Foto: Kadri Aavik
11.-14. septembril toimus Luxemburgis juba neljandat korda Rahvusvaheline Loomaõigusluse Konverents (International Animal Rights Conference). Esch-sur-Alzette´i linna kogunes nelja päeva jooksul hinnanguliselt 350 loomadest hoolivat inimest 30 eri riigist. Eestit olid esindamas Eesti Vegan Seltsi ja Loomuse liikmed, sealhulgas esinesid ettekannetega Kadri Aavik (lähetust toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital) ning Kristina Mering.
Mida kujutab endast üks loomaõiguslaste konverents? Loomaõiguslusaktivistidest on levinud arusaam kui äärmuslikest ning agressiivsetest noorukitest, kes esimese kihutuskõne peale on valmis barrikaadidele jooksma. Enamus loomade õiguste eest kõnelejad muidugi sellised pole, pigem on tegemist rahuarmastavate ja vägivallatute inimestega. Ma ei ole kohanud sõbralikumaid, viisakamaid ja hoolivamaid inimesi kui konverentsist osavõtjad seda olid. See ei tähenda, et tuleks laskuda teise veganite stereotüüpi ja eeldada, et osalejad olid pea pilvedes elavad lillelapsed või hipsterid, nagu meedia taimetoitlasi sildistada armastab. Vastupidi, kohal oli igas vanuses inimesi igasuguste erinevate ametitega alates ülikoolide professoritest ja lõpetades profisportlastega.
Konverentsi neli päeva möödusid peamiselt märksõnade „haridus“ ning „teadmistejanu“ all, sest on selge, et loomade olukorra parandamiseks ei piisa ainult loomade armastamisest, isegi mitte ainult veganiks hakkamisest (kuigi see on loomulikult üks olulisemaid asju, mida igaüks loomade heaks teha saab ja tegema peaks), vaid tuleks ennnast kurssi viia erinevate raamatutega, videotega, lähenemistega, teooriatega, strateegiatega, statistikaga ja ülevaadetega, mis aastakümnete jooksul loomaõigusluse teemadel on ilmunud ning välja antud.
Konverentsil oli üle 40 ettekande, diskussiooni ja töötoa, seega on keeruline sellest kõigest korraga kirjutada ja head ülevaadet teha. Toon siin tutvustuses ära vaid mõningad oma lemmikettekanded, mis olid minu jaoks kõige veenvamad ja mõjusamad. Paljud ettekanded on üles pandud ka Youtube´i, seega soovitan huvilistel neid sealt julgelt vaadata: http://tinyurl.com/mmpzmsh.
Üks põletavamaid küsimusi konverentsil oli „Mida on reaalselt võimalik ära teha, et üha rohkemad inimesed hakkaksid mõistma, et loomade ärakasutamine ei ole moraalselt õigustatud?“ Sotsioloogiat ning juurat õppinud Anoushavan Sarukhanyan tõi ettekandes „About the necessary paradigm shift needed in the animal rights movement“ paralleele orjuse kaotamise liikumisega ning rääkis, kuidas loomaõiguslased peaksid sellest eeskuju võtma, et ka see liikumine oleks edukas. Sarukhanyani arvates seisneb põhiprobleem selles, et puudub avalik diskussioon nendel teemadel. Loomaõiguslusaktivistide esimene eesmärk peaks olema selle diskussioon tekitamine. Loomade ärakasutamine ei lõppe iial, kui suuname oma energia inimeste ühekaupa veganiteks konverteerimisele. On oluline, et loomaõigusluse teema oleks pidevalt avalikkuse ees, nii nagu see on olnud teiste sotsiaalsete liikumiste puhul: orjuse kaotamine, naiste õigused, geide õigused jne.
Praktilisi nõuandeid jagasid ka teised esinejad. Claudio Pomo rääkis ettekandes „Working on our communication as key for better results“, kuidas efektiivsemalt suhelda ja veganlusest kõneleda nii, et oma sõnumit oleks võimalik edastada konfliktivabalt. Samuti oli mitmeid ettekandeid, mis andsid soovitusi edukate kampaaniate korraldamiseks , näiteks “How to turn your great ideas into effective campaigns” (Sharon Nuñez). Toitumishuvilised said teadmisi juurde Dr George Guimarese loengust „Vegan nutrition“.
Filosoofia ja füüsikadoktor Stijn Bruers Belgiast rääkis esitluses „What news from the psychologists?“ lihasöömisest psühholoogilisest vaatepunktist lähtuvalt. Sellest, kuidas ja miks saavad inimesed loomi edasi tarbida isegi siis, kui see läheb nende moraalsete väärtustega vastuollu (kognitiivne dissonants). Mida tähendab termin „meat paradox“? Kuidas mõjutavad grupi surve ja teised sellised tegurid loomade söömise jätkamist?
Kim Stallwoodi loeng „Animal witness“ pakkus aga lohutust nendele veganitele ja loomaõiguslastele, kes tunnevad, et on väsinud püüdlusest ühiskondlikku arvamust muuta. Ta tutvustas mõistet „Misanthropic Bunker“ – koht, kuhu sotsiaalse õigluse eest võitlejad aeg-ajalt satuvad, et puhata ja maailma eest peitu pugeda. Samuti rääkis ta oma isiklikust aastakümnete pikkusest kogemusest ja tööst loomaõigusluse vallas.
Üks konverentsi huvitavamaid esinejaid oli Montana State University Billings filosoofia- ja religiooniprofessor ning mitmete tuntud raamatute autor Lisa Kemmerer. Ta uurib erinevaid rõhumisvorme ja seda, kuidas on omavahel seotud näiteks feminism ning loomaõiguslus. Ettekandes „Sister species“ rääkis ta sellest, miks on loomaõiguslasena oluline märgata ka teisi diskrimineerimisvorme. Ta kutsus iseennast analüüsima, aru saama oma privilligeeritud seisusest ja sellest tulenevalt käituma. Teine oluline loeng temalt oli „Eating earth“, mis rääkis loomakasvatuse ja keskkonna vahelistest seostest ning tõestas, miks peaksid kõik keskkonnaaktivistid olema veganid. Kemmereril on peagi ilmumas ka samanimeline raamat „Eating Earth: Environmental Ethics and Dietary Choice“.
Feminismi ja veganluse seostega tegeles ka Eesti esineja Kadri Aaviku põnev ettekanne „I am skeptical of veganism, but I respect it“, mis põhines Eesti feministide seas läbiviidud küsitlusel ning nende suhtumisel veganlusse. Teise Eesti esindaja, Loomuse liikme Kristina Meringu esitlus „Attitudes of slaughterhouse workers towards animals and their work“ oli üks konverentsi mõjusamaid. Huvilistel on mõlemaid ettekandeid võimalik kuulama minna Tallinnas 31. oktoobril toimuval loomaõigusluse konverentsil (täpsem info tuleb peagi).
Keda huvitavad loomaõigusluse ning veganluse arengud erinevates riikides, tasub kindlasti vaadata Iisraeli esindaja Stas Lifshitzi ettekannet „Introducing the 269life liberation farm“. Iisraelis on viimase aastaga juurde tulnud väga palju veganeid ja loomaõigusluse teemade üle arutletakse sagedasti ka peavoolumeedias. Ida-Euroopa arengutest tegid ülevaate Läti esindajad Aivars Andersons ja Dobrusia Karbowiak.
Foto: Kadri Aavik
Loengute vahel pakuti maitsvat vegantoitu. Imeline oli olla kohas, kus ei peagi iga toiduaine kohta järelpärimist tegema, vaid absoluutselt kogu toit on taimne! Tänu sponsoritele said osalejad proovida näiteks saksa firma Wilmersburgeri juustusid ning vorste, mis suudavad muuta ka kõige tulihingelisema lihaarmastaja veganiks. 😉
Kokkuvõteks olgu öeldud, et tegemist oli ääretult positiivse kogemusega ja kasuliku konverentsiga, mis andis palju mõtteid ja mis kõige olulisem, tõdemuse, et loomadel on lootust, sest igas maailma nurgas on üha rohkem hoolivaid inimesi.