23. november 2018Eesti Vegan Selts

Autor: Eliis Salm, toitumisnõustaja

Terviseedenduse bakalaureusekraadiga toitumisnõustaja Eliis Salmi tehtud mahukas tervisekäitumise uuring võttis vaatluse alla taimetoitlaste ja veganite tervisekäitumise. Suure valimiga tehtud uuring näitab selgelt, et taimetoitlased on oma eelistustes ja elustiilis tervislikumad ning nende tervisenäitajad on head. Uuring pöörab tähelepanu taimetoitluste eelistele segatoitumise ees ning tutvustab ka suurima terviseorganisatsiooni World Health Organisationi toitumissoovitusi ja toitumisest tulenevaid levinud terviseohte nagu südame-veresoonkonna haigused ja ülekaal.

Veganpasta. Allikas: Flickr

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) nimetab maailmas levinuimateks surmapõhjusteks südame-veresoonkonnahaiguseid ja vähkkasvajaid, mis on peamiselt seotud meie igapäevaste elustiilivalikutega: mida sööme, kui palju liigume ja tarvitame meelemürke, nagu tubakas ning alkohol – teisisõnu, milline on meie tervisekäitumine. Ka Eesti inimesed ei saa kiidelda tervislike valikutega. Juba täna on iga teine eestlane ülekaaluline ja see trend on kasvav. Lastest on liigse kehakaaluga nüüdseks iga kolmas, mis toob kaasa elustiilihaiguste varasema avaldumise. Näiteks esineb lastel üha enam teist tüüpi diabeeti, mida varem peeti vanainimeste haiguseks. Kas see hirmutav tulevik ootab ka veganeid?

Suuremad uuringud maailmast  näitavad, et peamiselt taimetoitu söövatel inimestel ja eriti veganitel on märkimisväärselt väiksem risk haigestuda mitmetesse ohtlikesse elustiilihaigustesse, nagu ülekaalulisus (sh rasvumine), südame-veresoonkonnahaigused, kõrgvererõhktõbi, vähkkasvajad ning diabeet. Põhjuseks on, et enamasti tarbivad nad rohkem tervist toetavaid toiduaineid (nt puu- ja köögivilju, kaunvilju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid), saavad rohkem olulisi toitaineid (nt kiudained, bioaktiivsed ühendid, vitamiin C jne) ning tarvitavad vähem või üldse mitte toidu- ja toitaineid, millel on negatiivsed tervisemõjud (nt kolesterool, küllastunud rasvhapped, liha- ja piimatooted, muna). WHO käsitleb tervisliku toitumise alustaladena just taimset päritolu toidugruppe (köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, pähklid, täisteraviljad) ning on tuginedes Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri 800 teadusuuringu analüüsile kandnud töödeldud ning punase liha kantserogeenide nimekirja. Teisalt on veganitel positiivsete tervisemõjude saavutamiseks oluline pöörata tähelepanu vitamiinide B12 ja D, samuti kaltsiumi, joodi, oomega-3-rasvhapete ja vitamiin A saamisele.

Mitmed uuringud on näidanud ka taimetoitlaste üldist paremat tervisekäitumist (suuremat liikumisaktiivsust, väiksemat sõltuvusainete tarvitamist), kuid Eestis ei ole taimetoitlaste tervisekäitumist ega tervise enesehinnangut seni eraldi analüüsitud, mistõttu puudus sellest ülevaade.

Viisin kevadel oma Tallinna Ülikooli lõputöö raames läbi uurimuse selles vähe tähelepanu saanud valdkonnas. Küsitluses osales 945 erinevaid toitumisstiile järgivat inimest. Keskendusin põhjalikumalt veganite ja muna ning piima või kala tarbivate taimetoitlaste tervisekäitumisele, mida kõrvutasin loomset päritolu toitu vähendavate ning segatoiduliste inimestega, tuues võimalusel välja ka andmed 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust. End täistaimetoitlaseks ehk veganiks nimetavaid inimesi osales uuringus 232, segatoitlasi 417 ning loomset päritolu toidu vähendajaid 163. Kuna teistes lihast loobunud taimetoitlaste gruppides peale veganite oli vaid mõnikümmend inimest, tuleb tulemuste tõlgendamisel nende osas olla ettevaatlik. Uuringu olulisemad leiud on toodud alljärgnevalt.

A. Keskmine vegan on noorem naine, kes hoolib loomadest, keskkonnast ja oma tervisest

Täistaimetoitlaste keskmiseks vanuseks valimis oli 29 eluaastat ning ligi 90% vastanutest olid naised. Ühest küljest kirjeldab see kindlasti neid inimesi, kes on altimad küsimustikele vastama, kuid tõenäoliselt mingil määral ka täistaimetoitlaste kogukonna üldist struktuuri. Varasemad uuringud teistes riikides on näidanud sarnaseid tulemusi. Koguni 94% täistaimetoitlastest tõi eetika välja kui olulise toitumisviisi järgimise põhjuse, keskkond oli oluline 84,5% ja tervis 81,1% vastanute jaoks.

B. Mida rohkem süüakse taimetoitu, seda rohkem ollakse normaalkaalus

Eriti veganitel on keskmisest parem kehamassiindeks, nende hulgas on ka keskmisest enam normaalkaalulisi inimesi ja esineb vähem ülekaalu ning rasvumist. Vaatamata keskmisest terviseteadlikumale valimile, olid kõige kehvemad kehamassiindeksi näitajad segatoitlaste hulgas ning normaalkaalus oli  sarnaselt kogurahvastikule vaid umbes iga teine.

C. Veganid tunnevad, et neil on hea tervis ning nad teevad tervisele kasulikke valikuid

Eesti veganid on teiste toitumisstiilide esindajatega võrreldes kõrgema tervise enesehinnanguga ja tunnevad oma tervise üle ka suuremat kontrolli. Väga suur enamus väitis, et nende tervis on pärast toitumise muutmist paranenud. Nad magavad öösel enamasti üle 7 tunni ja nende füüsiline aktiivsus on suurem kui teistel gruppidel. Veganid söövad keskmisest enam hommikusööki ning tarvitavad vähem kohvi. Igapäevasuitsetajate osakaal on väiksem, nagu ka alkoholitarbimine (sh korraga enam kui 6 alkoholiühiku tarbimine).

D. Veganite toidulaud on mitmekülgne ning tervislik

Taimetoitlased tarbivad rohkelt puu- ja köögivilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning keskmisest vähem magusaid küpsetisi, kooke, komme ja šokolaadi ning karastus- ja energiajooke. Kuna täistaimetoitlaste toidulaud ei sisalda kolesterooli ning nad tarbivad vähem küllastunud rasvhappeid, siis ka see vähendab nende riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse.

E. Täistaimetoitluse kitsaskohtadele lähenetakse teadlikult

Enamik vastanud täistaimetoitlastest peab silmas vitamiinide B12 ja D saamist, kuid leidub siiski ka veganeid, kes ei tarbi ei neid sisaldavaid toiduaineid ega kasuta ka toidulisandit. Oomega-3-rasvhapete ja joodi saamisele peaks aga pöörama senisest rohkem tähelepanu.

F. Paljud mitteveganid tarvitavad loomset päritolu toitu väga harva

Valimist võib järeldada, et taimetoitlastest enim on Eestis just täistaimetoitlasi, kuid ka mitteveganite hulgas on üsna arvukalt neid, kes söövad loomset päritolu toitu vaid mõnel korral kuus või harvem. See tähendab sisuliselt täistaimetoitlust ja ka need inimesed peaksid viima end kurssi tervisliku vegantoitumise põhimõtetega.

Uuringu tulemused viitavad, et veganitel Eestis on üldiselt hea tervis ning eeskujulik tervisekäitumine, mis annab lootust, et nad on hästi kaitstud tänapäeva olulisemate elustiilihaiguste eest. Samas tuleb olla teadlik, millele tuleks tähelepanu pöörata, et toidulaud oleks optimaalne ega põhjustaks muid hädasid. Põhjalik täistaimset toitumist puudutav info on leitav Eesti Vegan Seltsi koduleheküljelt www.vegan.ee. Kui siiski kahtled oma igapäevase täistaimse toitumise tasakaalustatuses ning soovid nõu või tuge menüü koostamisel, siis alates septembrist on Eesti Vegan Seltsi juures ka toitumisnõustamise teenus.

Allikad:

Appleby, P. N., Davey, G. K. & Key, T.J. (2002). Hypertension and blood pressure among meat eaters, fish eaters, vegetarians and vegans in EPIC Oxford. Public Health Nutrition. 5(5):645-654. PRIMO. [2018, märts 10].

Aune, D., Chan, D.S., Vieira, A.R., Navarro Rosenblatt, D.A., Vieira, R., Greenwood, D.C., Kampman, E. & Norat, T. (2013). Red and processed meat intake and risk of colorectal adenomas: A systematic review and meta-analysis of epidemiological studies. Cancer Causes Control. 24(4), 611-627. PRIMO. [2018, märts 10].

Bradbury, K.E., Crowe, F.L., Appleby, P.N., Schmidt, J.A., Travis, R.C. & Key, T.J. (2014). Serum concentrations of cholesterol, apolipoprotein A-I and apolipoprotein B in a total of 1694 meat-eaters, fish-eaters, vegetarians and vegans. European Journal of Clinical Nutrition. 68(2):178-183. PRIMO. [2018, märts 11].

Huang, T., Yang, B., Zheng, J., Li, G., Wahlqvist, M. L. & Li, D. (2012). Cardiovascular disease mortality and cancer incidence in vegetarians: A meta-analysis and systematic review. Annals of Nutrition and Metabolism. 60(4):233-240. PRIMO. [2018, märts 10].

Orlich, M. J, Singh, P. N., Sabaté, J., Jaceldo-Siegl, K., Fan, J., Knutsen, S., Beeson, W. L. & Fraser, G. E. (2013). Vegetarian dietary patterns and mortality in Adventist Health Study 2. JAMA Internal Medicine. 173(13):1230-1238. PRIMO. [2018, märts 11].

Spencer, E. A., Appleby, P. N., Davey, G. K. & Key, T. J. (2003). Diet and body mass index in 38000 EPIC-Oxford meat-eaters, fish-eaters, vegetarians and vegans. International Journal of Obesity. 27(6), 728-734. PRIMO. [2018, märts 12].

Tantamango-Bartley, Y., Jaceldo-Siegl, K., Fan, J. & Fraser, G. (2013). Vegetarian diets and the incidence of cancer in a low-risk population. Cancer Epidemiology, Biomarkers & Prevention. 22(2):286-294. PRIMO. [2018, märts 11].

Tonstad, S., Butler, T., Yan, R. & Fraser, G. E. (2009). Type of vegetarian diet, body weight And prevalence of type 2 diabetes. Diabetes Care. 32(5), 791-796. PRIMO. [2018, märts 11].

Tonstad, S., Stewart, K., Oda, K., Batech, M., Herring, R. P. & Fraser, G. E. (2013). Vegetarian diets and incidence of diabetes in the Adventist Health Study-2. Nutrition, Metabolism and Cardiovascular Diseases. 23(4), 292-299. PRIMO [2018, märts 11].