternatiividega asendada. Mitmete jaoks on šokeerivaim avastus just mõni kindel asi, näiteks vasikate ja emade lahutamine piimatöösturite poolt või päevavanuste tibude massiline tapmine munatööstuses. See paneb inimese lubama mitte ainult piima- ja munatooted taimsete valikutega asendada, vaid üha enam avastama, mil viisil me loomi kasutame ja kuidas see kõik enda elust välja lõigata.
Enam kui 90% loomakasvatuses peetavatest ja tapetavatest loomadest läheb inimtoiduks. Seega on kõige tähtsam just toitumise täielik muutmine. Sealt edasi saame oma järgmistel poekäikudel asendada ka riideid, mööblit, kosmeetikat ja kodukeemiat. Alusta väikestest ja praktilistest sammudest: palju lihtsam on asendada oma dušigeel vegansõbraliku tootega kui kohe oma riideid, jalanõusid ja mööblit välja viskama hakata. Oluline on sinu otsus just tulevikus veganlikke oste teha.
Hirmujudinaid tekitav tõde loomadele tekitatavast vägivallast ja ebaõiglusest võib olla niivõrd ränk, et paljud põgenevad, silmaklapid peas, tarbimisühiskonna kergemeelsesse maailma. Veganlus pole aga tarbimiskeskkonna probleem, see on sotsiaalne probleem ja nii tuleks sellele ka läheneda. Ei ole vaja end taaskord häiriva videomaterjali ja loomade kasutamisega seotud faktidega traumeerida. Oluline on jälgida, et fookuses püsiksid need õnnetud ohvrid, keda meie tarbimiskäitumine mõjutab. Faktid loomade ärakasutamisest põllumajanduses, toidutööstuses ja riiete tootmises ei ole enam salajane varjatud tõde. Piisavalt on olemas vettpidavaid tõendeid loomade kasutamisest teaduses ja meelelahutuses. Iga räpane iiveldusttekitav detail selle kohta, mida me loomadele teeme, et endi tühiseid kapriise rahuldada, on faktidena kirjas teaduslikest artiklitest salajaste uurimistöödeni välja. Need annavad täpse ülevaate loomade kasutamise standardsetest seaduslikest tavadest. Kõiki seaduslikke tagamaid pole tarvis endale selgekski teha. On fakt, et igasugune loomade kasutamine rikub rängalt nende õigust elada vabana teise liigi ülemvõimust, ja üldse õigust elule.
Teises etapis tuleb tihtipeale kasuks uurimine, lugemine, silmaringi avardamine või ühise keele leidmine teiste mõttekaaslastega kodulinnas ja sotsiaalmeediakanalites. Selle artikli lõppu on lisatud ka mõned soovitused.
Üha enam on teaduslikke tõendeid loomade tundevõimelisusest ning sellest, et inimese ülemuslikkus on vaid müüt. See aitab välja juurutada vanematelt maast madalast üle võetud uskumusi, mis on loonud pettekujutelma, et vaid inimesed on tähtsad ning liikide hierarhias olulisimad. Samamoodi on aina rohkem saadaval infot, kuidas täistaimselt toitudes kõik vajaminevad toitained kenasti kätte saada, kuidas lapsi veganina kasvatada, mis alternatiive võib loomade kasutamisele leida nii meelelahutuses kui ka tööstusmaailmas ja kuidas ka teaduses saab hakkama ilma loomadest „katsejäneseid” tegemata. Olemas on palju abimaterjale, kuidas lugeda tootesilte toidul, riietel ning hügieeni-, kosmeetika- ja majapidamistarvetel, et vältida igasuguseid loomseid või loomade kasutamisel saadud koostisosi.
Teises etapis on oma roll ka teiste valdkondadega seotud faktidel, näiteks loomi kasutavate tööstuste kahjulik mõju inimestele, keskkonnale, vastukaaluks aga ka taimse toitumise kasu tervisele. Oluline on teha vahet veganluse teisejärguliste kasude (tervelt elamine, haiguste vältimine) ja selle põhieesmärgi vahel. Inimese tervis ja keskkonnakaitse ei ole peamised põhjused, miks veganina elada. Teiste elusolendite heaolu ja õigused on ainsad vajalikud põhjused, miks veganiks hakata. Siiski on teiste kasuteguritega arvestamine vajalik, sest kuigi veganina elamise mõju võib tekitada mulje, et oleme eraldatud ja meie tegevus panustab vähe ja sedagi äärmiselt pika ajaperioodi jooksul, on sel siiski nii palju otseseid elu parandavaid mõjutajaid. Eri valdkondadele keskendudes mõistame paremini, et veganlus ei ole mingi piiratud toitumisviis, vaid oluline sotsiaalse õigluse küsimus. Isegi kui mõni valdkond meid otseselt ei puuduta, on loomade õiguste nimel veganiks hakkamine vajalik. See on vähim, mida teha saame, kui natukenegi elu austame.
Kolmas etapp: Veganina elamine
Viimane etapp hõlmab esimeses ja teises etapis kogutud info kasutamist selliselt, et muuta oma mõttemaailma iseenda ja loomade osas ning teha ettevalmistusi veganlus igaveseks oma ellu tuua. Mida rohkem aega ja energiat esimeses ja teises etapis panustanud oleme, seda lihtsam on kolmandasse suundumine. Kogutud teadmistepagas annab meile võimaluse oma käitumismustreid muuta nii, et kogu loomne asendub vägivallatute alternatiividega.
Proovi ja ebaõnnestu – alguses muud moodi lihtsalt ei saa. Uute retseptidega katsetades leiad lõpuks toidud, mis klapivad ja sulle meeldivad. Peagi leiad omale uued lemmikud piima- ja juustualternatiivid, lisaks kosmeetikafirmad ja riidetootjad. Õpid lugema poeriiulitel olevate toodete etikette ja tead, mis koostisosad on taimsed ja millised mitte. Elu veganina on juba üsna mugavaks muutunud, sest loodud on mitmeid äppe ja algajatele mõeldud juhiseid-näpunäiteid, veebilehti ja nimekirju, mis valikute tegemisel abistavad. Paljud inimesed toetuvad suuresti juhistele, mis on just nende kodukoha ja -riigiga seotud.
Söögi-, riide- ja meelelahutusvalikute taha peitub aga veel nii mõndagi. Veganina elades mõistame oma kohta Maal: oleme vaid osa loendamatutest eluvormidest, mis miljardisse liiki kuuludes meie planeedil elavad. Saame aru, kui arenenud on nende mõistused ja elud. Mõistame seda radikaalset muutust, kuidas neisse ja vastukaaluks mitteveganlikku maailma suhtume. Kõige suurem väljakutse on siin ilmselt lähedaste suhete säilitamine pereliikmete, sõprade ja kolleegidega, kes ei ole veganid. Nendin, et lihtne see kahjuks olema ei saa. Paraku on see vältimatu raskus me teel õiglase elu suunas maailmas, kus vägivalda peetakse normaalseks ja aktsepteeritavaks viisiks, millega inimeste isusid ja muid soove täita. Seda tumedat tahku saab veidi kergemaks muuta, kui sul on võimalik toetuda rasketel hetkedel mõttekaaslastele ja teadmisele, et ka sina olid ju kunagi veganlusest väga kaugel.
Uute käitumismustrite säilitamine: Veganiks jäämine
Veganina elad elu, mis avaldab sügavat austust loomade õigustele, mis on meie aja suurim sotsiaalse õigluse küsimus. Nii elades saad osa imelisest arengust, kus inimkond võiks kasvada ebaõiglasest ja vägivaldsest liigist rahumeelseks ja õiglaseks. Kiiret lahendust ei ole. Enne veganina elamist peab sulle kohale jõudma, miks see üldse vajalik on. Siis ja ainult siis on võimalik oma elus igaveseks oluline uus lehekülg pöörata.
Kasulikud lingid:
South Florida Vegan Education Group
International Vegan Association
There’s An Elephant in the Room
Originaalartikkel: “The Psychology of Becoming Vegan”
Tõlkis: Kriste Lauk