Tara Katlyn
Kuna mesi on kasumlik, levitab meetööstus väärarusaama, et meemesilaste endi jaoks on nende toiduallika varastamine kuidagi kasulik. Tegelikkuses ei kahjusta meetööstus mitte ainult meemesilasi, vaid ka teist liiki mesilasi ja tolmeldajaid. Ameerika Ühendriikides on meetööstus eriti kahjuliku mõjuga, kuna seal on meemesilased invasiivne võõrliik.
iin on vastused tavalistele meega seotud küsimustele ja väärarusaamadele:
„Mesilaste loomuses on toota mett, üleliigse äravõtmine ei tee neile liiga.”
Inimestele tarbimiseks müüdav mesi on toode, mis on sündinud orjastamise, ekspluateerimise, tapmise ja kellegi teise raske töö varastamise teel, see on toiduallikas, mis ei ole meie, vaid mesilaste oma. Samuti kinnistab see tõekspidamisi, mis samastavad loomi nendest toodetavate kaupadega ning mõtteviisiga, et loomade töö ja nende eritised eksisteerivad ainult meie hüvanguks.
„Veganitele on sobilik süüa mett, sest ükski loom ei kannata meetootmise käigus.”
See protsess võib natuke erineda, aga tavaliselt näeb meetootmine välja umbes nii:
Emamesilastel lõigatakse tiivad maha, et nad ei saaks lahkuda, aretuse jaoks viljastatakse neid kunstlikult süstlaga nagu lehmi. Mesilaste mesi (nende toit) varastatakse neilt ning selle protsessi käigus muljutakse ja tapetakse neid, ning asemele antakse neile toiduks odav siirup, millest nad jäävad haigeks. Enne talve gaasitatakse või suitsutatakse taru, kus on elusad mesilased sees, et nad rahalise kokkuhoiu nimel ära tappa. Veelkord – sõltumata sellest, kuidas mesilasi koheldakse, nende mesi ei ole toodetud meie jaoks.
Veel on oluline mainida, et mett testitakse loomade peal, kaasa arvatud koerte, lammaste, kariloomade, hobuste, eeslite, kitsede, jäneste, hiirte, kasside ja rottide peal.
„Aga kohalikud mesinikud?”
Ükskõik kui “sõbralikult” me mett ei kogu, ei muuda see fakti, et mesi ei ole meie oma ja protsess kätkeb endas ekspluateerimist, varastamist, elusolendite objektiseerimist ning isegi tapmist – tahtlikult või mitte, aga mesilasi lömastatakse selle ebaloomuliku protsessi käigus. Silt “kohalik” seda ei muuda.
„Aga me peame sööma mett, et päästa mesilased!”
Ei, me ei pea. Kui sa nüüd järele mõtled, siis ei ole ju kuidagi loogiline, et me mesilaste aitamise nimel varastame ja nende eest mee ära sööme. Kahtlemata saame nende eest hoolitseda ja pakkuda neile kodu ka neid ära kasutamata.
Lõppude lõpuks hakkasid meemesilased mett tootma enne, kui meie hakkasime neid ära kasutama ja nad jätkaksid meetootmist ka siis, kui meie ei varastaks neilt mett.
Pealegi on meemesilased paljudes kohtades võõrliik ning võistlevad teiste mesilaste ja tolmeldajatega, põhjustades keskkonnaprobleeme. Kokku on olemas 20 000 erinevat sorti mesilasi ja 200 000 liiki tolmeldajai, nii suure hulga tolmeldajate juures sõltub väga väike osa taimi ainult meemesilastest. Sa muretsed valet sorti mesilaste pärast.
Tahad tõesti aidata mesilasi muude tolmeldajate seas?
- toeta mesilaste kaitsealasid, kus ei korjata ega müüda mett;
- arenda aeda (head õitsetaimed selleks on näiteks kosmos, päevalill, saialill, lavendel, kellukesed, krookus, piparmünt, rosmariin, moonid, lõvilõug). Veel parem – uuri järele, millised taimed oleks kõige paremad just sinu kohalike tolmeldajate jaoks;
- ära kasuta oma murul sünteetilisi kemikaale ja putukatõrjevahendeid;
- lase võililledel ja umbrohul kasvada;
- pane välja väikese nõuga vett, kus on kivid sees, et töökad sõbrad saaksid maanduda ja juua.
„Aga mulle nii maitseb mesi, mida ma võiks süüa selle asemel?”
On olemas erinevaid maitsvaid vegan-alternatiive!
- vahtrasiirup
- kookospähklinektar
- agaavinektar
- datlipasta
- pruun riisisiirup
- melass
- jakoonijuuresiirup
- kunstmesi (pole mesilaste poolt valmistatud)
- isetehtud “ananassimesi” (ingliskeelne retsept)
- isetehtud “õunamesi” (ingliskeelne retsept)
—
Originaalartikkel Will Buying Honey Save the Bees?
Tõlkis Diana Mehilane