Macken Murphy
Zoonootiliste haiguste nagu koroonaviiruse peamine põhjus ei ole metsloomade söömine, vaid loomade söömine kui selline.
Enne kui Huanani Mereanniturg suleti, oli see justkui söödav loomaaed. Ostjatel oli valida rohkem kui 75 liigi vahel, kellest suurt osa hoiti elus, et nad värskelt tappa. Kõik loomad alates salamandritest ja lõpetades jaanalindudega ootasid oma korda, et noa alla minna, kuni kliendid oma valikut tegid. See turg oli kui toidupoeks muudetud Noa laev.
Kui teadlased olid tuvastanud, et see metsloomaturg on üks COVID-19 võimalikke allikaid, sulges Hiina valitsus selle jaanuaris. Eelmine kuu tegi Hiina veel suurema sammu ja keelustas püsivalt igasuguse metsloomade tarbimise. Kuna metsloomad on pikka aega olnud nakkusekandjad, loodab Hiina nendega kauplemist piirates hoida ära tulevasi pandeemiaid. Kuigi selline proaktiivsus on kiiduväärt, varjab meetme kitsas fookus probleemi tegelikku allikat. Zoonootiliste haiguste peamine põhjus ei ole metsloomade tarbimine, vaid loomade tarbimine kui selline.
Olgugi et Hiina uus lähenemine keskendub ekslikult ainult metsloomadele, siis on suur hulk kõige hullemaid zoonootilisi haigusi pärit just kodustatud loomadelt. Patogeenid võivad liikide vahel hüpata pea igas kontekstis. Geneetiline analüüs viitab, et seni kõige surmavam gripipuhang – Hispaania gripp 1918. aastal – sai osaliselt alguse just kodulinnukasvatustes. 2009. aastal ilmunud H1N1 viirus sai alguse sigadelt ja tappis esimese aasta jooksul kuni 575 400 inimest. Teadlased muretsevad, et veised, kellest on alguse saanud antraks, tuberkuloos ja teised haigused, võivad varsti saada järgmiste gripipuhangute allikaks. Patogeensed mikroobid ei erista, milliseid loomasid kutsub inimene „metsikuteks“ ja milliseid mitte.
Mistahes päritolu loomariigi haigused on inimestele eksistentsiaalne oht. Kolm neljast uuest inimesi ohustavatest haigustest pärinevad loomadelt. Zoonootilised haigused nagu koroonaviirus nakatavad iga aasta 2,5 miljardit inimest. Isegi harilikel aastatel tapavad need patogeenid umbes 2,4 miljonit inimest – rohkem kui relvastatud kuriteod, autoõnnetused ja narkootikumid kokku. Viimased nädalad on näidanud, kuidas sellised haiguspuhangud mõjutavad börsiturgu ja tekitavad paanikat. Need hirmud võivad järgmiste nädalate jooksul põhjendatuks osutuda.
Haigused ei tunnista riigipiire. Meie vastus liigina peab seda peegeldama. Nii valitsustel kui üksikisikutel on vastutus teha kõik endast oleneva, et selliseid katastroofe ära hoida. Kuigi kogu maailm jälgib hetkel Hiina turgusid, võib ameeriklaste lihaarmastus osutuda veel ohtlikumaks. Tavaline ameeriklane tarbib kaks korda rohkem liha kui tavaline hiinlane*. Ameeriklaste tohutu tarbimine tõstab märkimisväärselt pandeemiate tõenäosust, kuna mida rohkem loomi me kasvatame, seda tõenäolisemad on COVID-19 sarnased haigused. Ameerika Ühendriikides kasvatatakse pelgalt kahes miljonis farmis ligi 10 miljardit looma – nagu see vahekord ka viitab, elab enamus neid loomi kitsastes tingimustes, mis on haiguste levikuks ideaalne keskkond.
Veelgi hullem on meie antibiootikumikasutus, et kiirendada loomade kasvu – tingimused on head antimikroobse resistentsuse tekkeks uutes pisikutes, millel võib olla traagiline mõju inimeste tulevikule. Suurbritannia ekspertide hinnangul on sellised antimikroobse resistentsusega superpisikud aastaks 2050 peamine surmapõhjus, tappes iga aasta 10 miljonit inimest. Kuigi antibiootikumide liiga laialdane kasutamine ravis on probleem, siis tarbitakse enamus USA antibiootikume farmides, mitte haiglates. Ameeriklased manustavad 70% kõigist antibiootikumidest tervetele farmiloomadele, mitte haigetele inimestele**. Rohkem kui 100 eri uuringut leiavad seoseid antibiootikumide kasutamisega farmides ja antimikroobse resistentsuse vahel. USAs kasvatatakse farmiloomades superpisikuid. Selline süsteem ei pruugi tekitada mitte ainult uusi pandeemiaid, vaid elustada ka vanu, andes neile ravi vastu immuunsuse.
Ebameeldivad tõed on tänapäeval nii tavalised, et me oleme nende vastu justkui vaktsineeritud. Sellegipoolest on siin veel üks tõde: iga kord, kui me ostame loomseid tooteid, toetame me pandeemiaid tekitavat süsteemi, mis kunagi muudab väärtusetuks meie olemasolevad antibiootikumid. Koroonaviirus peaks meile meelde tuletama vastutustundlikku toidu tarbimist. Meie toiduvalikud ei peaks panustama tervisekriisidesse. Võibolla on aeg pandeemiad meie taldrikult kõrvale jätta.
* 2018. aastal tarbiti Eestis 84 kg liha inimese kohta, Hiinas 53 kg liha inimese kohta.
** Ka Eestis on oht antibiootikumide resistentsuse laiaulatuslikuks leviks olemas. 2019. aastal moodustati sellega tegelemiseks sotsiaalministeeriumi juurde juhtrühm.
—
Originaalartikkel: Coronavirus Should Make You Reconsider Eating Meat
Tõlkis Andra Somelar