11.-13. septembril toimus The Vegan Society juhitava rahvusvahelise õigusvõrgustiku (International Rights Network) iga-aastane konverents. Esinesid võrgustiku liikmed ja teised veganite õigustega tegelevad professionaalid Euroopast, USAst ja Austraaliast. Tutvustati juriidilist olukorda erinevates riikides ja ka Euroopa Liidu tasandil.
Korraldajamaal Portugalil oli ette näidata rõõmustav näide 2017. aastal jõustunud seaduse näol, mis kohustab avaliku sektori sööklates pakkuma ka veganitele sobivat varianti. Portugali taimetoitlaste liidu läbi viidud küsitlus näitas, et suures plaanis toimib seadus praktikas hästi, kuigi kohati on probleeme veganroogade toiteväärtusega või nende pakkumisest keeldutakse nõudluse puudumise ettekäändel.
Prantsusmaal seevastu on olukord paraku oluliselt kehvem. Nii võeti seal hiljuti vastu seadus, mis keelab kasutada lihatoodete nimetusi, nagu burger või vorst, taimsete alternatiivide puhul. Samasugune keeld kehtib piimatoodete nimetuste osas juba ammu kogu Euroopas ning Prantsuse ametivõimud on asunud rikkumisi hoolikalt jälgima ja trahve määrama. Samuti on politsei jälgimise all suuremad loomaõiguslikud organisatsioonid, kelle tegevuses üritatakse leida terrorismi tundemärke. Eriti räige õiguste riivamine toimus hiljuti aga Calais’s, kus keelati ära veganfestivali korraldamine lihunike ähvarduse tõttu korraldada protestiüritus, millest kardeti ohtu avalikule korrale. See ebaseaduslik otsus küll tühistati kohtus.
Sarnaselt keerukas on situatsioon Itaalias, kus meedia äärmiselt negatiivse suhtumise tõttu on ühiskondlikku arutelu pea võimatu arendada.
Ühendkuningriigis on ühest küljest korduvalt kohtus kinnitatud veganite õiguste laialdast kaitset samadel alustel nagu usklikel. Näiteks sai üsna palju meedia tähelepanu oma tööandja kohtusse kaevanud Jordi Casamitjana juhtum, kes vallandati pärast seda, kui ta nõudis, et tema pensionimakseid ei tehtaks fondi, mis investeerib loomkatseid läbi viivatesse ettevõtetesse, ja teavitas toimuvast ka oma töökaaslasi.
Samas korraldatakse avalikkusega töötavatele isikutele terrorismiennetuse koolitusi, kus soovitatakse erilist tähelepanu pöörata inimestele, kes on veganid, järgivad tervise- ja keskkonnateadlikke eluviise või tunnevad huvi selliste rahumeelsete loomaõiguslusliikumiste vastu, nagu Save Movement. Isikute hulka, keda ei lubata riiki siseneda võimaliku ohu tõttu avalikule korrale, on ka veganaktiviste, näiteks Gary Yourofski.
Šokeeriv oli ettekanne rebasejahist Ühendkuningriigis, mis on küll formaalselt keelatud, aga tegelikkuses ikkagi toimub võimude vaikival heakskiidul. Jahte takistada püüdvad aktivistid (nn saboteerijad) on saanud kokkupõrgetes jahiseltskondadega ränki vigastusi ning peavad taluma pidevaid ähvardusi. Politsei kaldub olema jahipidajate poolel, keeldudes seaduserikkumisi uurimast jatakistades hoopiski saboteerijate tegevust. Kohtus ei õnnestu tavaliselt ebaseaduslikke jahte tõestada. Paljud võimulolijad on jahipooldajad, sh Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson.
Kõneles ka Euroopa Parlamendi liige roheliste fraktsioonist Francisco Guerreiro, kes on ise kogu perega vegan ja püüab muuhulgas parlamendi põllumajanduskomisjonis töötada loomasõbralikuma seadusandluse suunas. Euroopa tasandil toimub juba pikemat aega Ühtse Põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimise arutelu, mis on väga keerukas ja aeganõudev. Kuigi teatavaid edusamme loomade heaolu vallas võib ehk loota (nt elusloomade pikamaatransportide või põllumajandusettevõtete toetuste kriteeriumite osas), valitsevad põllumajanduskomisjonis üldiselt ülikonservatiivsed meeleolud ja kaitstakse liha- ja piimatööstuse huve. Nii kaovad vähimadki viited liha kahjulikule tervise- või keskkonnamõjule dokumentidest otsekui võluväel.
Jätkuvalt on kuumaks teemaks veganalternatiivide nimetused. Nagu mainitud, keelati Prantsusmaal veganburgerid juba ära, kuid on oht, et seda tehakse ka ELi tasandil. ÜPP reformimise protsessis läksid nimelt Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjonis juba läbi kaks muudatust, millest üks keelabki mitmete lihatoodete nimetuste kasutamise taimsete toodete puhul, ja teine täpsustab veelgi rangemaks juba kehtiva piimatoodete nimetuste kasutamise keelu. Viimase osas on liikmesriikide kohtud langetanud aastate jooksul üsna erinevaid ja vastukäivaid otsuseid. Näiteks Saksamaal ei tohi ühe lahendi kohaselt kirjutada vegantoote pakendile „võib kasutada nagu hapukoort”, teine lahend aga lubab kasutada väljendit „toorjuustu alternatiiv”. Kuna ÜPP arutelu on veninud nii kaua, et vahepeal toimusid parlamendi koosseisu oluliselt muutnud valimised, on põllumajanduskomisjonis aga otsustatud, et ka juba kinnitatud muudatused võib uuesti arutlusele võtta. Lihaga seonduvate nimetuste puhul seda tehtud ongi ning tegemist olevat väga vastakaid arvamusi tekitava teemaga, mille üle vaieldakse nii fraktsioonide sees kui vahel.
Oluliseks uudiseks oli ka ISO standard märgistuste „vegan” ja „vegetarian” kasutamise kohta, mis peagi avaldatakse ja mille väljatöötamisel osales üks õigusvõrgustiku liige.