Emma Håkansson
Vaatleme mõningaid naha tööstuslikku kasutamist puudutavaid eelarvamusi ja võrdleme seda alternatiividega.
Suure tõenäosusega oled veganina saanud halva reaktsiooni osaliseks, kui oled maininud, et su kingad ei ole pärisnahast, sest siis sa ju kannad põhimõtteliselt plastmassi, ning nahk on vähemalt looduslik ja seega keskkonnasõbralikum.
Oma süütunnet kellelegi teisele “kuuma kartulina” visata on lihtne. Palju raskem ja vägagi ebamugav on seista silmitsi selle faktiga ning tunnistada, et nahk, mida kannad, kuulub kellelegi, kes nüüd on surnud. Lihtne on uskuda nahaga seotud valearvamusi, eriti kui ka nahatööstus ise selle materjali kohta võltsinfot levitab.
Vaatame mõningaid naha kasutamist puudutavaid arvamusi ja võrdleme seda ka kõige vähem jätkusuutlike alternatiividega.
Väide: nahk on lihtsalt kõrvalsaadus
Kõik teavad, et loom peab selleks surema, et inimesed saaksid ta nahka kanda, kuid täpsemad üksikasjad on väärarusaamade poolt hägustatud.
Vastupidiselt levinud uskumusele, ei ole nahk kõigest lihatööstuse jäätmeid vähendav kõrvalprodukt. Loomanahku müüakse kasumi eesmärgil nii nagu loomaliha. Infot selle kohta võib leida lihatööstuse esindajate erinevatest kõrvalproduktide hinnastamise raportitest.
Väide: nahk on looduslik materjal
Kuigi nahk, nagu iga teine kehaosa, on looduslik, läbib see tooteks saamise nimel mittelooduslikke protsesse, ilma milleta nahk laguneks. Kui nahka ei pargitaks, siis hakkaksid näiteks nahkkingad kandmise käigus mädanema.
Väide: nahk saastab vähem kui sünteetika
Kuigi sünteetiliste materjalide tootmisega seotud mured on õigustatud, kuna nad pole looduslikud, on nahaparkimistöökojad moetööstuse ohtlikemate rajatiste hulgas.
Naha parkimisel kasutatakse erinevaid kemikaale nagu formaldehüüd, arseen, plii ja kroom, mis on teadaolevalt kahjulikud nii planeedile kui ka inimtervisele. Suur osa maailma parkimistöökodadest asub Bangladeshis, mille keskkonnaministeerium arvutas, et Buriganga jõkke voolab iga päev erinevatest kanalitest pea 22 000 kuupmeetrit töötlemata ja väga mürgiseid vedeljäätmeid.
Väide: taimsete parkainetega töödeldud nahk on jätkusuutlik
Kuigi taimsete parkainete puhul ei kasutata sama palju mürgiseid kemikaale nagu tavapärase nahaparkimise puhul, ei ole see siiski probleemivaba.
Nahatootmine ei ole jätkusuutlik juba enne parkimisprotsessi. Erinevad mäletsevad loomad nagu veised eritavad atmosfääri metaani ja lämmastikoksiidi, kui nad hingavad, röhitsevad või peeretavad – selle nimi on soolesisene käärimine.
Näiteks Austraalias tekib 71 protsenti kogu põllumajanduslikust metaani heitkogusest just sellest, 40% piimakarjast ja 30% lihakarjast. Lisakasumi teenimiseks need loomad ka nülitakse. Ja see on ainult üks põhjus, miks nahk, ka ilma tavapärase parkimiseta, ei ole jätkusuutlik.
Väide: nahk on loodusele parem kui sünteetika
Jätkusuutlikku moodi edendava mittetulundusliku organisatsiooni Global Fashion Agenda avaldatud võrdlustulemused näitasid, et lehmanahal on keskkonnale suurem mõju kui mistahes teistel võrreldud materjalidel. Lehmanahk on keskkonnale palju kahjulikum kui tavaline polüuretaanist sünteetiline nahk ja mistahes uus sünteetiline materjal.
Väide: ainukesed valikud on nahk või naftapõhine sünteetika
Pidevalt luuakse uusi ja innovaatilisi vegan nahaalternatiive! Selle asemel, et kasutada naftat ja “plastikut”, saab PU- ehk polüuretaannahka teha veepõhise kattega või ka teraviljaõlide baasil.
Leidub ka täielikult taimseid alternatiivnahku, mis on tehtud ananassilehtedest, õunakoortest, seentest, mooruspuu lehtedest või korgipuust. On palju erinevaid materjale, mida kasutada loomanaha ja tavalise kunstnaha asemel.
Originaalartikkel: A Lesser Of Two Evils: Animal Leather And Common Synthetic Vegan Leather Alternatives
Tõlkis: Diana Mehilane
10. augustil saab Arvamusfestivalil kuulata Loomuse korraldatud arutelu “Loomse tooraine vabad materjalid moetööstuses”: “Loomad on pikalt olnud seotud moetööstusega. Õnneks on maailm pidevas muutuses ja tänapäeval on järjest enam inimesi endale teadvustanud, et loomade kasutamine moetoodetena ei ole enam vajalik. Tekkinud on palju jätkusuutlikke alternatiive, mille tootmiseks ei pea põhjustama kannatusi elusolenditele.” Vaata lisainfot.