Pärmihelbed on suurepärased B2-vitamiini allikad: üks kuhjaga supilusikatäis katab päevase vajaduse. (Foto: jacqueline / Flickr)
Organismis leidub B2-vitamiini peamiselt koensüümide koostises. B2-vitamiin ehk riboflaviin osaleb ainevahetusprotsessides põhitoitainete lagundamisel ja kasutamisel, samuti ravimite ja mürkainete ainevahetuses. Riboflaviin toimib antioksüdandina, aidates kaitsta organismi vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. B2 on vaja vitamiinide B6, niatsiini ja folaatide omastamiseks. B-kompleksi vitamiinina on tal oluline roll naha, juuste, silmade ja limaskestade tervise ning närvisüsteemi normaalse töö tagamisel.
Riboflaviin on veeslahustuv vitamiin ja selle varud organismis ei ole suured, mistõttu on oluline tagada regulaarne organismi varustamine B2-ga.
B2-vitamiini puudus esineb reeglina koos teiste veeslahustuvate vitamiinide defitsiidiga. Puuduse tunnusteks on väsimus, aeglustunud kasv, seedeprobleemid, lõhenenud suunurgad, paistes ja punetav keel, punetav ja valulik kurk, kergesti väsivad, sügelevad ja põletikulised silmad, tundlikkus päikesevalgusele ning niiske ja kestendav nahapõletik. B2 puudus mõjutab ka raua ainevahetust.
Riboflaviini muundamist koensüümideks pärsib kilpnäärme alatalitus.
Riboflaviini ületarbimise toksilisust ei ole täheldatud.
Füüsiliselt väga aktiivsete inimeste (sportlased, raske töö tegijad) soovituslik päevane vitamiinikogus on mõnevõrra suurem.
Riboflaviini esineb paljudes toiduainetes ja kuigi kogused ei ole enamasti suured, tagab mitmekülgne menüü tavaliselt piisava koguse B2-vitamiini saamise. Suurepäraseks B2 allikaks on pärmihelbed – päevavajaduse katmiseks piisab vaid ühest supilusikatäiest. Väga heaks allikaks on ka rikastatud taimepiimad, seened, mandlid, sojaoad ja mõned rohelised köögiviljad.
Toiduainete B2-vitamiini sisaldust vähendab oluliselt UV-kiirgus, seega on oluline hoida toiduaineid otsese päikesevalguse eest varjatuna. Samas on B2 termiliselt stabiilne – toiduainete kuumutamine ei hävita riboflaviini.