9. jaanuar 2018Eesti Vegan Selts

Ginny Messina (7 Tips for Sticking With Your New Vegan Diet)

Head uut aastat teile, küll umbes kahenädalase hilinemisega, aga siiski! Inimeste sõnul, kes selliseid asju uurivad, hakkab nüüd paljude uusaastalubaduste täitmine ära vajuma. Nii mõnedki, kes tõotasid anda veganlusele võimaluse, võivad praeguseks tunda, et nende tahtejõud on nõrgenemas.

Eelmisel nädalal jagasin mõningaid nippe, kuidas veganlusele üle minna, oma hea sõbra JL Fields’i raadiosaates Easy Vegan. On väga palju asju, mida üks värske vegan saab teha, et muuta oma uus toitumisviis praktilisemaks ja jätkusuutlikumaks.

1. Võta omaks iseenda kokkamisstiil.

Väljaanne US News and World Report väidab oma iga-aastases „parimaid“ toitumisviise käsitlevas klikimagnetist artiklis, et vegantoitumine tähendab pikki köögis veedetud tunde. See on üpriski väheteadlik ja piiratud käsitlus veganlusest. Vegantoitumist on erisugust ja sama saab öelda ka veganite kokkamisstiilide kohta – need saavad olla väga töömahukad, aga ka kiired ja lihtsad. Vegani aega aitavad kokku hoida konservoad ja külmutatud või kasutusvalmid pestud ja puhastatud köögiviljad. Taimsed lihaasendajad, valmiskeedetud teravili, hummus ja pastakaste purgist muudavad kõik veganroogade valmistamise imelihtsaks. Veganvalikute avastamise käigus märkad kindlasti, et isegi nii mõnedki nullist kokkamise tehnikad pole sugugi aeganõudvad. Kuivatatud ubade loputamine ning nende vee ja soolaga haudepotti valamine ei võta rohkem kui 60 sekundit.

2. Söö (mõndasid) töödeldud toite.

Taimsed terviktoidud on otse loomulikult tulvil igasuguseid häid asju, nagu kiudained ja fütokemikaalid. Sa peaksid kindlasti neile rõhku panema, aga kui oled liialt kinni selles, mida tähendab „terviktoit“, siis võivad paraku kõrvale jääda toiduained, mis su söögilaua tervislikumaks muudavad, nagu tofu ja sojapiim.  Või kui sa oled veendunud, et töödeldud toiduaineid, nagu tomatipastat, tšillikastet ja äädikat, tuleb vältida, siis võid jääda ilma millestki, mis teeb toidu ahvatlevamaks. Isegi tugevalt töödeldud toidud võivad olla osa tervislikust vegantoitumisest. Kui sul isutab liha ja juustu järele, siis võivad vegan asendustooted sind aidata.

3. Võta tablette.

Kindlasti ei kujune sul paari nädalaga mingit vaegust, kuid veganid peavad tingimata aja jooksul hakkama toidulisandeid võtma, seega võiks sellega juba eos algust teha. See annab sulle toitumise teemal lihtsalt natukene meelerahu juurde. Kindlasti peaksid toidulisandina juurde võtma B12-vitamiini, kui sa just regulaarselt sellega rikastatud toite ei tarbi. Sõltuvalt sinu elupaigast vajad sa ka tõenäoliselt D-vitamiini. Isegi inimesed, kes elavad päikselistes piirkondades, vajavad vahel toidulisandeid. Veganitel võib kasu olla ka oomega-3 rasvhapete lisanditest, kuigi ei olda veel päris kindlad, kas need ikka vajalikud on, aga parem karta kui kahetseda.

4. Külluslikult rasvu.

Mõned veganid elavad madala rasvasisaldusega toidul kenasti ära, kuid see ei sobi just igaühele. Rasv muudab toidu ahvatlevamaks ja pakub rohkem rahuldust. See võimendab maitseid ja tekstuure. Rasv on ka tõeliselt kasulik, kui see pärineb pähklitest, seemnetest ja taimeõlidest. Need toiduained vähendavad südamehaiguste riski ja võivad aidata kaasa toitainete ja fütokemikaalide imendumisele. Kui sul tekkivad isud loomsete toodete järele, siis võib kasu olla rasvarikaste taimsete toiduainete lisamisest toidukordadele.

5. Maapähklivõi: Selleta ei tohi kodust lahkuda.

Kodus ei ole sugugi raske vegan olla, kuid väljaspool koduseinu läheb asi keerulisemaks. Kui sul on kõht tühi ja vegansõbralikku kiirtoiduketti kuskilt ei paista, siis mida teha? Üks võimalus probleemi vältida on alati oma snäkke kaasas kanda. Mina kannan kaasas maapähklivõid ja kreekereid. Ja reisile võtan ühes väikese purgi veganparmesani. Kui mul õnnestub saada kasvõi taldrikutäis oliiviõli ja küüslauguga pastat või lihtsalt natukene paljast riisi ja aurutatud köögivilju, suudan ka igava roa muuta üpriski rahuldustpakkuvaks eineks. Need kaks ei pruugi olla just täpselt sinu valikud, aga selgita välja oma lemmikud ja pista need endale kotti.

6. Teadvusta, et vegan olemisest täiesti piisab.

Eeldusel, et sa ei toitu ainult krõpsudest ja küpsistest, saad piisavalt vajalikke toitaineid ja sööd peamiselt terviktoite, on sinu toitumisega tõenäoliselt kõik hästi. Õlist, gluteenist, sojast, pähklitest või kuumtöödeldud toitudest loobumine ei tee asja enam kuidagi paremaks. Äärmuslikud veganluse suunad ei muuda vegantoitumist tervislikumaks, vaid lihtsalt keerulisemaks.

7.  Andesta endale, et sa pole täiuslik.

Ükskõik kui pühendunud sa veganlusele ka ei oleks, võib ikka juhtuda, et su muidu tugev tahe jääb isudele alla. Või saab ehk takistuseks piinlikkustunne seltskonnas viibides või väljaspool kodu vegantoitude leidmise ebamugavus. Need on pisivääratused, mitte läbikukkumised. Need ei tähenda, et sa ei kõlba enam veganiks. Lepi, et tegemist on üleminekuga millelegi uuele ja et üksikud eksimused on vältimatud pea kõikide inimeste puhul.

Lühidalt, kui sul on raskusi veganiks jäämisega, siis proovi välja selgitada, mis on sinu komistuskivid, ning püüa leida lahendus. Võib-olla pead lihtsustama toiduvalmistamist, kandma kaasas rohkem snäkke või lisama einetele rohkem rasva või lohutust pakkuvaid lemmiktoite. Ära võta endale suuremat koormat kui tarvis ning, mis kõige tähtsam, ära tümita ennast, kui vahel libastud. Rühi edasi, sest veganlus läheb ajapikku ainult lihtsamaks, kui põhitõed selgeks saad.

 

Tõlge: Triin Lutsoja

 

Ginny Messina (MPH, RD) on vegantoitumise ekspert ja mitmete vegantoitumist puudutavate raamatute autor (“Vegan for Life”, “Vegan For Her” ja “Never Too Late to Go Vegan“). Ta avaldab regulaarselt vegantoitumisest rääkivaid artikleid blogis The Vegan RD.