12. märts 2020Kadri Sikk

Läksin hiljuti tööle suurde ettevõttesse, kes lubab hoolida oma töötajatest sama palju kui klientidest. Olen selgelt millenniumigeneratsiooni kaerahelbeke: väärtustan vabadust, enda ja teiste heaolu ja pean oluliseks, et mu organisatsioon panustaks paremasse maailma. Meist on ettevõtlusmaailmas räägitud juba küll ja veel ning on näha, et mu töökoht oskab Y- ja Z-generatsiooni kõnetada. Kuna mu töökohas on üheks peamiseks väärtuseks usaldus, siis ütlesingi juba esimese kuu lõpus tagasisidevestlusel ülemusele, et olen märganud, kuidas mul on väga raske ühisköögis lõunat süüa ja osaleda firmaüritustel, kus tarbitakse loomi. Mida tähendab tööandjatele, et tööturul on järjest enam veganeid?

UKs näiteks tähedab see jaanuaris langetatud veganite jaoks äärmiselt olulist kohtuotsust: Jordi Casamitjana kohtuasja eelistungil otsustati, et veganlus on eetiline veendumus, mis on kaitstud võrdse kohtlemise seadusega. Kohtunik selgitab oma otsuses, et veganlus on demokraatliku ühiskonnas selgelt kaitset väärt. Sellega leiab riiklikul tasandil kinnitust juba pea 30 aasta vanune Euroopa inimõiguskohtu seisukoht, et veganlus on piisavalt tõsine, loogiline, sidus ja oluline maailmavaade, et olla seadustega kaitstud. Sealjuures on oluline, et UK otsuse juures on lähtekohaks The Vegan Society definitsioon veganlusest, mis ütleb, et veganlus on eluviis, mille puhul välditakse nii palju kui võimalik loomade ärakasutamist mis iganes eesmärgil. Ka otsuses sedastatakse, et arvestades loomade ekspluateerimise ulatust ühiskonnas, ei pruugi see alati võimalik olla (näiteks kui on vaja võtta ravimeid, mis on enamjaolt alati loomadel testitud), kuid see ei muuda inimest mitteveganiks ja tema võimalused elada vastavalt oma veendumustele peavad olema kaitstud.

Ma olen päris kindel, et tööandjad, kes väärtustavad oma töötajate erinevusi ja neid toetavat keskkonda, ei pea üldse muretsema, et neil probleeme tekiks. Tahan tähelepanu juhtida hoopis meie, veganite rollile tööturul. UK kohtuotsusest saab lugeda pikka põhjendust ja erinevaid argumente, mis tõestavad, et Jordi Casamitjana jaoks on veganlus päriselt üks tema elu olulisemaid veendumusi. Näidetena on ära toodud nii esemed tema kodus, ostlemisharjumused, täisväärtusliku vegantoitumise põhimõtete järgimine, loomi kasutavate meelelahutusettevõtete vältimine ja isegi partnerivalikud, mis oleksid kooskõlas tema veendumustega. Ei midagi üllatuslikku ühele eetilisele veganile, küll aga olulised asjaolud kohtuvaidluses.

Eesti võrdse kohtlemise seadus ei hõlma veel selgesõnaliselt veganlust, mis aga ei tähenda, et me poleks kaitstud diskrimineerimise eest. Need küsimused on veel lihtsalt läbi vaidlemata õigussüsteemis ja ühel hetkel juhtub see siinmailgi. Seega tasub meeles pidada, et avalik veganidentiteet pole väheoluline, pakkudes kriitilisel hetkel olulist kaitset. Mida rohkem mul on oma elust tuua näiteid, kuidas lähtun oma valikutes veganlusest kui veendumusest, seda turvalisemalt saan ennast tunda, et võin vajadusel rikkalike näidetega oma veendumuste ulatust demonstreerida.

Kui olen valinud omale sellise töökoha, mille üks põhiväärtustest on usaldus, siis on minu arust minu ülesanne usaldada oma tööandjat ja pöörduda tema poole ka keerulisemates küsimustes, isegi kui mul on ebamugav teistest erineda ja eelistaksin, et ei peaks sellises olukorras olema. Teisiti ei saaks ju ka ettevõte mõelda, mida oleks võimalik minu heaks teha.

Kuigi ma loodan, et ühel päeval saan lõunatada veganköögis koos kolleegidega ja päriselt nautida ka minu jaoks mõeldud päevast puhkehetke, siis selleni läheb veel ilmselt aega. Leidsime ülemusega praeguste võimaluste juures lahendused, kuidas saan soovi korral omaette lõunatada, mis on mulle kõigest hoolimata mugavam, kui näha loomi teiste taldrikutel toiduna. Lisaks tutvustas ta mind ühele veganile meie ettevõttes, kellega saame samuti koos süüa ja jagada oma rõõme ja muresid.

Usaldus tasus ennast ära ja jään ootama, millal meile veel veganeid tuleb. Tööandjatele aga soovitan The Vegan Society värsket juhendit “Supporting veganism in the workplace: a guide for employers”, millest leiab näpunäiteid veganite toetamiseks kollektiivis. Üks on kindel: veganeid on järjest rohkem ning ühel päeval mitte kuigi kauges tulevikus võidavad tööturul need ettevõtted, kes kohtlevad õiglaselt nii inimesi kui loomi.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirja Vegan märtsinumbris.