Dr. Sylvia Earle, üks maailma juhtivaid merebiolooge, on öelnud:
„Ma ei söö kunagi kedagi, keda ma isiklikult tunnen. Ma ei sööks tahtlikult kivikoha, nagu ma ei sööks ka kokkerspanjelit. Nad on nii heasüdamlikult, nii uudishimulikud. Teate, kalad on tundlikud, nad on isiksused, neil on valus, kui nad saavad haavata.”
Teadlased on hakanud üha rohkem õppima meie uimedega sõprade kohta ja nende avastused on põnevad.
Fish and Fisheries ajakiri viitab rohkem kui viiesajale uurimustööle kalade intelligentsusest, mis tõestavad, et kalad on targad, nad oskavad kasutada abivahendeid, nende pikaajaline mälu on muljetavaldav ja neil on keerulised sotsiaalsed struktuurid. Sissejuhatuses öeldakse, et „kalad on sotsiaalselt intelligentsed … demonstreerides kestvaid kultuuritraditsioone ja tehes koostööd, et märgata kiskjaid ja püüda toitu”.
Culum Brown, bioloog Macquarie´i ülikoolist, kes uurib kalade taju arengut, ütleb:
„Kalad on intelligentsemad, kui nad paistavad. Paljudes valdkondades, nagu mälu, on nende kognitiivsed võimed võrdväärsed või paremad kui „kõrgemate” selgroogsete, sealhulgas ahviliste, võimed.”
Nende pikaajaline mälu aitab järge pidada keeruliste sotsiaalsete suhete üle. Nende ruumiline mälu — „kõikides aspektides võrdne teiste selgroogsetega” — võimaldab neil luua kognitiivseid kaarte, mis juhivad neid läbi koduste vete, kasutades märkidena polariseeritud valgust, helisid, lõhnu ja visuaalseid orientiire.
Dr. Theresa Burt de Perera Oxfordi ülikoolist ütleb:
„Me oleme nüüd leidnud, et kalad on vägagi võimelised õppima ja mäletama ning neil on mitmesuguseid kognitiivseid oskusi, mis üllataksid paljusid inimesi.”
Reportaaž Suurbritannia ajalehes Sunday Telegraph toetab seda väidet:
„Austraalia punasetähniline vikerkala õppis võrgust põgenema ning mäletas 11 kuud hiljem, kuidas seda teha. Sellega samaväärne on, kui inimene mäletaks neljakümne aasta tagust õppetundi.”
Peale selle lükkas Austraalia Veterinaaride Ühingule esitatud teaduslik ülevaade täielikult ümber müüdi, et kuldkaladel on 3-sekundiline mälu. Selle asemel leiti, et kuldkaladel on muljetavaldavad probleemide lahendamise oskused ja mälu. Üks uurijatest ütles peale ülevaate koostamist, et nad tahtsid „jagada seda teavet kõikide veterinaaridega, et nad hakkaksid kalu lähemalt uurima ja võtaksid, nii nagu teistegi loomade puhul, rohkem arvesse nende heaolu”.
Huvitavaid fakte kaladest
- Kalad suhtlevad omavahel kriiksatuste, huilete ja teiste madala sagedusega helide abil, mida inimesed on võimelised kuulma ainult spetsiaalsete vahendite abil.
- Kalad suhtlevad ka „viipekeeles” või „Morse koodi” abil. Vöödiline tiibkala viibutab oma seljauimede rivi konkreetsel moel, et kutsuda teisi kalu jahiga ühinema. Suured kiviahvenlased ergutavad korallides väiksemaid saledamaid kalu, nagu mureenid, jahtima pragudesse varjunud kalu, osutades varjunud kalade suunas oma ninaga ning loksutades oma keha küljelt küljele. Vastutulelikud angerjalised ajavadki saagi välja.
- Kaladele meeldib füüsiline kontakt teiste kaladega ja nad hõõruvad end tihti õrnalt teiste vastu — nagu kass, kes sõelub ümber meie jalgade.
- Dr. Phil Gee, psühholoog Plymouthi ülikoolist Suurbritannias, õpetas kalad toitu võtma, vajutades hooba kindlatel aegadel, mis näitab, et nad saavad aru ajast.
- Mõned kalad peavad hoolikalt aedasid, kus nad soodustavad maitsvate vetikate kasvu ning juurivad välja liigid, mis neile ei meeldi.
- Nagu linnudki, ehitavad paljud kalad pesasid, kus nad saavad oma lapsi kasvatada; teised koguvad väikeseid kive merepõhjast, et ehitada puhkamiseks peidupaiku. Merihunte ja ingelkalu on nähtud liimimas oma mune lehtede või väikeste kivide külge, et vajadusel kanda oma väärtuslik last turvalisusesse.
- Mõned kalad meelitavad ligi potentsiaalseid partnereid laulmisega või kunsti loomisega, aga isased liivamudilad, pisikesed kalad, kes elavad Euroopa rannikuvetes, mängivad “ema”, ehitades ja kaitstes pesasid ja „tuulutades” uimede abil mune värske hapnikurikka veega.
- Teadlased dokumenteerisid, kuidas ingelkalad mängisid termomeetriga, mille põhjas oli raskus, ajades selle tahtlikult ümber, et siis vaadata, kuidas see õigesse asendisse tagasi hüppab.
- Kui kalad, kes puhastavad suuri röövkalu, hammustavad kogemata oma „kliente”, näkitsedes ära parasiite ja surnud kudet, teevad nad selle heastamiseks suuremale kalale seljamassaaži.
- Kalad kasutavad isegi abivahendeid. Näiteks mustlaik-huulkala on pildistatud löömas merekarpi vastu kivi, kuni karp murdus lahti.
- Kuldkalad hoiavad pikemalt „püsivat tähelepanu” võrreldes inimestega. Seda Microsofti uuringu kohaselt, milles leiti, et see väike kala suudab keskenduda 9 sekundit võrreldes inimeste 8 sekundiga.
- Kalad on huvitavad ja intelligentsed loomad, kes väärivad samasugust austust, mis saab osaks armsatele loomadele, keda me nunnutame, nagu koerad ja kassid.
Tõlkis Diana Viktoria Mehilane
Originaalartikkel: The Hidden Lives of Fish