Autor: Anniina Ljokkoi
Ka Eestis on äratanud tähelepanu uudis, et selle aasta algusest hakati Helsingi linna lasteaedades pakkuma vegantoitu kõigile soovijatele. Helsingi on paljus teerajaja ning Eestist vaadates esindab ta sageli tervet Soomet. Vegantoitu aga on pakutud lasteaedades enne Helsingit juba mitmes Soome linnas ja vallas. Lakto-ovo-vegetaarne taimetoit on pea kõikides Soome lasteaedades iseenesestmõistetavus.
Helsingis prooviti vegantoidu pakkumist kõigepealt aastase eksperimendiga 2016-2017, mil vegantoidu valimine sai võimalikuks kahekümnes Helsingi linnalasteaias. Katse eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju vegantoiduhuvilisi peresid on ning kui palju läheb eritoidu pakkumine linnale maksma. Lasteaedade valik oli juhuslik. Prooviperioodi jooksul oli vegantoitu söövaid lapsi üheteistkümnes linnalasteaias kokku vahemikus 24-31, nagu selgub Helsingi linna teatest.
Pärast aastast eksperimenti võeti vastu otsus pakkuda soovijatele vegantoitu kõikides Helsingi linnalasteaedades. Küsitluse järgi on vegantoidu soovijaid natuke alla viiekümne. See ei ole siiski veganperede laste tegelik arv, sest osasid lapsi hoitakse kodus või eralastehoidudes.
Eksperimendi jooksul tekkis vegantoidust lisakulusid 5,49 eurot päevas ühe veganlapse kohta. Enamus lisakulust oli tingitud eritoidu planeerimisest, valmistamisest ja pakkimisest. Helsingi linna hinnangu järgi saaks lisakulusid siiski piirata 2,10 euroni, piirates menüüs olevate toiduliikide ja n.-ö. asendustoodete hulka.
Eksperimendiga koos algatasid Helsingi Ülikooli teadlased 2017. aasta mais uuringu pealkirjaga „Mikrotoitained Helsingi laste toiduvalikus“. Uuring hõlmab üheksat linna eksperimendis osalenud lasteaeda. Sellesse on kaasatud 25 last veganperedest ning 34 last segatoiduliste peredest. Osalejad on vanuses 1–7 aastat. Uuringus on luubi all laste igapäevane toit, toitainete saamine ning teatud mineraalainete ja vitamiinide biomarkerid organismis. Uurimus on väga oluline, sest seni on väikelaste vegantoitumist uuritud vähe.
Teadustöö tulemusi annab veel oodata, kuid küsitlusest on juba selgunud, et lastele vegantoidu valinud vanemad on teinud oma otsuse eelkõige eetilistel ja keskkonnaga seotud põhjustel. Taimetoitluse tervisemõjusid nimetati alles teisejärgulise põhjusena, kui üldse. Tuleb siiski märkida, et see ei välista veganperede püüdlust teostada oma toiduvalikut võimalikult tervislikult.
Eesti olukorrast on Helsingi praegu mitu sammu ees. Soome pealinn pole siiski sugugi esimene linn, mis on otsustanud vegantoidu pakkumise kasuks. Kõige tuntumad eeskujud on olnud Turu ja Tampere. Soome Veganliit viis 2016.-2017. aastal läbi küsitluse kõikides Soome linnades ja valdades, selgitamaks välja, kui paljud neist on valmis pakkuma vegantoitu lasteaedades ja koolides. Küsitlusele vastas umbes 80% Soome üle 300 linnast-vallast. Valdade endi vastuste järgi ollakse 232 vallas nõus pakkuma vegantoitu koolides, 218 vallas ka lasteaedades. See on nii koolide kui ka lasteaedade osas juba kaks kolmandikku Soome valdadest.
Vegantoiduvalik defineeritakse Soomes enamasti eetiliseks või veendumuspõhiseks eritoiduvalikuks ning seda käsitletakse lahus lakto-ovo-vegetaarlusest. Osad vallad nõuavad vegantoidu saamiseks lasteaias arsti või toitumisterapeudi tõendit. Näiteks Tamperes saab veganpere nõuandlast saatekirja toitumisterapeudi juurde, kus pere toitumine üle vaadatakse. Osades linnades, nagu Turus, piisab vanemate sooviavaldusest lasteaiale. Lakto-ovo-taimetoit aga on ka segatoidulistele vabalt kättesaadav iga päev.
Nendes valdades, kus vegantoitu ei pakuta, on põhjusena nimetatud enamasti ressursside puudust ehk aja-, tööjõu- ja eelarvepiiranguid. Mõni vald on takistusena toonud välja tervisega seotud põhjused, millega peetakse silmas kahtlemist vegantoidu sobilikkuses lastele. See seisukoht pole siiski kooskõlas Soomes praegu kehtivate riiklike toitumissoovitustega ja tekitab veganitele muret vaid üksikutes paikades Soomes.
Märkimisväärne erinevus Soome lahe põhja- ja lõunakalda vahel seisnebki praegu toitumissoovituste seisukohas veganluse suhtes. Soome 2016. aastal ilmunud soovitustes on hoolega planeeritud vegantoitumine aktsepteeritud ka väikelastel ning rasedatel ja imetavatel emadel. Piimatooteid tarbivate taimetoitlaste toidulaud kattub soovitustele vastava segatoitlusega nii suures ulatuses, et neile ei ole peetud vajalikuks koostada eraldi toitumissoovitusi. Sellised toitumisjuhised on esitatud ainult veganite jaoks.
Ka Eestis on Tervise Arengu Instituudi seisukoha järgi lakto-vegetaarne toiduvalik piisavalt energia- ja toitainerikas kõikide eluetappide jaoks, kuid lasteaedadesse ja koolidesse ei ole see jõudnud sellegipoolest.
Piima ja muna sisaldavat ehk lakto-ovo-vegetaarset taimetoitu on Soomes pakutud juba 1990-ndatest alates ning tänaseks on sellest saanud iseenesestmõistetav võimalus.
Sellest tulenevalt on vegantoit sageli juba kolmas toiduvariant. Lakto-ovo-vegetaarne taimetoit on jõudnud kinnitada kanda paarkümmend aastat ja sellega ollakse nii ära harjutud, et seda ei soovita vegantoiduga asendada. Nii tuleb välja, et ka tavalises lasteaias võib samal söögikorral olla variantideks liha-kala sisaldav segatoit, piima-muna sisaldav taimetoit ning täistaimne ehk vegantoit. Neile võib lisanduda veel gluteenivaba või mõnest muust toidutalumatusest tingitud toit.
Näide Helsingi lasteaedade veganmenüüst.
Veganid on aeg-ajalt pakkunud, et erinevaid taimetoidumenüüsid annaks ühendada, valmistades kõikidele taimetoitlastele vegantoitu. Vajadusel saaks seda menüüd teostada ka gluteenivabalt. Lisaks sobib vegantoit üldjuhul ka sisserändajatele, kellel on usunditest tulenevaid toitumispiiranguid. Harjumus pakkuda n.-ö. tavapärast piima-munaga taimetoitu istub aga nii sügaval kinni, ja seda soovitavad ka toitumissoovitused, et ettepanek selle asendamisest vegantoiduga pole saanud laialdast toetust.
Eestis aga ei ole jõudnud veel juurduda ei piima-munaga ega ka ilma nendeta taimetoit. Paljude jaoks on harjumatu veel ka see, et inimestel üleüldse on toitumise suhtes erivajadusi. Kauaks see olukord siiski nii ei jää, sest maailmas on toidukultuur suures muutuses. Mitmed tegurid räägivad taimetoitluse poolt ja varem või hiljem tuleb selle osakaalu segatoidu kõrval suurendada.
Siin olekski hea võimalus alustada ühiskondliku taimetoidukultuuri loomist puhtalt lehelt. Et saada hakkama ühe taimetoiduvariandiga, mis sobib võimalikult paljudele, tasub seda valmistada täistaimselt ning lisada piima- ja munatooteid vajadusel juurde. Nii segatoit kui ka taimetoit on võimalik valmistada ka gluteenivabalt. Gluteeni sisaldavaid teraviljatooteid, nagu leiba, on jällegi väga lihtne lisada portsjonile juurde.
Ideaalolukorras oleks põhitoit muidugi sama nii veganitele kui segatoidulistele. Nii tekiks ka segatoiduliste menüüsse soovitatud mitmekesisust ning suureneks igapäevaselt tarbitud taimede kogus. Ka liha ja kala on võimalik serveerida soovijatele juurde eraldi kausist, nagu piima- ja munatooteid nt juustuviilu või keedetud kanamuna vormis.
Kõigile ühist täistaimset põhitoitu ei maksa aga veel praegu eesmärgiks võtta. Kuna inimesi hirmutab isegi taimetoidu ilmumine lasteaedadesse vabatahtliku variandina, oleks põhitoidu valmistamine taimsena ilmselt ülesaamatu šokk.
Huviga ootame, milline saab olema see Eesti linn, mis esimesena otsustab tagada veganperede lastele täisväärtusliku täistaimse menüü lasteaedades ja koolides – kas selleks on pealinn või mõni väiksematest.
Anniina Ljokkoi on Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige, 3-aastase veganlapse ema ning raamatu „Väikesed veganid“ autor. Ajakirja Vegan aprillikuu numbris kirjutab ta enda pere kogemustest Eesti lastehoius ning vahendab Soome veganperede lugusid Soome lasteaedadest.
– – –
NB! Eesti Vegan Selts viib hetkel läbi uurimust “Vegantoit lasteaias”. Hea lapsevanem! Palume Sul jagada oma kogemusi (nii negatiivseid kui positiivseid) seoses vegantoidu saamisega oma lapse lasteaias. Kogutud kogemustest teeme kokkuvõtte, mille avalikustame 2018. aasta mais Eesti Vegan Seltsi kodulehel. Küsimustik on avatud 15. aprillini. Kõik vastajad jäävad anonüümseks. Küsimustik avaneb siia vajutades.