Vikerraadio 7. veebruari Huvitaja saates esines külalisena TÜ meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer. Saate teemaks oli toitumine ja kaalulangetusdieedid. Saatekülaline vastas ka kuulajate küsimustele, millest kaks olid seotud taimse toitumisega. Zilmeri vastused sisaldasid mitmeid faktivigu ja eksitavaid väiteid taimse toitumise kohta.
Äraostetud organisatsioonid
Kommenteerides maailma suurima toitumisasjatundjaid koondava organisatsiooni Academy of Nutrition and Dietetics (AND) hiljuti avaldatud taimset toitumist puudutavat seisukohta1a, mille kohaselt vegantoitumine on sobilik inimestele igas eluetapis, väitis Zilmer, et AND „on ju ammu tuntud organisatsioon, kes lihtsalt oma rahakotti saab raha vegetaarlastest ja veganitest. Ja kelle käest raha tuleb, selle kohta ka räägitakse. Nii et nood ei ole kellelegi kohustuslikud, vaid üksikuid näiteid on alati. Üksikuid organisatsioone on alati.“
AND peamiseks sissetulekuallikaks on liikmemaksud ja registreerimistasud. Organisatsioonil on üle 100 000 liikme ja võib eeldada, et valdav osa neist ei ole veganid ega vegetaarlased. 2015. aastal teeniti sponsoritelt umbes 9% kogutuludest. Suurimateks sponsoriteks on eritoitude valmistaja Abbott Nutrition, piimatootjaid esindav National Dairy Council ja mitmed suurkorporatsioonid, nagu Coca-Cola ja Kellogg Company, kellest ükski pole spetsialiseerunud vegantoodetele. AND 2015. aasta majandusaasta aruandega saab tutvuda siin.
Hästi kavandatud vegantoitumise on igas eluetapis sobilikuks tunnistanud lisaks USA toitumisasjatundjate organisatsioonile näiteks British Dietetic Association2, Dietitians of Canada3 ja Dietitians Association of Australia4 ehk Briti, Kanada ja Austraalia dietoloogide ühendused. Vegantoitumise sobilikkus leiab kinnitust ka vastavate riikide toitumissoovitustes, aga samuti näiteks Soome 2016. aasta soovitustes5.
Saatekülaline jättis mainimata, et on ise mitmete patentide omanik ning tema teadustöö üheks oluliseks suunaks on funktsionaalsete piimatoodete arendus ja koostöö toidutööstuse ettevõtetega6. Saates soovitas ta hea valguallikana Helluse keefirit, milles sisalduva bakteri avastamisse, uurimisse ja turustamisse on ta andnud panuse7.
Segatoit kõigi riikide soovitustes
Kommenteerides riiklikke toitumissoovitusi, ütles Zilmer järgmist: „Kui te võtate kõikide maailma riikide, sõltumata usust, sõltumata riigikorrast, riiklikud toitumissoovitused /…/, on olemas alati kaks poolt sees: taimne ja loomne. Kuulge, kas jaapanlased ja Iraani teadlased on siis lollid või? Nemad ütlevad ka, et ikka on segatoit.“
Nagu eelpool mainitud, on mitmetes riiklikes soovitustes kinnitatud vegantoitumise sobilikkust igas eluetapis ja veganitega on neis soovitustes ka arvestatud. Näiteks USA riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes8a on välja toodud kolm tervislikku toitumismustrit8b: 1) tervislik USA-stiilis toitumine, 2) tervislik Vahemere-stiilis toitumine ja 3) tervislik taimne toitumine. Vegetaarlastele ja veganitele on eraldi välja toodud soovituslikud portsjonite arvud igast toidugrupist sõltuvalt energiavajadusest8c. USA toidusoovitustes ei ole ühtegi toidugruppi (köögiviljad, puuviljad, teraviljad, piimatooted või nende taimsed alternatiivtooted, valgurikkad toiduained ja õlid), mis peaks tingimata olema loomset päritolu.
Ka näiteks Ühendkuningriigi9, Kanada10 ja Austraalia11 riiklikes toidusoovitustes ei ole ühtegi taimsete toiduaineteta toidugruppi, seega kõigi nende riikide üldised soovitused sobivad ka veganitele. Inimeste erinevate veendumuste ja toitumistavadega arvestamine on iseloomulik kaasaegsetele tõenduspõhistele riiklikele toitumissoovitustele.
Üks tuhandest
Zilmeri väitel saaks vaid üks inimene tuhandest edukalt hakkama taimse toidusedeli oskusliku kavandamisega. Taimse toitumise põhitõed, mis tagavad kõigi eluks vajalike toitainete küllaldase saamise, ei ole sugugi keerulised. Uuringuis, kus on võrreldud veganite toitumist teiste toitumisgruppidega, vastab keskmise vegani toidusedel üldiselt paremini tervisliku toitumise soovitustele kui lihasööjatel, sisaldades rohkem tervist kaitsvaid ja vähem tervist kahjustavaid komponente12.
2013.–2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringu13 kohaselt jäi siinsel segatoitlastest elanikkonnal D-, B1-, B2-, B6– ja C-vitamiini ning folaatide keskmine tarbimine allapoole riiklikke soovitusi. Mineraalainetest tarbiti keskmiselt liiga vähe kaltsiumit, magneesiumit, rauda (viljastumiseas naised), joodi ja seleeni (naised). Ka kiudainete ja süsivesikute keskmine tarbimine jäi allapoole soovitusi.
Küllastunud rasvhappeid ületarbis koguni 84% uuritavatest, kui lähtuda Eesti riiklikes soovitustes toodud leebest piirangust (alla 10% toiduenergiast). Kui võtta aluseks Ameerika Südameliidu soovitused (alla 7% toiduenergiast)14, mille eesmärgiks on südame- ja veresoonkonnahaiguste ärahoidmine ja ravimine, siis on tõenäoline, et peaaegu mitte keegi uuringus osalenutest ei tarbinud küllastunud rasvhappeid südamele ja veresoonkonnale tervislikus koguses.
Seega ei ole Eesti rahva toitumine reeglina kooskõlas tervisliku toitumise soovitustega. Eestipärase „normaalse söömise“ tulemused avalduvad ka kohalikus nukraks tegevas tervisestatistikas, kus domineerivad toitumisega seotud tervisehädad. Mõned näited:
- Südame- ja veresoonkonna haigused põhjustavad 53% ja vähk umbes veerandi kõigist surmadest15.
- 31%-l naistest ja 38%-l meestest on vererõhk kõrgenenud16.
- 29% naistest ja 40% meestest on ülekaalus, lisaks 20% naistest ja meestest ka rasvunud17,18.
- Diabeedi esinemine on tõusuteel ja kõrgenenud veresuhkruga või diabeediravil on 9,3% täiskasvanutest19.
- Eesti vähemalt 25-aastasest elanikkonnast ligikaudu 60%-l on verekolesterool kõrgenenud20.
Suurimad toitumisviiside mõju tervisele vaatlevad pikaaegsed uuringud on näidanud, et võrreldes terviseteadlike lihasööjatega on veganitel väiksem mitmete krooniliste haiguste ja nende riskitegurite esinemise tõenäosus21.
Toidulisandid loomset päritolu
Zilmer: „Eriti ajab muigama see, et kui „väga oskuslikult valitud“. Vaadake, „väga oskuslik valik“ tähendab seda, et te peate mõtlema terve rea nii-öelda toetusainete ostmisele apteegist. Nüüd juhin tähelepanu! Need toetusained on saadud ju loomsest organismist. Näiteks vitamiin B12. Kus siis see veganlus on?“
Ei loomad ega taimed ole võimelised B12 sünteesima. B12 on bakteriaalset päritolu ja ka toidulisandites sisalduva B12 tootmiseks on kasutatud baktereid, mistõttu sobivad need veganitele. Samamoodi on olemas mitteloomset D-vitamiini. Kui varasemalt sobis veganitele selle vitamiini D2 vorm, mida toodetakse tavaliselt pärmist, siis nüüd on saadaval ka vegan D3-vitamiin, mida valmistatakse samblikest. Osa veganeid tarbib lisandina EPA ja DHA rasvhappeid ning nende allikaks on mikrovetikad. Mikrovetikaõli tarbimisel kalaõli ja/või kalade asemel on mitmeid eeliseid, sh saasteainete puudumine. Kui paljude veganite ja mitteveganite peamiseks joodiallikaks on jodeeritud sool, siis osa veganeid eelistab joodilisandeid, mille valmistamisel on kasutatud kelp-vetikat.
Seega ei ole ühtegi asendamatut toitainet, mille saamiseks peaksid veganid sööma loomset päritolu toidulisandeid.
Taimsed ja loomsed valgud
Saates käsitleti ka taimsete ja loomsete valkude teemat ning see on valdkond, mis on olnud avalikkuse tähelepanu all seoses Eesti uute toitumissoovitustega (vaata siit ja siit). Uued soovitused näevad ette, et täiskasvanutel peaks vähemasti 60% ja lastel vähemasti 75% valkudest tulema loomsetest allikatest. Tegemist on kaasaegsete toitumissoovituste hulgas pretsedenditu näitega, millele ei ole toitumissoovituste uuendamise töörühm andnud teaduspõhist selgitust. Praeguseks on selgunud, et selle soovituse taga oli Mihkel Zilmer.
Saates väitis ta, et väga autoriteetsed organisatsioonid on üsna kaua varjanud fakti, et loomsed valgud on kõrgväärtuslikud ja taimsed vähemväärtuslikud. Ka viitas ta Euroopa ja maailma dokumentidele, milles on välja toodud, et hulgalises mõttes on taimsed valgud võrdsed loomsetega, kuid kvaliteedi osas mitte. Võib arvata, et Zilmer pidas silmas FAO22, EFSA23, ESCEO24 ja USA25a soovitusi ehk samu dokumente, mis väidetavalt peaksid andma kinnituse uutele Eesti toitumissoovitustele valguallikate kohta.
Kuigi on ammu teada, et üldiselt on loomsed valgud suurema bioväärtusega kui taimsed, ei tähenda see, et inimestel on vaja loomseid valke tarbida. Nii ei ole üheski viidatud valkude tarbimist käsitlevas dokumendis toodud soovituslikku taimsete ja loomsete valkude vahekorda ega ka mainitud, et loomseid valke peaks üldse tarbima. Enamgi veel, USA soovitustes on öeldud järgmist25b: „Taimne toidusedel, mis sisaldab üksteist täiendavaid valguallikaid, võib anda loomsete valkudega sama kvaliteediga valgu.“
Tasakaalustatult ja mitmekülgselt toituval veganil, kes tarbib muuhulgas kaunvilju, ei ole mingit probleemi piisavas koguses ja kvaliteediga valkude ja asendamatute aminohapete saamisega. Ka globaalselt on valgupuudus peaaegu alati seotud ennekõike ebapiisava toiduenergia tarbimisega ehk nälgimisega26. Tervisliku taimse toitumise moodustavad toiduained on lihtsasti kättesaadavad nii meil kui enamikule maailma elanikkonnast.
Lisaks on järjest enam tõestust selle kohta, et taimsete valkude eelistamine ei ole hea mitte ainult loomadele ja keskkonnale, vaid mõjub hästi ka inimeste tervisele. Näiteks selgus hiljutisest Harvardi uuringust, et loomsete valkude asendamine taimsetega vähendas oluliselt suremusriski27.
Taimsete valkude kohta on käibel mitmeid müüte, mida on lähemalt käsitletud siin.
Bioloogilise missiooni täitmine
Zilmer hoiatas „suvaliste asjade“ katsetamise eest laste peal ja enne, kui inimesed on täitnud oma bioloogilise missiooni ehk toonud järglased ilmale. Võib kahelda, kas selline suhtumine, mis taandab indiviidid bioloogilisteks sünnitusmasinateks, on toitumisteaduses asjakohane.
Siiski, nagu eelpool mainitud, on mitmed suured toitumisasjatundjate organisatsioonid ning riiklikud toitumissoovitused kinnitanud hästi kavandatud vegantoitumise sobilikkust igas eluetapis, sh raseduse ja imetamise ajal ning imiku-, lapse- ja teismeeas. Lisaks võib taimne toitumine vähendada rasedusaegsete komplikatsioonide riski, pakkuda lastele olulisi tervise-eeliseid ning aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele1b.
Kriitika taimse toitumise suhtes
Mihkel Zilmer väitis saates, et ei ole kunagi esinenud kriitiliselt taimetoidu tarbimise suhtes. Näiteid, mis sellele vastu räägivad, saaks tuua palju, kuid üks ilmekamaid on raamat „Normaalne söömine“ (2004). Sealt illustreerimiseks tsitaat, milles vegefoobsetele hoiakutele lisanduvad homofoobsed noodid (lk 206):
„Kui kodanik on tige ka täis kõhuga, siis on selleks üks peapõhjus. See on järgmine: tema söömine pole tegelikult kestvalt normaalne. Lisapõhjused on enamasti järgmised. Ta on tegelikult rumal nagu saabas ja täiskõht ei muuda sel juhul midagi. Kuigi ta alateadvuslikult seda ise loodab. Ta on üks „-ist“ lõpuliste tegelaste hüsteerilistest esindajatest. Nagu polititsist, seksapist, vegetarist, kommunist, sodomist, homonist jne. /…/ Häda on selles, et kuna ta on jamategelane, siis taolistele ei piisa kunagi enda lollusest, kuna ta on lihtsalt nii rumal, et ta ei saa aru, kui rumal ta tegelikult on (tark inimene saab ju enda rumalusest alati aru!). Seetõttu püüabki ta hüsteeriliselt igasuguste vahenditega seda jama ka teistele kaela määrida ja loomulikult ei taha normaalselt sööv normaalne inimene seda jama kuulda ega vastu võtta.“
Kokkuvõte
Lihtsaid põhitõdesid järgiv taimne toitumine tagab kõigi eluks vajalike ainete küllaldase saamise, on sobilik igas eluetapis ning võib pakkuda mitmeid olulisi eeliseid tervisele, sealhulgas kaitset väga levinud krooniliste haiguste vastu. Kahjuks on taimse toitumise kohta käibel hulganisti väärinformatsiooni, mille loomisse ja levitamisse annavad olulise panuse teiste hulgas ka Eesti toitumisvaldkonnas väga mõjukal positsioonil olevad inimesed.
AND taimetoitlust käsitlevas seisukohas on rõhutatud, et kõigil toitumisspetsialistidel on eetiline kohustus respekteerida veganite toitumist1c. Lugupidava suhtumise lahutamatuks osaks on enda harimine tervisliku taimse toitumise valdkonnas ning eelarvamusliku suhtumise ja sellest tuleneva valeinformatsiooni kõrvalejätmine.
Foto: jk1991/FreeDigitalPhotos.net