Sügise hakul tegime juttu Eesti teadaolevalt ainukese vegan-meigikunstniku Sevil Šukjurovaga. Sevil pajatas oma kogemustest veganmeigitoodete otsingul ning avas, millega lisaks jumestamisele veel tegeleb.
Iiris Viirpalu: Kuidas kirjeldad oma igapäevaelu, millega sa tegeled?
Sevil Šukjurova: Töötan igapäevaselt jumestajana ja tegelikult Sushi Plazas turundusjuhina, kus olen päris palju saanud veganlust sisse tuua. Näiteks sain Sandra Sentjuriniga kokkuleppele ja nüüdsest on Sushi Plaza kõik koogid vegan ja igal teisipäeval on vegan päevapakkumine. Restorani tuleb ka loomadele annetamise kast. Kuna Sushi Plaza on väga avatud veganlusele ja toetab seda elustiili, on mul väga hea meel seal töötada ja anda sel moel kohale lisaväärtust.
Vegankogukond tunnebki sind ju eelkõige meigikunstnikuna. Kuidas selleni jõudsid?
S: See on mind juba pikka aega huvitanud, aga võtsin ette ja läksin ühel hetkel kursusele. Kuna olen vegan, mõtlesin, et ei saa minna poodi ostma loomade peal katsetatud või loomsete koostisosadega tooteid. Alguses oligi kõige raskem lihtsalt tooteid kokku saada. Mõtlesin ka, et kergem oleks ju osta lihtsalt see, mis leti peal on. Aga ma hakkasin järjest vegantooteid koguma, sest alguses mul polnud asju, et profina tööd teha. Siis võttis minuga ühendust juba ajakiri Vegan, kus hakkasin veganmeigi rubriiki tegema, sellest tulenevalt ka ajakirja jaoks uusi vegantooteid otsima ja nii neid kogunes. Nüüd ongi juba kaks aastat täis ja juba lihtne veganjumestajana tegutseda.
On sul jumestajana suur kliendibaas? Veganid pöörduvad tõenäolisemalt sinu poole, aga kuidas on lood mitteveganitest klientidega?
S: Kusjuures minu klientidest ongi enamik hoopis mitteveganid. Paljud tulevad minu juurde lihtsalt kui jumestaja juurde, aga mul on alati võimalus tutvustada enda kliendile, mis on vegan jumestustoode ja mis tegelikult toimub suletud uste taga loomkatselaborites. Paljud näiteks arvavad, et katsetatakse ainult rottide peal, aga kui neile öelda, et tegelikult tehakse julmi eksperimente ka kasside ja koertega, siis paneb see inimest rohkem mõtlema ja nii olen mõnegi kliendi meelitanud kasutama julmusevabu tooteid.
Kui palju sa pead üldse tooteid välismaalt tellima, milline on Eestis vegankosmeetika olukord?
S: Kahe aastaga on ikka väga palju muutunud, valik on oluliselt suurem. Alguses mul oligi keerulisem, kuna valik oli niivõrd väike ja palju tuli välismaalt tellida. Pidin nullist alustama, polnud veel neid brände saada. Tellisin põhiliselt Londonist. Nüüd saan neid tooteid, mida muidu välismaalt tellisin, ka Eestist osta, kuid muidugi kallima hinnaga, mistõttu eelistan vahel siiani välismaalt tellida. Sama nagu toiduga: kolm aastat tagasi meil ei olnud veel sellist valikut nagu praegu. Ma olen väga õnnelik, kui avastan uue vegantoote. Tore on, et paljud brändid, kes muidu räägivad, et nad on cruelty-free („julmusevaba‟ ehk loomkatsetamata), on teinud ka vegantoodete listid – kõik on aru saanud, et tuleb see nimekiri välja panna. Näiteks NYX Cosmetics, kes on cruelty-free, aga on mõistnud, et vegantoodete järele on suur nõudlus, teeb nüüd rohkem vegantooteid ja paneb nendest ka nimekirjad üles.
Millised on sinu enda lemmikbrändid?
S: Mulle meeldivad kõige rohkem Jeffree Star’i tooted: neid on suur valik hea hinnaga, ka tavakasutajale. Samuti juba mainitud NYX Cosmetics, mida müüakse nüüd Eestiski, nagu ka Urban Decay’d. Ka neil on väga hea eraldi nimekiri vegantoodetest. Brändid teevad valiku ja ostlemise inimestele lihtsamaks, kui näitavad tooteid oma kodulehel. Väga äge bränd on Makeup Revolution, kellel on palju huvitavaid vegantooteid. Aga muidu Londonist on mugav tellida. Palju on juurde tulnud ka jumestusblogijaid, kes räägivad just vegantoodetest oma blogides ja Youtube’is. Ma ise ei ole jõudnud veel seda blogi ette võtta, aga…
Aga sotsiaalmeedias toimetad sa küll.
S: Jaa, Instagramis ja Facebook’is, seal ma üritan ikka kohal olla.
Kas sulle meenub mingeid vahvaid või üllatavaid seiku või juhtumisi jumestajatööst?
S: Vahel on inimestel kujunenud veidraid arvamusi veganmeigist. Kord küsiti mult raadiointervjuus, kas vegan meiki saab samamoodi maha pesta nagu tavalist meiki. Võib-olla arvatakse, et teen huuled peediga kokku ja jumestuskreemi asemel kasutan püreesuppi.
Telliskivis on ühe näituse raames üleval tore foto sinust. Kas annaksid ka väikse ülevaate oma päritolust ja su pere tulekust Eestisse?
S: Mina koos oma väikse õe ja vennaga sündisime Eestis, aga minu vanemad on Aserbaidžaanist. Minu isa oli juba siin, nad kohtusid mu emaga ning abiellusid Aserbaidžaanis ja tulid seejärel Eestisse elama. Nad on siin nüüdseks elanud juba 30 aastat. Mu lapsepõlv oli ikka traditsiooniline: lammas oli köiega puu küljes ja kui oli pidu, siis lõigati kõri läbi ja tehti šašlõkki. Iga pidu ikka üks lammas läks. Ma mäletan, et mul oli juba siis, lapsena, seda lammast kurb vaadata. Aga ma läksin ikka šašlõkki sööma, ega keegi mulle ei seletanud ka ja nii lihtsalt tehti. Asebaidžaani kultuuris ja köögis on liha väga olulisel kohal. Aga vanuse ja aegade muutumisega hakkasin veganiks.
Kuidas su pere, kel ongi selline kulinaaria- ja kultuuritaust, suhtub sinu veganlusse ja valikutesse?
S: Isa on mul ikka tüüpiline aserbaidžaan, sööb liha. Ema aga tarbib väga vähe liha ja saab hästi aru, tema on ajaga kaasas käinud. Väike õde mul ka liha ei söö, vend aga küll, ta vahel sööb ikka Hesburgeri burgereid. Õnneks nad saavad aru.
Kui tihti sa perega Aserbaidžaanis käid?
S: Ma ei ole viimased 25 aastat seal üldse käinud. Ma olin 3-aastane, kui viimati käisin, ja see reis tuleb ette võtta. Mul on ju sugulased ka seal.
Kui palju sa üldse tunned Aserbaidžaaniga sidet, arvestades, et sa oled Eestis sündinud, selles kultuuris ja ühiskonnas elanud?
S: Ma tegin tegelikult Eesti kodakondsuse alles paar aastat tagasi. Sünniga siin seda ei saanud, kuna mõlemad vanemad on aserbaidžaanlased. Väiksemana ma selle kultuuri ja maa vastu nii suurt huvi ei tundnud, aga nüüd hilisemas eas hakkad ikka rohkem oma juurtest ja päritolust huvituma ja neid uurima. Kuna Aserbaidžaanis olid reeglid mu lapsepõlves teistsugused, naistel oli vähem õigusi jne, siis see tõukas mind veidi eemale. Nüüd on seal olukord leebem ja naiste õigused paremini kaitstud.
Milline on sinu arvates suurim erinevus eestlaste ja aserbaidžaanlaste vahel?
S: Eks inimesed on seal rõõmsamad ja avatumad. Ükskõik, kui vähe neil ka raha poleks, kui on tegu sünnipäeva või pulmadega, siis korraldatakse oma sugulastele-sõpradele vägevaid pidusid. Sellised perekondlikud sündmused on nende jaoks tähtsad, pered hoiavad rohkem kokku. Kuna suured pered on tihti koos, on ka traditsioone rohkem. Eestis on veidi teisiti. Kui ma siin kooli läksin, siis ka inimesed ütlesid, et minuga on kuidagi kergem läbi saada ja rääkida, et ma olevat avatum – võib-olla see tulebki mu juurtest.
Kas sinu puhul tuli esmalt toitumine ja veganelustiil ning seejärel veganjumestus?
S: Jah, ma jõudsin veganluseni toitumise kaudu ja siis, kuna olin juba ise vegan ja teadlikum, ei saanud ega tahtnud ma kasutada tavalisi jumestustooteid. See oleks kahepalgeline, kui läheksin suvalisi tooteid ostma. Annan endast nii palju, kui saan, et järgida veganelustiili. Keegi ei ole täiuslik.
Kas annaksid ka mõned soovitused lugejatele, kes on huvitatud veganjumestusest ja –kosmeetikast? Milliseid Instagrami kontosid jälgid, kes sind inspireerivad?
Näiteks üks tüdruk Tashina Combs teeb nime all Logicalharmony Instagram’i. Tal on ka blogi, kus ta veganjumestusest kirjutab, ning võib kindel olla, et kõik uued head asjad on tal üleval. Ta teeb ka Youtube’i videosid, näitab seal tooteid ja annab õpetusi. Siis veel Rhian HY, kes promob vegankosmeetikat ja -elustiili tervikuna ning kel on ka YouTube’i kanal.
Kui palju on sinu hinnangul üle maailma vegantoodetega töötavaid jumestajaid?
S: Eestis ma ei tea kedagi peale enda. Palju tegijaid on USA-s, just youtuber’eid. Välismaal on veganilusalonge, meil Eestis on bränd ja ilutuba Murueit ja Tütred, kus tehakse protseduure ainult vegantoodetega. Ma ise läksin just õppima juurde kergemaid massaaže, pediküüri, maniküüri, keha- ja näohooldusi, sest mu eesmärk pikemas perspektiivis on ikkagi avada päris veganilusalong erinevate teenustega. Ainult jumestuse pakkumisest jääb salongi puhul aga väheks ja seetõttu läksingi end täiendama. Nii on mul rohkem oskusi ning seda, mida edasi anda ja pakkuda.