29. detsember 2014Florian Biesinger

Veganid jõululauas22. detsembri TV3 „Seitsmestes uudistes“ oli uudisklipp emast, kes on otsustanud oma lapse sünnist saati veganina üles kasvatada. Uudisklipis said sõna ka TÜ Lastekliiniku neuroloogiaosakonna vanemarst-õppejõud Anneli Kolk ning toitumisteadlasena esinenud Mai Maser.

Uudisklipp juhatati sisse sõnadega: „Arstid ja toitumisspetsialistid on noore ema hulljulgest eksperimendist šokeeritud.“ Reporter Keili Sükijaineni küsimusele, kas taimetoitluses võib näha midagi positiivset, vastas Kolk: „Tegelikult arstina ma ei näe seda, ma ei saa seda tõesti soovitada.“ Ka Maseri seisukoht oli väga sarnane: „Nii et ma ei oska mingi moel õigustada seda, et laps peaks olema taimetoitlane.“

Samas: „Ameerika Dietoloogia Assotsiatsiooni seisukoht on, et asjatundlikult kavandatud taimetoidudieedid, sh vegandieedid (ehk täistaimetoitlus) on tervislikud, sisaldavad küllaldaselt vajalikke toitaineid ning võivad kaasa aidata teatud haiguste ennetamisele ja ravimisele. Hästi planeeritud taimetoidudieedid on sobilikud inimestele kõigis eluetappides, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning sportlastele /…/ Taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid.“1

Taimse toitumise sobilikkus ja tervislikkus on laialdaselt kinnitust leidnud

Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon, praeguse nimega Academy of Nutrition and Dietetics (AND), on oma 70 tuhande liikmega maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon. Lisaks AND-le on hästi kavandatud vegantoitumise sobilikkust ja tervislikkust kinnitanud veel mitmed väga usaldusväärsed tervise- ja toitumisorganisatsioonid: nt Dietitians of Canada2, British Dietetic Association3, Dietitians Association of Australia4, Harvard School of Public Health5, Physicians Committee for Responsible Medicine6. Taimse toitumise sobilikkust ja tervislikkust inimestele igas eluetapis on kinnitatud ka mitmete lääneriikide (USA7, Kanada8, Ühendkuningriik9, Austraalia10) riiklikes toitumissoovitustes.

Taimne toitumine pakub mitmeid olulisi eeliseid tervisele

Prospektiivsed epidemioloogilised kohortuuringud, kus on võrreldud erinevate toitumisviiside mõju tervisele ning kus on vaatluse all ka arvestatav hulk veganeid (EPIC-Oxford, üle 2000 vegani; Adventistide II Terviseuuring, üle 5000 vegani), on näidanud, et veganitel esineb lihasööjatest vähem kõrgvererõhktõbe11, diabeeti12, vähki13,14, südame-veresoonkonna haigusi15, katarakti16 ning veganitel on väiksem kehamassiindeks17. Ka nende kolesteroolinäitajad on teistest madalamad.18

Loomsete saaduste vaba toitumisviisi eelised on seletatavad sellega, et taimne toit sisaldab võrreldes loomseid saadusi sisaldava toitumisviisiga rohkem tervist edendavaid (köögi- ja puuviljad, kiudained, antioksüdandid, kaunviljad, sojatooted, pähklid) ning vähem tervist kahjustavaid komponente (küllastunud rasv, kolesterool, punane liha, loomne piim).

Puudulikud alusteadmised taimsest toitumisest

Mai Maser on taimetoitlasi korduvalt võrrelnud rohusööjate loomadega ning tegi seda järjekordselt ka ülalviidatud TV3 uudisloos. Veganid ei toitu heinast, et neil oleks vaja söögi seedimiseks nelja magu. Veganite toidusedeli moodustavad viis toidugruppi: köögiviljad, kaunviljad, pähklid-seemned, puuviljad-marjad ning teraviljad. Samas on muidugi tõsi, et tervislikult toituva vegani toidusedel võib ühe keskmise mitteveganiga võrreldes olla mõnevõrra kalorivaesem, kuid see ei ole taimse toitumise puudus, vaid pigem ikkagi eelis, eriti kui arvestada seda, et ülekaalulisus ning rasvumine on arenenud riikides üha suuremaks probleemiks nii täiskasvanute kui ka laste hulgas.

Anneli Kolki argumentatsioon oli üles ehitatud eeldusele, et veganitel tekib B12 defitsiit. Ning tõesti, B12 on toitaine, mille saamisele veganid peavad tähelepanu pöörama. Samas on hästi informeeritud veganite jaoks küllaldane B12 saamine äärmiselt lihtne: täiskasvanule piisab sellest, kui paari-kolme päeva tagant võtta 1000-mikrogrammine B12 toidulisand.

Taimse toitumise vastaste üks põhiargumente on seotud taimsete toiduainete aminohappelise koostisega. Tsiteerides Kolki: „Näiteks kanalihast saab laps kõik asendamatud aminohapped kätte, aga oast ja hernest ja kaunviljadest, sealt nad neid ei saa kätte.“ USA19 ja Kanada20 riiklikud tõenduspõhised andmebaasid, mis toovad välja ka toidu aminohappelise koostise, näitavad aga, et kõik taimsed toiduained sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid. Väide, et üheski neist mõni asendamatu aminohape puudub, on üks levinumaid toitumisalaseid müüte ning on kurb, et toitumis- ja terviseekspertidena esinevad inimesed seda endiselt elus hoiavad.

Mõnikord tekib ka küsimus, kas veganid toidavad oma last rinnapiimaga? Muidugi! Oma ema rinnapiim on parim toiduaine vastsündinule ning kuna ema toidab oma last vabatahtlikult, pole ühtegi põhjust, miks see veganluse põhimõtetega vastuolus peaks olema. Tervislikult toituva veganema piim sisaldab lapse arenguks kõiki vajalikke toitaineid.

Vegani taldrikTervislikus taimses toidusedelis ei jää millestki puudu

Veganite toitumises on mitmeid olulisi lahendamist vajavaid küsimusi (kust saada B12– ja D-vitamiini, luude jaoks kaltsiumit jne), kuid õnneks on neile kõigile lihtsad ja efektiivsed lahendused. Veganitel ei pea olema toitumisteadlase teadmisi, et toidust kõik vajalik kätte saada. Küll aga on kivistunud arusaamadega toitumisteadlastel ja arstidel vaja avatud meelt, et näha seda, mis tõenditest lähtuvates meditsiini- ja toitumisringkondades üha enam kinnitust leiab: asjatundlikult kavandatud taimne toitumine on tervislik, sisaldab küllaldaselt vajalikke toitaineid ning võib kaasa aidata mitmete haiguste ennetamisele ja ravile.

Tervislikult toituva vegani toidusedel on tasakaalus ehk esindatud on kõik taimsed toidugrupid; mitmekülgne, see tähendab varieeruv ka iga toidugrupi sees; sisaldab parasjagu toiduenergiat; ning koosneb põhiliselt toitainerikastest terviktoitudest. Nii toitudes on lihtne saada piisavalt enamikku vajalikest toitainetest, kuid lisaks on mõned toitained, mille saamisega veganid veidi hoolikamad peavad olema: vitamiinid B12 ja D, jood, kaltsium, oomega-3 rasvhapped, seleen ning mõnedel veganitel ka raud. Samas ei ole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks küllaldaselt võimalik tagada hästi planeeritud taimse toitumisega.

Kas veganid on erilises seisundis, sest peavad osade toitainete küllaldasele saamisele enam tähelepanu pöörama? Tihti arvatakse, et segatoitlus tagab justkui automaatselt kõigi vajalike toitainete saamise, kuid see ei ole nii. Eesti 2006. aasta riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes on välja toodud, et siinsete inimeste toit sisaldab liialt vähe vitamiine A, C ja D, foolhapet ja B-grupi vitamiine (eelkõige B1 ja B2), kaltsiumit ja rauda, kiudaineid ja süsivesikuid; liialt palju tarvitatakse rasvu, küllastunud rasvu, suhkrut ning soola21.

Tõenduspõhise eestikeelse ülevaate kõigist olulisematest taimse toitumisega seotud teemadest, sh sellest, millele erinevates eluetappides tähelepanu tuleks pöörata, leiab vegan.ee toitumisinfo lehtedelt.

Loe edasi:

Viited

  1. American Dietetic Association. Position of the American Dietetic Association: Vegetarian Diets. 2009.
  2. American Dietetic Association, Dietitians of Canada. Position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: Vegetarian diets. J Am Diet Assoc. 2003 Jun;103(6):748-65.
  3. British Dietetic Association. Vegetarian diets. 7. versioon. Oktoober 2014.
  4. Dietitians Association of Australia. Vegan Diets.
  5. Harvard School of Public Health. The Nutrition Source. Quick Tips.
  6. Physicians Committee for Responsible Medicine. Vegetarian and Vegan Diets.
  7. U.S. Department of Agriculture, U.S. Department of Health and Human Services. Dietary Guidelines for Americans 2010.
  8. Health Canada. Canada’s Food Guide.
  9. NHS Choices. The vegan diet.
  10. National Health and Medical Research Council. Australian Dietary Guidelines. Canberra: National Health and Medical Research Council. 2013.
  11. Pettersen BJ, Anousheh R, Fan J, Jaceldo-Siegl K, Fraser GE. Vegetarian diets and blood pressure among white subjects: results from the Adventist Health Study-2 (AHS-2). Public Health Nutr. 2012 Jan 10:1-8.
  12. Tonstad S, Stewart K, Oda K, Batech M, Herring RP, Fraser GE. Vegetarian diets and incidence of diabetes in the Adventist Health Study-2. Nutr Metab Cardiovasc Dis. 2011 Oct 7.
  13. Tantamango-Bartley Y, Jaceldo-Siegl K, Fan J, Fraser G. Vegetarian diets and the incidence of cancer in a low-risk population. Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. 2012 Nov 20.
  14. Key, T.J., Appleby, P.N., Crowe, F.L., Bradbury, K.E., Schmidt, J.A., Travis, R.C. Cancer in British vegetarians: updated analyses of 4998 incident cancers in a cohort of 32,491 meat eaters, 8612 fish eaters, 18,298 vegetarians, and 2246 vegans. Am J Clin Nutr, juuli 2014.
  15. Orlich MJ, Singh P, Sabaté J, et al. Vegetarian Dietary Patterns and Mortality in Adventist Health Study 2. JAMA Intern Med. 2013;():1-8. doi:10.1001/jamainternmed.2013.6473.
  16. Appleby PN, Allen NE, Key TJ. Diet, vegetarianism, and cataract risk. Am J Clin Nutr. 2011 Mar 23.
  17. Tonstad S, Butler T, Yan R, Fraser GE. Type of vegetarian diet, body weight, and prevalence of type 2 diabetes. Diabetes Care. 2009 May;32(5):791-6. Epub 2009 Apr 7.
  18. Norris, J. Disease Markers of Vegetarians. 2013.
  19. Nutrient Data Laboratory. USDA National Nutrient Database for Standard Reference.
  20. Health Canada. Canadian Nutrient File.
  21. Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Eesti Toitumisteaduse selts. 2006. Lk 8–10.