Eelmisel nädalal toimus Tervise Arengu Instituudi (TAI), Terviseameti, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Vegan Seltsi esindajate kohtumine, et arutada vegantoidu saamise võimalusi lasteaedades. Pärast mitu kuud kestnud arutelusid seltsi koostatud veganmenüüde üle on ametkonnad lõpuks tunnistanud need sobilikeks ning lasteaedades on nüüdsest võimalik menüüd lastevanemate soovi korral kasutusele võtta.
Inimõigused ja võrdne kohtlemine
Veganlus kuulub veendumusena Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstavate inimõiguste hulka, nagu on otsustanud Euroopa Inimõiguste Kohus. Lisaks näeb Eesti põhiseadus ette õiguse veendumustele ja keelu nende veendumuste põhjal diskrimineerida. Vegan-laste toitumise ja toitmise küsimused tuleb lahendada veganite veendumustega kooskõlas – vegantoitumise siseselt.
Probleemid kehtiva määruse tõlgendamisega
Eestis reguleerib praegu lasteaedade toitlustamist määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“1, mis näeb üldiselt ette segatoitumise. Määruses on öeldud, et valguvajadusest 1/3 tuleb katta loomsete valkudega, värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakutakse vähemalt üks kord nädalas ning liha või linnulihaga toitu pakutakse vähemalt kaks korda nädalas. Määrus sätestab ka rikastatud toiduainete vältimise ja lubab toidulisandeid anda vaid tervishoiutöötaja ettekirjutusel.
Loomsete valkude, kala ja lihaga seotud nõuded on olemuselt veganeid otseselt diskrimineerivad, kuna veganid ei tarbi loomset päritolu toiduaineid. Kuna tervisliku vegantoitumise oluliseks osaks on teatud toitainete saamine kas rikastatud toiduainetest või toidulisanditest, on rikastatud toiduainete vältimise säte veganeid kaudselt diskrimineeriv.
Samas, kooskõlas usu- ja veendumusvabaduse austamise põhimõttega jätab määrus teisiti toitumise võimaluse usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuste tõttu. See punkt omab sisulist mõtet aga üksnes juhul, kui vegantoitumise puhul rakendatakse vaid neid sätteid, mis on kooskõlas tervisliku vegantoitumise printsiipidega ega diskrimineeri juba olemuslikult veganeid. Kahjuks on Terviseamet ja TAI määrust siiani tõlgendanud moel, mis põhimõtteliselt ei võimalda vegantoitumise näol oma veendumusi järgida.
Nõuetele vastavad veganmenüüd lasteaedadele
Terviseameti ja TAI senise põhimõttelise vastuseisu ja terve rea ebavõrdse kohtlemise ilmingute keskpunktiks on viimastel kuudel olnud Eesti Vegan Seltsi poolt Terviseametile hindamiseks ettevalmistatud veganmenüüd, mis on mõeldud pakkumiseks sõimedes ja lasteaedades. Menüüd on sisestatud TAI NutriData toitumisprogrammi, mis võimaldab lihtsalt ja objektiivselt hinnata nende vastavust määruse toitumisnõuetele. Lisaks sai toitumisprogrammi abil võrrelda veganmenüüsid TAI/ Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi juhendmaterjalis „Menüüd ja retseptid lastele. Juhendmaterjal toitlustajale“2 toodud 45 päeva segatoidumenüüdega sõimedele ja lasteaedadele.
NutriData analüüs näitas, et veganmenüüd vastavad väga hästi määruse toitumisnõuetele, tagades piisava toiduenergia ja kõigi vajalike toitainete küllaldase saamise. Ainsaks erandiks on D-vitamiin, mille tarbimine jäi soovitusest madalamaks, mistõttu tuleks seda juurde võtta toidulisandina. D-vitamiini-lisand on meie laiuskraadidel vajalik aga igasuguse toitumisviisi puhul.
Võrdlus segatoidu-menüüdega näitas, et veganmenüüd olid määruse toitumisnõuetega ja üldiste tervisliku toitumise soovitustega märkimisväärselt paremini kooskõlas. Segatoidu näidismenüüdes esines ridamisi puudujääke ja üldine vastavus määruse nõuetega oli kehv. Praeguseks ei ole need menüüd mainitud probleemide tõttu enam NutriDatast avalikult kättesaadavad, kuid Terviseameti lehel3 on nad juhendmaterjalina endiselt üleval.
Terviseametile hindamiseks saadetud menüüdega saab lähemalt tutvuda siin.
Pärast ligi neljakuust analüüsimist tunnistas Terviseamet veganmenüüde vastavust määruse toitumisnõuetele, kuid andis sellele vaatamata neile tauniva hinnangu. Peamine etteheide oli rikastatud toiduainete kasutamine. Veganmenüüd sisaldasid keskmiselt päevas umbes 300 ml rikastatud sojapiima, 1–2 g jodeeritud soola ja 1–2 g B12-vitamiiniga rikastatud pärmihelbeid. Nimetatud toiduained aitasid menüüdes tagada B12-vitamiini, joodi ja kaltsiumi küllaldase koguse ning panustasid D-vitamiini saamisse.
Nagu eelnevalt mainitud, on rikastatud toiduainete vältimise punkt veganeid diskrimineeriv, kuna tervisliku vegantoitumise osaks on mõnede toitainete saamine kas rikastatud toiduainetest või toidulisanditest. Antud määruse säte ei ole rakendatav vegantoitumisele.
Siinjuures on oluline arvestada ka rikastatud toiduainete kasutamise globaalset konteksti. Neid riike, kus mõne laialt kasutatava toiduaine (peamiselt sool, teraviljatooted või õli) rikastamine on kohustuslik, on 130, sh on soola jodeerimine kohustuslik 105 riigis4. WHO ja UNICEF soovitavad globaalset üleüldist soola jodeerimist ning üle 70% maailma majapidamistest kasutab jodeeritud soola5. Seega tarbib enamik maailma rahvastikust rikastatud toiduaineid. Toiduainete rikastamine on hea viis suuri inimgruppe ohustavate toitainedefitsiitidest tulenevate tervisehädade ärahoidmiseks. Veganitel aitavad rikastatud toiduained tagada B12– ja D-vitamiini ning joodi ja kaltsiumi küllaldase saamise.
Seega puudub objektiivne ja ratsionaalne alus, miks vegantoitumise korral oleks põhjendatud rikastatud toiduainete vältimise nõue.
Mis on nüüd muutunud?
Saime koosolekul kinnituse, et nüüdsest võib veganmenüüsid, mis vastavad määruse toitumisnõuetele, tagades küllaldase toiduenergia ja vajalike toitainete saamise, pakkuda koolieelses lasteasutuses. On ka meeldiv tõdeda, et ametkonnad teadvustavad veganite arvu kasvu ning koostöö vajadust.
Aga …?
Eesti Vegan Selts on seisukohal, et kõigil vegan-lastel peaks kõigis sõimedes ja lasteaedades olema soovi korral võimalik saada tervislikku, tasakaalustatud ja mitmekülgset taimset toitu, mis tagab laste kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku toiduenergia ja vajalike toitainete saamise. Nii on see võimalik juba mitmel pool Euroopas, meile kõige lähemal asuva näitena Helsingis, kus kõik soovijad saavad alates 2018. aasta algusest lasteaedades vegantoitu.
Praegu aga oleme kahjuks veel olukorras, kus lasteaial ei ole otsest seadusest tulenevat kohustust tulla vastu vegan-laste ja nende vanemate soovile saada vegantoitu. Peamisteks põhjusteks on veganite suhteliselt väike arv, ressursinappus ja oskusteabe puudus. Küll aga on kõigil vegan-lastel nüüdsest võimalik sõimes ja lasteaias saada vegantoitu, kui lapsevanemad ja lasteaed jõuavad ses osas kokkuleppele ning menüüd vastavad määruse toitumisnõuetele.
Lasteaedade puhul, mis ei pea võimalikuks vegantoidu pakkumist, saab lahendusena lapsele vegantoidu kodust kaasa panna.
Kuidas edasi?
Eesti Vegan Selts julgustab vanemaid suhtlema lasteaia toitlustamise eest vastutavate isikutega, et arutada vegantoidu saamise võimalusi. Veganmenüüd avaldame lähipäevil vegan.ee lehel, et need oleks toitlustajatele vabalt kättesaadavad. Võtke meiega ka ühendust, kui menüüde kasutuselevõtmisel tekib probleeme, et saaksime koos lahendusi otsida.