Veganlusega seotud uudised Eestist ja välismaalt
Eesti Vegan Selts
Uus blogipostitus: Veganiks kujunemise psühholoogia
“Esimesele etapile loomupärane hetk on taipamine, kuidas meie näiliselt ohutud eluviisid põhjustavad süütutele elusolenditele selliseid kannatusi, mida ei kujutaks halvimates unenägudeski ette. Selles faasis tekib tunne, justkui oleks kogu me jalgealune turvaline maapind kokku kukkunud. Imeilus kujutelm, et maailm, milles elame, on turvaline ja ilus paik, on vaikselt mõranema hakanud. Need, keda usaldame ja kelle võimuses peaks olema õigluse ja heaolu eest seismine, on me silmis muutunud petisteks. Mõistes, kui vägivaldsed on tavapärased harjumused süütute ja kaitsetute loomade vastu, kes on ebaõiglaselt vangi ja surma mõistetud, variseb meie senine arusaam elu mõttest ja kohast siin ilmas kokku. Need uued mõtted, arusaamad ning uued tunded nagu lein, šokk, süütunne, reetmine ja viha on sügavad ja keerulised psühholoogilised mõjurid, millega toime tulla. Selleks, et veganluseni jõuda, tuleb kõnealune faas läbi teha.” Loe edasi.
Hakka püsiannetajaks!
Hakka Eesti Vegan Seltsi püsiannetajaks ja toeta meie tegevust, et aidata kaasa veganluse levikule! Meie visiooniks on veganmaailm, kus inimesed ei kasuta ega tarbi loomi ning planeedi ressurssidega käiakse ümber vastutustundlikult.
Annetuste abil saame näiteks infomaterjale trükkida ja neid tasuta jagada, üritusi ja kampaaniaid korraldada, veebilehte hallata ja palju muud. Kõike ikka selleks, et jõuda rohkemate inimesteni ning aidata neil lihtsamini veganiks hakata ja selleks jääda.
Oma toetuse saad teele panna siin: ➡️ www.vegan.ee/toeta ⬅️ Aitäh!
Eesti uudised
Eesti Ekspressis räägiti tulevikumaterjalidest
Eesti Ekspressis anti ülevaade materjalidest, mida kasutatakse jalatsite ja muu tootmiseks loomanaha asemel.
“Kui seentest tekstiilid ja mööbel on alles testfaasis, siis mitmed revolutsioonilised uued materjalid – näiteks apelsinikangas või ananassinahk – on juba turul. Eesti ettevõte Veganista toodab käekotte, mida tehakse ananassinahast ehk Piñatexist. Hispaanias valmivat patenteeritud nahalaadset materjali toodetakse ananassilehtedest, mis segatakse kokku maisitärklise kiududega (80 protsenti ananassi ja 20 protsenti maisitärklise kiude). Ühe ruutmeetri ananassinaha tootmiseks kuluvad ära 16 ananassi lehed, mis muidu läheksid prügimäele. Ananassinahk kõlbab ka jakkide ja jalanõude tegemiseks.”
Negavati konkursil on parimate seas ka veganidee
Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) ressursisäästukonkursi Negavatt võitjad selguvad 28. mail Tartus. Finalistide hulgas on Lummus Foods, mis toodab kikerhernestest vegan dessertkreeme, mis on piima-, gluteeni- ja GMO-vabad. Hoiame pöialt!
Välismaa uudised
Taimse toiduga südamehaiguste vastu
“Leiti, et osalejad, kelle toitumine põhines kõige enam taimsel toidul, oli 41 protsenti madalam risk südamepuudulikkusega haiglasse sattuda kui neil, kelle toidulauale kõige vähem taimset toitu sattus.” Loe lähemalt siit.
ÜRO: Hävimisohus on miljon liiki
“Inimtegevuse tõttu on maailmas hävimisohus kuni miljon liiki, seisab ÜRO raporti mustandis, mis eritleb põhjalikult inimese mõju loodusvaradele, millest sõltub tema enda tulevik.” Loe edasi siit.
Palmiõlist
Eesti Päevalehe laupäevases lisalehes analüüsitakse palmiõli kasutamisega seotud probleeme. Kas lahendus on boikott?
“Õlipalmiistanduste leviku tõttu on 193 liiki sattunud olukorda, kus nad on kriitiliselt ohustatud. Neil, kes on Kalimantanil näinud uskumatut bioloogilist mitmekesisust, võib tekkida küsimus: kas makstav hind on seda väärt? Ehk tuleks palmiõlitoodangut üldse boikoteerida?
Tõsiselt võetava vastuse leidmiseks tuleb vaadata konkreetset olukorda. Enamik, umbes 85% maailma palmiõlist toodetakse Malaisias ja Indoneesias. Istanduste pindala on Indoneesias 1990. aastatega võrreldes suurenenud kümme korda. Palmiõli on tänapäeval enim kasutatud õli maailmas. Saagikus hektari kohta (3,5 tonni õli aastas) on märgatavalt suurem kui rapsi või päevalille oma.”
Raamatusoovitused
Livekindly reastas 19 raamatusoovitust. Nimekiri sobib eriti just kokandushuvilistele. Vaata lähemalt siit.
Cambridge’i ülikoolis avati loomaõiguste keskus
The Cambridge Centre for Animal Rights Law keskendub loomaõiguste uurimisele ja edendamisele. Keskusele lehel rõhutatakse, et loomakaitse ning heaolu küsimustega on juba pikalt tegeletud, aga loomaõiguste valdkond on seni vähem tähelepanu saanud. Keskuse eesmärk on jagada infot ning teha koostööd kohtute ja valitsustega, et loomaõigustest saaks reaalsus.
Mis on loomaõigused?
Mis on loomaõigused? Mida see loomade jaoks tähendab? Loe seda sissejuhatavat teksti loomaõigustesse filosoof Tom Reganilt, kes 1980ndatel rajas loomaõiguste teooria.
—
Liitu Eesti Vegan Seltsi meililistiga.
Toeta Eesti Vegan Seltsi tegevust.