Elena Orde
Õnneks on üha rohkem inimesi kogu maailmas hakanud aru saama, et loomatsirkused ja SeaWorldi veepargid on ekspluateerivad. Kuigi see peaks olema tervitatav uudis, on jätkuvalt siiski palju erinevaid kohti, kus loomi kasutatakse meelelahutuseks ja seda nende heaolu arvelt.
Üheks näiteks on loomaaed. „Aga kõik armastavad loomaaeda!“ kuulen inimesi hüüdmas. Loomaaed seostub enamikule lapsepõlve rõõmu, suvevaheaja ja ekskursioonidega. Ma olen vägagi teadlik sellest, et igaühte, kes väidab vastupidist, võidakse tembeldada loomaaia vihkajaks.
Pärast seda, kui hakkasin veganiks, on suur osa minu sõpradest ja lähedastest aru saanud, et see muutus tuli tänu kaastundest loomade vastu. Kahjuks aga võib seda mõista ka järgmiselt: „Elena armastab loomi – ta hüppaks rõõmust võimaluse peale neid vaatama minna!“.
Minu vastanduvam versioon vastaks selle peale: “Samuti armastan ma koomik Sara Pascoe’d. See aga ei tähenda, et ma tahan oma nädalavahetuse veeta, uurides teda puuritrellide läbi, mis on lõpmatult väiksem kui tema loomulik elupaik (s.o maailm). Jah, see oleks nii ka siis, kui tal oleks ronimisvõrk ja mänguasju millega mängida.“
Aga võib-olla see kõlab liiga ninakalt. Need, kes otsivad vähem sütitavaid vastuseid, millega vastu väita kommentaarile „loomaaiad on lahedad“ – jätkake lugemist.
“Aga loomadel on küllaldaselt ruumi”
Enamikes loomaaedades saavad isegi kõige õnnelikumad loomaaialoomad ainult jalgpalliväljaku suuruse ala, kus oma päevi veeta. Selle tegelikkus hakkab kohale jõudma siis, kui mõistad, et vabas looduses on paljudel nendel loomadel avastamiseks sadu, kui mitte tuhandeid kilomeetreid. See jalgpalliväljak hakkab varsti tunduma üsna piirav.
On esitatud väiteid, et loomaaialoomad, nagu elevandid, reisivad pikki vahemaid metsikus looduses ainult selleks, et otsida toitu, ning seega pole neil loomaaedades vaja nii kaugele minna. Samas pole seda lõplikult tõestatud ja mis veelgi olulisem, inimesel ei ole õigust võtta seda vabadust ära.
Lisaks muredele territooriumi osas, võib olla probleemiks ka loomale sobilik keskkond. Mõnikord on sotsiaalsed loomad omaette ja need, kes eelistavad isolatsiooni on puuris koos või teiste loomade kõrval. Mõlemad juhud tekitavad tõsist stressi.
“Loomad on õnnelikud”
Olgu, see on väga tore, et oled õppinud suhtlema iga loomaliigiga ning saad kontrollida nende vaimset seisundit. Ma kujutan ette, et see võis võtta palju aega ja sisaldada väga intensiivseid mesilase tantsu tunde.
Kuid tõsiselt rääkides on see otsus, mida meie lihtsalt ei saa teha. Vangistuses peetavatel loomadel ilmnevad tihti stressinähud, sealhulgas ka stereotüüpset käitumist. See võib avalduda korduvate liigutuste tegemises, pidevas ringi kõndimises ja enesevigastamises.
Loomaaialoomad surevad tihti noorelt. Sellel on mõned põhjused, kaasa arvatud tõsiasi, et paljud on aretatud väga väikesest populatsioonist, kus puudub geneetiline mitmekesisus. Kindlasti võib meeles olla ka 2014. aasta uudis, kui Kopenhaageni loomaaias pandi magama eluterve kaelkirjak Marius, hoolimata varjupaikade pakkumistest teda endale võtta. Pärast seda tehtud statistika näitas, et see pole kaugeltki haruldane – Euroopas pannakse iga aasta magama sadu terveid loomaaialoomi.
“Loomaaiad rahastavad tööd hävimisohus loomade kaitse nimel”
Enamik vangistatud loomadest pole tegelikult hävimisohus. Loomaaiad on äriettevõtted ning nende prioriteet on omada võimalikult palju külastajate seas populaarseid loomi ja mitte neid, kes on hävimisohus.
Kuigi väidetakse, et tehakse olulist loomakaitsetegevust, ei lasta neid loomi peaaegu mitte kunagi tagasi vabadusse. Kaitsetegevus on väärtuslik ja see on meie kohus loomade ees, kelle elupaiga oleme hävitanud. Aga hävitatud elupaiga asendamine loomaaia keskkonnaga on halb moodus kompenseerida kahju, mida inimkond on teinud. Lihtsalt öeldes, me saame teha palju paremini.
“Loomaaiad on harivad”
Keegi ei saa eitada, et on väga hea mõte harida lapsi loomade vallas. Aga eeldada, et looma ülesanne on harida, on väär. Rääkimata tõsiasjast, et kuna vangistuses elavad loomad käituvad teistmoodi, kui nad käituksid metsikus looduses, siis on meil loomade kohta kõige rohkem õppida nende loomulikus keskkonnas.
Paljud inimesed ei ole veel mõelnud probleemidele, mis on loomaaedadega lahutamatult seotud. On tõenäoline, et paljud ei ole teadlikud faktidest, samuti nagu paljud ei tea kahjulike tavade kohta piimatööstuses. Need meist, kes on teadlikud, peavad seda infot levitama ja aitama teistele näidata, et ärakasutamine ilmneb alati siis, kui loomi koheldakse pigem kaubana kui indiviidina. Ainult siis on loomaaiad kriminaalsed, mitte meie loomadest sõbrad.
Originaalartikkel Friends, not felons: The case against zoos
Tõlkis Mylene Mihkelsoo