Uuest aruandest selgub, et kui Soome soovib kliimaeesmärke täita, tuleb autoga sõitmist ja liha söömist tunduvalt piirata. Ka Eesti võiks samas suunas liikuda.
Hiljuti avaldatud Sitra aruandest „1,5 kraadi eluviis – kuidas süsinikujalajälge kliimaeesmärkidele sobivaks vähendada?“ selgub, et soomlaste tarbimise kliimamõju on kordi suurem kui näiteks hiinlaste ja indialaste oma, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.
Kui Soome soovib Pariisi kliimaleppe eesmärke täita, tuleb riigil juba järgmise kümne aasta jooksul tarbimisest tekkivaid heitkoguseid umbes 75% võrra kärpida. Suur osa soomlase keskmisest süsinikujalajäljest tekib transpordi, eluaseme ja toidu tarbimisel.
Peamised süsinikujalajälje vähendamise viisid on Sitra ettepanekul tarbimise vähendamine, tõhususe parandamine väiksema süsinikusisaldusega tehnoloogia eelistamise kaudu ja tarbimisharjumuste muutmine. See tähendab näiteks taimsete toidu valimist või ühistranspordi eelistamist isiklikule autole.
Soomlase toidutarbimise keskmine süsinikujalajälg on Sitra aruande kohaselt 1750 kg aastas. Lihatooted moodustavad sellest rohkem kui kolmandiku. Veiseliha osakaal lihatoodete siin on üle 40%. Piimatooted, eelkõige juust ja piim, moodustavad teise kolmandiku. Jookide osakaal on umbes kümnendik. See koosneb peaasjalikult õlle ja kohvi tarbimisest.
Transport moodustab tarbimise kliimamõjust 27%. Selle süsinikujalajälg on 2790 kg inimese kohta aastas, millest enam kui kolmveerand tekib autosõidu ja selle suure süsinikuintensiivsuse tõttu. Soomlased lendavad ka palju lennukiga.
Jooniselt on näha, kuidas harjumuste ja tehnoloogia muutmine aitaks süsinikujalajälge vähendada:
- Vabal ajal liikumine ilma autota (ühistranspordiga)
- Vegantoitumine
- Elektriauto
- Taimetoit (lakto-ovo)
- Hübriidauto
- Taastuval energiaallikal põhinev küte
- Sõidukite kütusetarbimise tõhustamine
- Soojuspumba kasutamine kütmiseks
- Ehitiste energiatõhususe parandamine
- Tuuleenergia
- Külalistetoa üürimine ränduritele (23 m2 27 nädalaks)
- Piimatoodete asendamine taimsete toodetega
- Elamine töökohale lähemal (80% lühem teekond)
- Töölesõit ilma autota (ühistranspordiga)
- Punase liha asendamine kanaliha ja kalaga
- Sõidujagamine (kaks inimest autos)
- Kaugtöö (kontoritöötajad)
- Väiksem eluase (umbes 10% väiksem)
- Kuuma vee säästmine
- Maiustuste ja alkoholi tarbimise vähendamine
- Kodu temperatuuri langetamine (2 kraadi võrra)
- Toidutootmise tõhustamine
- Toidukadude vähendamine (tootmises)
- Kodumasinate tõhususe parandamine
- Toidukadude vähendamine (kodudes)
Eluviisimuudatuste mõju võib olla märkimisväärne, sest soomlased on rahvaarvu alusel üks enim kliimat koormavaid rahvaid.
Lahenduste otsimist ei tohi jätta siiski vaid kodumajapidamiste õlule. Vaja on suuri ja kiireid muudatusi. Sitra juhtivekspert Anu Mänty rõhutab: „Muutus ei õnnestu üksiku tarbija najal, vaid muuta on vaja süsteemi.“
„Peame seda mõtteviisi muutma, millele meie majandus, taristu ja tarbimispõhine eluviis praegu tuginevad. See eeldab radikaalselt uutmoodi mõtlemist nii poliitika ja juhtimise vallas kui ka ettevõtluses ja üksikisikute tasandil,“ lisab Mänty.