20. veebruar 2017Eesti Vegan Selts

Ka Eesti meeste seas leidub veganeid. Saage tuttavaks, BMX-trikirattur ja vegan William Kass. Ta on elav tõestus sellest, et pikaaegne veganlus ja hea füüsiline vorm käivad kokku.

Kui kaua oled olnud vegan ja kuidas selleni jõudsid?

Minu jaoks tundus juba lapsena väga arusaamatu maal olles loomadega sõbruneda, natuke hiljem nende tapmist pealt vaadata ning seejärel neid rahulolevalt suhu pista. Ma ei suutnud seda brutaalsust mõista, kuid jäin uskuma vanemate inimeste juttu, et inimene kui segatoiduline lihtsalt ei saagi muud moodi.

Põhikooli lõpus otsustasin ikkagi päevapealt loomade söömise ära lõpetada. Tol ajal ei huvitanud mind taimetoitluse tervislikkus üldse, minu jaoks oli tähtis panna teiste piinadele punkt. Paar kuud hiljem taimetoitluse kohta infot otsides leidsin filmi „Earthlings“ ja see kinnistas mu valiku jäädavalt. Sealt sain rohkem informatsiooni ka muude tööstuste kohta, kus loomi väärkoheldakse, ning seadsin endale sihiks peale keskkooli jõuda veganluseni. Õnneks juhtus see juba aasta hiljem eksperimendi käigus. Veetsin suve onu juures, sain ise osta oma toidu ja katsetasin enda jaoks uusi toiduaineid. Ühel hetkel avastasin, et pole nädal aega loomseid saaduseid tarbinud ja otsustasin proovida nii olla kuu aega. See üks kuu on kestnud juba pea 7 aastat.

Oled BMX trikirattur ja tegeled igapäevaselt spordiga. Kas vegantoitumine on mõjutanud ka kuidagi su füüsilist vormi?

Ma ei oskagi sellele küsimusele päris õiget vastust anda, sest lisaks veganlusele järgin ma ka puhast straight edge elustiili – ei tarbi alkoholi, tubakatooteid ega muid meelemürke. Sellele lisaks korralik unegraafik, tervislikum toiduvalik ja palju liikumist. Kokku tulebki hea koosluks suurepäraseks vormiks.

Kindlasti ei tunne ma, et taimne toit mind kuidagi tagasi hoiaks, sest kaalu hoidmine ega lihasmassi kasvatamine pole kunagi probleemiks olnud. Mu spordialaga kaasneb palju kukkumisi ja luude tugevus on seetõttu väga olulisel kohal – ka sellega on mul kõik korras, luutihedus oli viimase kontrolli järgi tublisti üle keskmise.

Veganiks olemine annab hea enesetunde ja rahulolu teadmisest, et keegi ei pea sinu pärast kannatama. Minu silmis on juba see suur võit.

Kas Eestis trikiratturite seas on veel veganeid? Ja kuidas on olukord mujal maailmas?

Eesti BMX-trikiratturite seas on lähiaastatel paar veganit tekkinud ning mitmed noored on minu eeskujul hakanud selle vastu huvi tundma. Välismaa sõitjatest kuulsamad nimed oleksid JJ Palmere, Kevin Porter ja „Fat Tony“. Lisaks on palju vegetaarlasi.

Veganite seas on rohkem naisi kui mehi. Miks sinu hinnangul mehed aeglasemalt selle eluviisi juurde jõuavad?

Suurimaks põhjuseks peab olema ühiskonna surve. Poistele sisestatakse juba väikesest peale, et nad ei tohi nii tundelised olla ja peavad kasvama suurteks tugevateks meesteks. Sinna otsa veel aastate pikkune jutt, et lihaste kasvuks vajalikku valku saab piisavas koguses vaid loomsetest produktidest ja jõuamegi ühiskonda, kus tüüpiline meesterahvas lausa kardab oma menüüd muuta. Seda nähtust on võrreldud ka n-ö kapist välja tulemisega, mis on osade arvates isegi kergem kui veganlusest avalikult rääkimine.

Seega väike üleskutse meestele: Tahad tõestada, et oled julge ja omanäoline mees? Hakka veganiks.

Mida soovitaksid algajale veganile?

  • Kui tunned isu millegi loomse järgi, võta hetk, et mõelda selle päritolu peale. Kes selle ühe ampsu pärast kannatama peab? Otsi alternatiive ja uusi maitseid, et kiusatusi vältida.
  • Ole tugev! Ära lase nõmedatel naljadel oma tuju rikkuda, suure tõenäosusega tegid sa selliseid kunagi ise kah.
  • Loo tutvusi teiste veganitega, et nendega poes käia, süüa teha jne – lihtsaim ja kiireim viis parimate asjadeni jõudmiseks.
  • Vaata  „Jah, see on vegan!“ grupi fotoalbumeid poes käimiseks, Sandra Vungi taimetoit.ee retseptikogu kokkamiseks.
  • Planeeri oma toidukorrad ette! Valmista toit kooli, tööle, trenni kaasa. Tee suurem hunnik korraga või võimalusel lausa mitu toitu korraga, et aega ja raha kokku hoida. Reisile, laagrisse minemiseks varu korralikult vegansnäkke.
  • Sa ei pea vitamiinidega kiirustama, kuid pole vajadust ka hakata testima juba läbitehtut. Piisavalt veganeid on tänaseks päevaks enda peal katseid teinud – pikemas perspektiivis on B12 võtmine vajalik, Eestis ka D-vitamiin suure osa ajast.
  • Väga palju on neid, kes alustavad taimetoitlusega ning armudes kellessegi, kes seda heaks ei kiida, jätavad pigem oma vaated tagaplaanile. Jää oma põhimõtetele kindlaks!

Milline on su tüüpiline menüü? Millised on su lemmikud vegantoidud?

  • Hommikuks klaas vett, taimse piimaga tehtud puder koos pähklite, rosinate, seemnete, puuviljade ja marjadega.
  • Teiseks toidukorraks paar võileiba näiteks tofu, avokaado ja tomatiga.
  • Lõunaks riis või pasta ubade, kikerherneste ja juurviljadega.
  • Neljas toidukord üldjuhul enne trenni tegemist – puuviljad või smuuti.
  • Viies toidukord kohe peale trenni taastumiseks – valgurikkam smuuti, taimne jogurt, halvaa vms.
  • Õhtuks wrapid, pitsa, paneeritud brokoli, soolased pannkoogid vms.

Lemmiktoitudeks oleksid hommikune kaerahelbepuder maapähklivõi ja puuviljadega ning kõik jäätised, pannkoogid ja muffinid.

Kas Eestis on lihtne olla vegan?

Ei saa väita, et just lihtne oleks, aga raske ka pole. Meie õnneks on meil head köögiviljasordid ja suvehooajal saab odavalt ning maitsvalt kõhu täis. Suuremates linnades on meeletult palju uusi tooteid juurde tekkinud võrreldes minu vegan algusaastatega, kuid väiksemates kohtades on keerulisem. Kusagile laagrisse või reisile minnes võib ettevalmistamata ikka jänni jääda. Püsivaid veganroogadega toidukohti pole ka eriti palju. Eesti palkade juures on keeruline soetada kõiki vegan-öko majapidamis- ja kehahooldusvahendeid ning valik võiks muidugi suurem olla. Enda jalanõud olen sunnitud alati tellima välismaalt.

Meie vegankogukond on meeletult suureks ja abivalmiks kasvanud, see on kindlalt üks väga suur pluss. Riigi suuruse ja rahvaarvu kohta on päris palju üritusi ja aktiivseid inimesi, see teeb nii alustamise, kui ka veganluse juures püsimise palju lihtsamaks. Üksi oleks raske maailma vastu võidelda.

Oled elanud ka aasta aega Austraalias. Kuidas Austraalias oli veganina elada võrreldes Eestiga?

Austraalias oli minu kogemuse järgi väga lihtne, kohati tekkis isegi küsimus, et miks kõik seal veganid ei ole. Kui keegi satub Sydneysse, siis linnaosa Newtown on veganparadiis. Võib vist öelda, et iga teine äri on vegan või vähemalt vegan-friendly: pitsarestoranid, jäätisekohvik, sõõrikubaar, vegan fish-n-chips, juuksuriäri jne. Kogu linnaosa on selline natuke alternatiivne, hipilik. Sydneys ja Melbourne´is on Cruelty Free Shop ehk siis täiesti vegan pood –  jalutad sisse, võid kõike rõõmsalt valida ja hinnad on ka head. Tänu kõrgemale elatustasemele ei tohiks üldse tekkidagi olukorda, kus eetilisi asju ei peaks eelistama. Ilmselgelt on eksootilisemad puuviljad aastaringselt head ja värsked, kõrghooajal korralike soodushindadega. Näitena saime 13kg banaane 3 dollari eest.

Kas jääd eluks ajaks veganiks?

Mulle on arusaamatu, kuidas eetilisest veganist võiks mingil eluperioodil saada mittevegan.

Interneti avarustes leidub lugusid sellest, kuidas taimetoitlus on kiiresti tervise kehvaks muutnud ja arst lausa käskis süüa hamburgereid. Tegu pole mitte taimse, vaid üldiselt kehva toiduvalikuga. Minu puhul on hoopis vastupidine toimunud – toitumine muutus puhtamaks ja mitmekülgsemaks, verenäitajad paranesid ning enesetunne on parem.

Tänaseks päevaks on juba üpris selge, et taimne toitumine on inimeste jaoks võimalik. Tuleviku maailma jaoks lausa vajalik. Minu jaoks õige valik.

Küsis: Ireene Viktor