Bethany Chester
Veganlus on põhimõtteliselt uskumus, et on vale loomi inimese huvides ekspluateerida. Selle tulemusena boikoteerivad veganid loomset päritolu või loomade peal katsetatud tooteid ning igasugust meelelahutust, mis hõlmab loomade ärakasutamist.
Lähtudes sellisest definitsioonist tundub ilmne, et veganlus on loomaõiguste eest seisev liikumine. Viimastel aastatel on aga laialdaselt tunnistatud, et loomade toiduks kasvatamine mõjutab ka keskkonda. Ja nii ütlevadki paljud nüüd, et hakkasid veganiks ka keskkonnale mõeldes.
Vahel väidetakse, et see pole aga tõeline veganlus, kuna veganlus on loomade õiguste eest võitlev liikumine. Mida aga sellise seisukoha võtjad kahe silma vahele jätavad, on see, kuidas keskkonna hävitamine ka loomadele kahju tekitab. Kui loomakasvatus hävitab ära metsikute loomade eluala, siis surevad nood karjakaupa. Sellest vaatenurgast on keskkonnateadlikkus igati loomulik jätk veganlusele.
Käesolev näide illustreerib väga hästi tõdemust, et paljud liikumised ja ideoloogiad omavad ühiseid jooni ja kohati isegi kattuvad. Veganlus pole siinkohal erandiks ja sel on ühiseid jooni mitmete teiste liikumistega. Toome mõned näited.
Jäätmevaba eluviis
Jäätmevaba eluviis lähtub mõttest, et me peaksime üritama tekitada võimalikult vähe jäätmeid, eriti juhul, kui jutt käib mittebiolagunevast prügist nagu plastpakendid. See tähendab aga hoidumist ühekordselt kasutatavatest esemetest.
See pole mingi saladus, et plastik kujutab endast keskkonnakatastroofi alget. Kuidas puutub see kõik aga veganlusse?
Kui mõtleme sellele, kuidas keskkonnareostus mõjub loomadele, on vastus ilmne. Mereelu on plastiku poolt aina tõsisemalt ohustatud – loomad ja kalad võivad näiteks selle külge takerduda või plastikut alla neelata. Eriti ohtlik on seejuures mikroplast – pisikesed plastikust tükid, mida kalad või linnud võivad kogemata nende ahvatlevate erksate värvide tõttu toiduks pidada. Mikroplast võib toitumisahelas ülespoole liikudes veelgi täiendavat kahju tekitada. On leitud linde, nagu näiteks merikajakaid, kelle surnukehad on plastikust pungil ja üks merikilpkonn sai kuulsaks sellega, et tal tõmmati ninast välja terve joogikõrs.
Seda kõike arvesse võttes pole üldsegi nii üllatav, et paljud veganid üritavad oma ökoloogilist jalajälge igati vähendada.
Minimalism
Minimalism ei ole, nagu paljud arvavad, püüe omada võimalikult vähe asju. Tegelikult on see pigem katse omada vaid neid esemeid, mida meil vaja on või mis meile rõõmu valmistavad. Kui miski ei kuulu kumbagi kategooriasse, siis milleks seda säilitada?
Minimalistid on valinud oma seisukoha, lähtudes mitmetest põhjustest. Nii mõnigi leiab, et omades vähem träni, langeb nende stressitase ja nende elamises on rohkem ruumi. Samuti motiveerib keskkonnateadlikkus. Minimalistid annavad endale aru, et mõttetu kraami kokkuostmine kulutab väärtuslikke ressursse ja tekitab üleliigset prügi. See aga kattub juba murega elukeskkonna hävinemise ja mitmeid liike ohustava reostuse pärast. Paljud minimalistid hakkavad veganiks, kuna mõistavad, kuidas loomakasvatus keskkonda mõjutab. Aga ega ohustatud ole ainult mitteinimestest loomad.
Inimõigused
Seda, et inimesed on samuti loomad, unustatakse sageli ära, aga kui me suhtume veganlusse tõsiselt, peame vältima ka inimeste ärakasutamist, kus iganes võimalik. See tähendab eetilist tarbimist ja ka vähem tarbimist. Loomade ärakasutamine ja tarbijamentaliteet mõjutavad ka inimesi, eriti, kui nood on vaesed või privileegideta. Selline nähtus nagu tööstuslik loomakasvatus kahjustab keskkonda, loomi ja inimesi. Peame laiendama oma kaastunnet kõigile teemasse puutuvatele elusolenditele.
See käib ka sotsiaalse õigluse teemade kohta. Näiteks väidavad paljud feministid, et kuna piima- ja munatööstuses ekspluateeritakse naissoost loomade paljunemisorganeid, siis on see feministlik teema. See on järjekordne näide sellest, kuidas veganlus on inimõigustega seotud – see mõtteviis, mis lubab teatud inimestel teiste üle domineerida, on oma põhiolemuselt sama, mis lubab meil loomade üle domineerida.
Kokkuvõtteks
Me näeme meie maailma puudutavaid teemasid justkui eraldiseisvatena, kuid tegelikkuses on need omavahel seotud. Veganlusest võrsub loomulikult järeldus, et peaksime kandma hoolt ka keskkonna eest. See aga tähendab, et peaksime tootma vähem prügi ja muutuma rohkem minimalistlikeks. Lisaks tähendab see hoolimist kaasinimestest. Positiivne on siin, et asudes üht teemat lahendama, aitame sageli edendada ka teisi. Meie valikutel on kaugeleulatuvad tagajärjed ning see võiks meid inspireerida langetama parimaid otsuseid, milleks võimelised oleme, kuna see mõjutab nii meie planeeti kui ka iga viimast kui olendit sellel.
Originaalartikkel: How veganism relates to other ideologies
Tõlkis: Jaago-Mait Arusoo