Pilt: Memes-4-the-love-of-animals
Selleks ajaks, kui oled käesoleva artikli läbi lugenud, on maailmas tapetud toidu nimel 5,88 miljonit1 looma (sh kanad ja kalad). Genotsiidide, mõrvade, katkude ja sõdade tõttu on kogu inimajaloo vältel hinnanguliselt surnud 600 miljonit inimest. Iga viie tunni jooksul tapame sama palju loomi. Iga viie tunni jooksul… Meile meeldib mõelda, et oleme õiglased inimesed, et liigume õiglasema ja parema maailma suunas. Kuid kas saame ikka rääkida õiglusest, kui pigistame silmad kinni selle tarbetu ja laiaulatusliku vägivalla ees, milles enamik meist igapäevaselt osaleb?
Loomad on tundlikud olendid. Nad on end ümbritsevast teadlikud, tunnevad valu ja kannatusi ning sarnaselt inimesetele püüavad valu ja kannatusi vältida. See teadmine peaks olema piisav mõistmaks, et on olemas alus mitte põhjustada loomadele tarbetuid kannatusi: loomade tundmisvõimelisus. Ka inimeste puhul tagab just see omadus meile kõigile elementaarse õiguse elule, sõltumata soost, oskustest, intelligentsusest, vanusest, kehalistest eripäradest jne. Kui teame, et loomad on tundlikud olendid, aga otsustame seda fakti nende liigikuuluvuse tõttu eirata, on tegemist liigipõhise diskrimineerimise ehk spetsiesismiga (liigišovinismiga).
Inimeste eludel on väärtus iseeneses, st inimese õigus elule ei tulene sellest, kui kasulik ta on kellelegi teisele või ühiskonnale. Samuti ei saa inimene olla kellegi omand, st inimest ei tohi kasutada orjana, keegi ei tohi otsustada tema eluõiguse või vabaduse üle (erandiks kurjategijad). Loomi koheldakse aga meie omandina: õigus nende elu ja tegemiste üle otsustada on loomaomanikul. Sisuliselt oleks tegemist justkui asjaga, loom on samal pulgal maja, tooli, arvuti või mis iganes muu esemega. Seadused küll kaitsevad loomi julma kohtlemise ja piinamise eest, aga muus osas on tegemist siiski kellelegi kuuluva varaga. Näiteks võib koeraomanik karistamatult lasta täiesti terve looma magama panna, kui ta mingil põhjusel enam ei viitsi, saa ega taha tema eest hoolitseda. Siin ongi inimeste ja loomade vahele tõmmatud joon: ühe elul on väärtus iseeneses, teise elule annab väärtuse ja õiguse elule tema omanik. Kuid kui mõistame, et loomad on valu, kurbust, rõõmu ja muud tundvad olendid, siis ei saa me enam eitada, et ka neil on õigus elule, vabadusele ja heale kohtlemisele, olemata kellegi jaoks ressursiks või masinaks, olemata kellegi omand, olemata kellegi jaoks kasulik. Ka loomade eludel on väärtus iseeneses.
Loomade kehaosade ja sekreetide söömine ning muul viisil tarbimine ei ole tänapäeval enam eluks vajalik, seega ei ole nende ärakasutamine ega tapmine enam põhjendatud. Vastupidi, läbimõeldud vegantoitumine on tervislik ning võib vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt. Seega põhjused, miks loomseid saadusi tarbitakse, on maitse ehk naudingud ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks ning indiviididelt nende kõige väärtuslikuma ehk nende elu röövimiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse.
Veganlus ei ole pelgalt moekas dieet ega loomaarmastajate elustiil. Veganlus on elementaarne õiglus tundlike olendite suhtes. Kui tahame inimkonnana olla õiglasemad, hoolivamad ja kaastundlikumad, siis parim viis selleks on liikuda veganmaailma suunas. Igaüks meist saab selle sammu astuda juba täna. Kui lisaks loomadele võtta arvesse ka lihatööstuse keskkonnamõjud, loomse toidu negatiivsed tervisemõjud ja loomatööstuse panus sotsiaalsesse ebaõiglusesse, siis mõistame, et veganlus on meie kõigi tulevik. Ole juba praegu osake uuest ajaloolisest revolutsioonist, sest 50 aasta pärast oled just sina see, kes saab tagasi vaadates öelda, et olid üks esimesi, kes aitas maailma loomade ja ka kaasinimeste jaoks õiglasemaks muuta.
Loe ka artiklit “Kuus põhjust, miks veganiks hakata”
Oled veganlusest huvitatud ja soovid rohkem teada, mida kujutab endast vegan eluviis? Tule 1. novembril toimuvale Taimetoidumessile! Ning loe alustuseks raamatut “Vegan. Hooliv ja maitsev elu”.
Viited
- FAO andmetel tapeti 2010. aastal maailmas toiduks 62,8 miljardit maismaalooma (http://kids.fao.org/glipha/#). Tapetud mereloomade arvu on raskem hinnata, sest püüginumbrite üle peetakse arvestust tonnides. Kuna on teada erinevat liiki mereloomade keskmine kaal, on selle põhjal võimalik umbkaudu hinnata tapetud indiviidide arvu. Fishcount.org.uk analüüsist selgus, et 2010. aastal tapeti maailmas 0,97 kuni 2,7 triljonit (triljon = miljon x miljon) merelooma: http://fishcount.org.uk/fish-count-estimates. Seega võib kokkuvõttes öelda, et aastas maailmas toiduks tapetavate loomade arv on vähemasti 1,03 triljonit. Iga päev tapetakse vähemasti 2,8 miljardit looma (172 mln maismaalooma ja 2,65 mld merelooma), tunnis 118 mln (vastavalt 7,2 ja 110,7 mln) ja minutis 1,96 mln (119 tuhat ja 1,84 mln) looma.