Portugali Keskkonna- ja Energeetikaministeerium esitas 2024. aasta detsembris Euroopa Komisjonile ajakohastatud lõpliku riikliku energia- ja kliimakava (NECP 2021 – 2030).
Uuendatud kava sisaldab murrangulist algatust riikliku strateegia loomiseks, mille eesmärk on edendada madala süsinikujalajäljega toitumist (vt kava lk 208).
Dokumendis rõhutatakse vajadust vähendada loomse valgu tarbimist ja edendada taimseid alternatiive ning nõutakse järgmisi võtmetähtsusega meetmeid:
- Riikliku strateegia väljatöötamine taimse valgu tarbimise edendamiseks: taimsete valkude, eriti kaunviljade, tootmise ja tarbimise suurendamine, seostatuna individuaalsete toiduvalikute jätkusuutlikkuse ja tervislikkusega.
- Valgurikaste põllukultuuride isevarustatuse toetamine ning toidujulgeoleku tugevdamine.
- Taimsete toiduvalikute laiendamine avalikes söögikohtades: koolitusprogrammide läbiviimine ja taimsete valikute kättesaadavuse suurendamine.
Taani töötas 2023. aastal esimesena välja tegevuskava taimse toidu edendamiseks. Kuna Taani on 2025. aasta teises pooles Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, võib eeldada, et Taani eeskuju inspireerib ka teisi EL-i liikmesriike oma strateegiate loomisel.
Miks keskendub Portugal madala süsinikujalajäljega toidusüsteemile?
Toidutarbimine moodustab umbes 30% Portugali ökoloogilisest jalajäljest, ületades transpordisektori põhjustatud heitmeid.
Suur lihatarbimine, sealhulgas kala, põhjustab 49% riigi toiduga seotud ökoloogilisest jalajäljest, avaldades survet kohalikele ökosüsteemidele.
Portugali NECP-i eesmärk vähendada lihatarbimist ja suurendada taimse valgu tootmist on oluline sealse põllumajandussektori keskkonnamõjude leevendamiseks. Põllumajandus moodustab Portugalis 12% riigi kasvuhoonegaaside heitkogustest, millest märkimisväärse osa põhjustavad loomakasvatus ja sõnnikumajandus. Taimse toitumise eelistamine aitab neid heitkoguseid vähendada.
Hetkel toodab Portugal vaid 14% enda tarbitavatest kaunviljadest, mis avab olulisi majanduslikke võimalusi. Need põllukultuurid on kulutõhusad, vastupidavad ja mitmekülgsed, olles samaaegselt jätkusuutlikuks valguallikaks. Samuti sobivad need alternatiivsete valgutoodete arendamise aluseks ning toetavad kliimamuutustega kohandatud põllumajandust. Kaunviljad mängivad kestlikus toidutootmises olulist rolli, kuna nad aitavad siduda mulda lämmastikku, vähendades vajadust sünteetiliste väetiste järele ja edendades vastupidavamat ning väiksema keskkonnamõjuga põllumajandust.
Tervise seisukohalt on kaunviljad rikkad oluliste toitainete, sealhulgas valgu, raua, kiudainete, foolhappe, magneesiumi ja tsingi poolest. Nende tarbimine on seotud madalama kõrgvererõhutõve, südame-veresoonkonna haiguste ja üldise suremuse riskiga.
Portugali uuendatud energia- ja kliimakava viib riigi vastavusse Euroopa Liidu soovitustega, mille kohaselt tuleks suurendada kestlike põllumajandustavade rahastust ja keskenduda taimsetele toiduallikatele.
Varasemalt on Portugal edumeelsusega silma paistnud, kui 2017. aastal võeti seal esimese riigina maailmas vastu seadus, mille kohaselt peab avalike asutuste sööklates ehk koolides, ülikoolides, vanglates ja haiglates olema valikus vähemalt üks vegantoit, et arvestada toitumiseelistustega ja edendada kaasavat ühiskonda.
Millised on Eesti plaanid seoses kliimaeesmärkide ja toidusüsteemiga?
Eestil on ajakohastatud energia- ja kliimakava lõppversioon Euroopa Komisjonile esitamata. Kliimaminister on allkirjastanud kava ajakohastatud tööversiooni, kust puuduvad ettepanekud taimse toitumise strateegia loomiseks. Samuti ei tunnusta praegu valitsuses arutelu all olev kliimakindla majanduse seaduse eelnõu taimse toidu tootmise ja tarbimise soodustamise potentsiaali, kuna nii selle kui tarbija teadlikkuse suurendamise ja valikute suunamise mõju „ei ole alusandmete või metoodika puudumise tõttu võimalik veel kvantifitseerida ja kasvuhoonegaaside inventuuris arvestada“ (Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri, lk 69). Samas tunnistab eelnõu seletuskiri, et nii mõnedki rakenduseta jäävatest meetmetest kas juba annavad või annavad tulevikus lisanduva panuse kasvuhoonegaaside heite vähenemisse.
Kui vaadata nii mõnegi teise EL-i liikmesriigi tulevikuplaane, siis on taimse toidu tootmise ja tarbimise viivitamatu soodustamise vajaduse ignoreerimine ilmselge viga.