Uurisime Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustajalt Eliis Salmilt toitumisharjumuste, toitumisnõustamise ja terviseedenduse maailma kohta. Eliis annab intervjuus ka soovitusi toitumisharjumuste ja elustiili parandamiseks, et veganid oleksid terved ja tugevad. Alates sügisest pakub Eliis seltsis toitumisnõustamist, mis sobib kõigile veganitele ja veganlusest huvitatutele, kes tahavad korrigeerida oma toitumist või teada saada, kas nende toidulaud on täisväärtuslik ja võimaldab saada kätte kõik vajalikud toitained.
Toitumisnõustamise maailm ja veganlus
Sina oled Eestis esimeste veganite hulgas, kel on tervisejuhi kõrgharidus ning kes on spetsialiseerunud toitumisnõustamisele. Palun kirjelda, mida see õpe endast kujutab ja milliseid valdkondi koolitus sisaldab.
Läbisin Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis kolmeaastase tervisejuhi rakenduskõrghariduse õppekava toitumisnõustamise spetsialiseerumisega. Õppekava peamiseks eesmärgiks on selliste spetsialistide koolitamine, kes kujundaksid ja juhiksid terviseedendust alates üksikisikust kuni riigitasemeni välja. Toitumise valdkonnal oli õppes küll oluline roll, kuid kuna tervis sõltub ka mitmetest teistest teguritest, siis on tervikliku pildi saamiseks samuti tähtis teiste valdkondade käsitlemine. Lisaks toitumisele, liikumisele, sõltuvusainete tarvitamisele ja teistele elustiiliga seotud teguritele on märkimisväärsed veel näiteks bioloogilised, keskkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud mõjurid. Tervis on holistiline ja seetõttu pean oluliseks vaadata inimest kui tervikut ning lisaks inimeste endi käitumise suunamisele mõjutada ka poliitikat ning ühiskonda laiemalt.
Kas koolitus vastas sinu kui vegani vajadustele?
Veganlusest rääkisime üliõpilaste endi algatusel erinevates tundides sageli, kuigi ainekavad seda enamasti ei sisaldanud või käsitlesid üsna pinnapealselt. Parema arusaamise nimel kasutasin iga võimalust kirjutada ainetöid ja teha ettekandeid just veganlusega seotud teemadel ning töötasin läbi muljetavaldava koguse erinevaid täistaimetoitlusega seotud teadusartikleid ning raamatuid. Kuigi suures plaanis ei ole veganite tervisemõjurid segatoitlaste omadest erinevad, oleks kindlasti vaja käsitleda toitumisega seotud õppeainetes täistaimetoitlust põhjalikumalt, et tulevased toitumisnõustajad oleksid kursis sellise toitumisviisi positiivsete tervisemõjudega ning oskasid anda adekvaatseid soovitusi.
Pakud sel sügisel Eesti Vegan Seltsis toitumisnõustamist. Kellele see teenus mõeldud on?
Teenus on mõeldud kõikidele taimsest toitumisest huvitatutele, kes teevad alles esimesi samme veganluse teel või kes on juba pikaajalised taimetoitlased, kuid mingil põhjusel mures, kas menüü on piisavalt täisväärtuslik. Oodatud on ka kõik need, kes soovivad saada toetust menüü koostamiseks näiteks toidutalumatus(t)e, suurenenud füüsilise koormuse korral või tunnevad muret oma lapse taimetoiduvaliku täisväärtuslikkuse üle.
Tervislik taimetoitlus ja toitumisharjumused
Tegid oma lõputöö veganluse teemal. Milline üldpilt sul kujunes Eesti veganitest? Milles me tublid oleme?
Minu töö käsitles Eesti taimetoitlaste tervisekäitumist. Uurisin lisaks täistaimetoitlastele ka end muud liiki taimetoitlastena identifitseerivaid inimesi ja lisaks ka segatoitlasi. Kõrvutasin neid omavahel ning võrdlesin tervisekäitumist Tervise Arengu Instituudi regulaarse tervisekäitumise uuringu tulemustega. Olulisemate tulemustena võib välja tuua, et sarnaselt teistes riikides läbi viidud uuringutele on täistaimetoitlased Eestis kõikidest uuritud rühmadest mitmetes tervisekäitumise aspektides kõige eeskujulikumad: nad on valdavalt normaalkaalus ning hea kehamassiindeksi ning tervise enesehinnanguga; liiguvad keskmisest enam ning hindavad oma kehalist võimekust pigem positiivselt; tarbivad enamasti rohkelt puu- ja köögivilju (sh kaunvilju) ja vajalikke toidulisandeid (nt vitamiini D); söövad hommikusööki; tarbivad keskmisest vähem alkoholi, tubakat, maiustusi ning karastus- ja energiajooke.
Mis on veganite suurimad raskused tervise vaatepunktist, mida veel arendada-parandada tuleks?
Veganid võiksid rohkem panustada füüsilise aktiivsuse suurendamisse (liikumisel on ka oluline roll lihastoonuse ja hea vaimse tervise tagamisel), pidada silmas toidulisandite või rikastatud toiduainete tarbimist (vitamiinid B12 ja D) ning suurendada joodi ja oomega-3-rasvhappeid sisaldavate toiduainete tarbimist. Ülevaate minu uuringu olulisematest tulemustest leiab ka ajakirja Vegan oktoobrinumbrist.
Eesti toitumissoovitustes viidatakse veganlusele kui probleemsele „enesepiiratud toitumisele“, kuigi see mujal maailmas on ka teaduspõhiselt aktsepteeritud toitumisviis. Kas tunned tööalaselt seda vastuolu näiteks oma kolleegide hulgas?
Taolise termini kasutamine riiklikus dokumendis on pannud paljud tervisevaldkonna inimesed üllatusest käsi laiutama. Ise olen seisukohal, et iga mõistlik inimene piirab oma toitumist ühel või teisel viisil ning just valimatu söömine on põhjus, miks meil on üha enam elustiiliga seotud haigusi (näiteks on iga teine täiskasvanud inimene Eestis ülekaaluline). Tõepoolest näeme maailmas üha enam, kuidas täistaimetoitlus jõuab toitumissoovitustesse kui üks tervisliku toitumise headest näidetest, mille abil on võimalik ennetada mitmeid kroonilisi haigusi. Nii USA, Ühendkuningriik, Austraalia kui ka Soome annavad toitumissoovitustes nõuandeid täistaimetoitlastele täisväärtusliku menüü koostamiseks. Ka Põhjamaade toitumissoovitused, millele tuginedes Eesti toitumissoovitused koostatud on, näitavad täistaimetoitlust positiivses valguses. Üldiselt olen aga optimistlik järgmiste Eesti toitumissoovituste osas, et ka meie spetsialistid on selleks ajaks veganlusest paremini informeeritud ning töögruppi kaasatakse mõni täistaimse toitumise spetsialist kodu- või välismaalt. Minu üsna autoriteetses tervisespetsialistide tutvusringkonnas näib see teadmine kiiresti levivat ning ka toitumisnõustajad on täistaimse toitumise positiivsete tervisemõjude ja põhimõtetega üha paremini kursis. Kahjuks on muidugi veel ka nn vanema generatsiooni spetsialiste, kes ise on veendunud segatoitlased ning tuginevad peamiselt mõne Eesti autori kallutatud kirjutistele, mis toetavad nende endi seisukohti.
Millised on sinu arvates kõige suuremad taimse toitumise eelised, mida saaksid just tervise vaatepunktist soovitada kellele iganes?
Tervislik taimne toitumine aitab vähendada kõige olulisemate elustiilihaiguste riski: täistaimetoitlastel on madalam verekolesterool, triglütseriidid, veresuhkur ning vererõhk, neil esineb vähem ülekaalu ning rasvumist, südameveresoonkonna haigusi, vähkkasvajaid, teist tüüpi diabeeti ja mitmeid teisi levinud kroonilisi haigusi. Taimset toitu saab üldiselt süüa suuremas koguses kartmata kaalutõusu, sest selle energiatihedus on väiksem. Taimne toit on maitsev ja soodne! Olulisemad tervisliku täistaimse toitumise komponendid on lihtsasti kättesaadavad, sageli kodumaised ja mõistliku hinnaga: kaunviljad, täisteraviljad, aedviljad, puuviljad. Mida vähem töödeldud, mitmekesisem ja värvilisem on toit, seda suurem on tervisekasu.
Osaled seltsi esindajana ka Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud uue rahvatervise arengukava aruteludes. Millal arutelud aset leiavad ja millise sõnumiga lähed nendest osa võtma? Mida see osalemine praktikas tähendab?
Rahvatervise arengukava on väga lai ja võrdlemisi pinnapealne dokument, mis peaks hakkama suunama Eesti tervisevaldkonna programme ja tegevusi. Isiklikult näen, et (peamiselt) taimedel põhineval toitumisel on oluline roll kogu rahvastiku tervise kujundamisel. Kliinilised uuringud on näidanud mitmete krooniliste haiguste, nt südamehaiguste, teist tüüpi diabeedi jne, tagasipööratavust terviktoitudel põhineva täistaimse toitumise abil. On väga selge, et taimse toidu osakaal Eesti inimeste menüüdes peaks olema märkimisväärselt suurem ning vähem peaks tarbima liha ning lihatooteid, mille Maailma Terviseorganisatsioon mõned aastad tagasi kantserogeenide nimekirja kandis. Taimse toidu tarbimise suurendamiseks on mitmeid meetmeid, kuid olulisematena näen tervislike täistaimsete toitude kättesaadavuse parandamist erasektoris ning avalikes asutustes (nt haiglad, koolid, lasteaiad) ning taimetoidu populariseerimist, millest võidaksid nii veganid kui ka segatoitlased.
Kuidas sinu enda teekond veganluseni on kulgenud? Kas oled kunagi oma otsuses kahelnud?
Olen täistaimse toitumise põhimõtteid järginud pea neli aastat ning nagu väga paljud teised veganid kahetsenud vaid seda, et see teadmine minuni varem ei jõudnud. Ka minul on tulnud ette ebamugavaid situatsioone ja nõrkushetki, kuid mitte kunagi ei ole tekkinud tunnet, et sooviksin segatoitluse juurde tagasi pöörduda. Kuigi pidasin end ka varasemalt pigem terviseteadlikuks toitujaks, on minu toidulaud sellest ajast oluliselt rikastunud ning paranenud nii vaimne kui ka füüsiline tervis. Kindlasti ei pea ma väheoluliseks ka oma toitumise mõju teistele tundevõimelistele olenditele ning keskkonnale.
Eesti Vegan Seltsi toitumisnõustajad pakuvad teaduspõhist infot taimse toiduvaliku tervisliku ja turvalise planeerimise kohta ning terapeut aitab leida lahendusi erinevate terviseprobleemide korral. Vaata lisainfot siit.