Paljud veganid kuulsid Indrekust esimest korda mõni aasta tagasi, kui ringles pilt jooksuvõistluse poodiumist, kus tuntud lihatööstuse logoseina ees seisis esimese koha saavutanud võidumehena Indrek Ilumäe, seljas särk sõnumiga “Go vegan”. Tundub et Indreku ööpäevas on mingil moel rohkem kui 24 tundi, sest lisaks muljetavaldavatele jooksutulemustele töötab ta igapäevaselt raamatupidajana, on isaks kolmele lapsele ning leiab aega ka muudeks hobideks.
Kuidas sa veganluse juurde jõudsid? Kui kaua oled vegan olnud?
Kui ma 2011 aastal esimesi arglikke jooksusamme tegin, ei olnud mul aimugi, et tegelikult astun suuri ja tugevaid elu muutvaid samme. Minu veganluse teekond saigi alguse just jooksmisest. Mida sügavamamale jooksumaailma ma oma nina pistsin, seda enam hakkasin ma märkama, mis mu kehale meeldib ja mis mitte. Nii avastasingi endale ootamatult, et aina enam kisub mind just taimse toidu poole. Esialgu tekitas see minus palju segadust ja isegi omajagu hirmu, sest iga lollgi ju teab, et spordi, jõu ja vastupidavuse aluseks on „mehine toitumine“ ehk siis loomne toit. Õnneks oli mul oidu uurida, miks mu keha just selliseid signaale annab, ning tasapisi hakkaski mulle lahti rulluma täiesti teistsugune maailm. Üsna pea jõudsin ka taimetoitluse eetilise pooleni ning seejärel enam tagasiteed ei olnud. Oma viimase lihatüki sõin ma 2012 aasta sügisel. Piim ja muna juhtusid aeg-ajalt peidetud kujul menüüsse veel aastajagu.
Oled väga aktiivse eluviisiga. Kirjelda oma tavapärast päeva ja treeningrežiimi.
Olen täielikult hommikuinimene ning mu päevad algavad varakult. Äratuskella ma ei kasuta ning ärkan siis, kui uni otsustab ise ära minna. Tavaliselt juhtub see umbes 5.00-6.00 vahel hommikul. Esimesed tunnid päevast kulutan ainult endale ning teen asju n-ö „hingele“. Mitte just väga ammu avastasin enda jaoks joonistamise. Nii harjutangi kätt igal hommikul kuni kella seitsmeni. Seejärel lähen umbes 5-6 km pikkusele rahulikule hommikujooksule.
Edasi tegelen enda ja laste valmisseadmisega töö- ja lasteaiapäevaks. Seejärel lapsed lasteaeda ning ise tööle. Tööpäeva lõpus sõidan tagasi lasteaia juurde, pargin auto ning teen ära päeva teise jooksutreeningu. Nii ei pea ma treeningute jaoks aega hammustama laste ajast. Õhtud kuuluvad lastele.
Kui tegu on tugevama ja aeganõudvama treeninguga, lähen rajale hiljem (umbes 20.00). Tagasi tulles unejutud ja ongi aeg magama minna. Pikad tühjad õhtused televiisorivahtimised olen enda päevakavast ammu välja arvanud. Parem lähen varakult voodisse, et siis jälle varakult ja puhanuna ärgata.
Missugune näeb välja sinu tavapärane menüü? Mis on su lemmikretseptid?
Eeldatakse, et sportlasena on minu iga toidukord põhjalikult läbi mõeldud. Siinkohal olen ma üdini aus ja ütlen, et söön täiesti intuitiivselt. Söömine ei ole enam ammu minu jaoks mingi suurejooneline ettevõtmine ja tohutute maitseelamuste tagaajamine. Toit võrdub kütus! Söön, et mul oleks energiat oma päevatoimetustega hakkama saada. Ei ole mitte midagi jubedamat kui energiast tühi keha. Loomulikult hindan ka tõeliselt erilist ja maitsvat toitu, aga suures pildis taandub kõik energiale. Võib-olla olen ma lihtsalt vähenõudlik, sest tõelist maitseelamust võib mulle pakkuda ka mistahes ideaalselt küps puuvili.
Tavapärane päev näeb välja nii:
Hommikul söön tihtipeale lastega koos putru või tarbin muuseas puuvilju. Hommikusöök ei ole mulle nii väga oluline, kuna möödunud õhtusöögist saadud energia on kehas ilusti olemas.
Lõuna on hea näide toidust kui kütusest. Kuna minu tarbitavad kogused on keskmise inimese omast veidi suuremad, olen töö juurde muretsenud riisikeetja. Vastavalt isule valmistan endale lõunaks korraliku koguse süsivesikurikast toitu (näiteks riis, tatar, läätsed, pasta, jne.) Kõrvale reeglina lihtsalt uba ning mingi kaste. Lõuna on ka õhtuse trenni kütus ning kogustele ma järeleandmisi ei tee.
Õhtusöögiks on jällegi suur kogus süsivesikuid. Tavaliselt pingutan veidikene rohkem ning panen suuremat rõhku ka maitsele ning värskele köögiviljale.
Kaootiliselt leiavad tee taldrikusse ka seesami-, lina- ja päevalilleseemned, maitsepärm jms. Absoluutseks lemmikretseptiks on India pähkli kastmega köögiviljalasanje. Samuti jumaldan lihtsalt vinegrettsalatit.
Mida pead oluliseks vegansportlase toitumise juures? Missuguseid toitumisnippe jagaksid algajale spordihuvilisele?
Minu maailmas taandub kõik süsivesikutele. Number üks viga, mida iga n-ö alustav vegan teeb, on keskendumine valkudele. Olen seal ise olnud ja see on julm. Valutavad ja tuimad lihased, energiast tühi keha, uimasus. Söö nii palju kui jaksad ja natuke veel. 🙂 Kõik taimsed toiduained sisaldavad nii rasva kui ka valku. Kui sa sööd piisavalt kaloreid, et tagada oma päevane energiavajadus, saab ka vajaminev valgu ja rasva kogus kaetud. Kui tunned, et energiast on puudus, siis järelikult ei söö sa piisavalt.
Missuguseid muudatusi oma sportlikus vormis oled täheldanud pärast üleminekut vegantoidule?
Jooksmine on pika vinnaga sport. Imesid ei juhtu ning areng ei toimu üleöö. Kui keegi arvab, et taimetoitlusega on võimalik hunnik astmeid arenguredelil vahele jätta, siis nii see kahjuks ei ole. Tööd tuleb teha! Ja tööd kannatab taimselt toitudes teha! Spordis on edukas see, kes paremini taastub ning vigastusi vältida suudab. Taimetoitluse ja taastumisvõime vahel on ilmselgelt seos. Ma tõusen praktiliselt igal hommikul n-ö uute jalgadega. Liialdamata võin öelda, et on olnud hetki, kui olen isegi mõelnud, kuna see „pauk“ ära käib ja kõik kokku variseb!?
Ise panen lausa imeks, et tippspordis taimset toitumisviisi taastumise mõttes ära ei kasutata.
Kas oled kohanud ka üllatavat suhtumist oma toitumisse? Üks tavalisematest müütidest vegantoitumise kohta on see, et veganina elades ei jaksa sporti teha.
Kas just üllatavat suhtumist, pigem tuleb ette sellist eitavat/eiravat suhtumist. Stiilis „no vaatame-vaatame“ või „funktsioneerid jah, aga ega see tervislik/normaalne küll ei ole“. Julgustav ja toetav suhtumine on pigem haruldane.
Kes on sinu eeskujud spordimaailmas?
Rich Roll (vast ei vaja tutvustamist :)),maratoni- ja ultrajooksja Sage Canaday (maratoniaeg 2:16), ultrajooksja Mike Arnstein alias The Fruitarian (maratoniaeg alla 2:30).
Mis on sinu jaoks veganina elamise kõige positiivsemad küljed?
Lihtsus, energiarikkus, imepärane taastumisvõime treeningutest, raudne tervis ning vaimne selgus.
Indrek kajastab oma tegemusi ka blogis, tema treeningutel ja saavutustel saab silma peal hoida siin.
Küsis: Nele Pärje