Paradiisi- ja Panama paberitest on selgunud, kuidas maksuparadiiside pakutav saladusloor võimaldab ettevõtetel vältida maksude maksmist ning vastutuse võtmist. Vähem on tähelepanu juhitud maksuparadiiside negatiivsele keskkonnamõjule. Äsja ajakirjas Nature Ecology and Evolution ilmunud raport näitab, kuidas läbi maksuparadiiside liikuv raha hävitab Amazonase vihmametsi ning toetab üleilmset illegaalset (üle)kalastamist.
Stockholm Resilience Centre’i juures töötav Victor Galazi juhitud teadlaste tiim sattus erakordsete andmete peale. Nimelt olid Brasiilia Keskpangas 2000. aasta oktoobrist kuni 2011. aasta augustini registreeritud väliskapitali ülekanded avalikult ligipääsetavad. Nende andmete põhjal arvutasid teadlased välja, millises mahus liikus väliskapitali üheksale suurimale ettevõttele, kes toodavad Brasiilias Amazonase vihmametsa piirkonnas veiseliha ja soja – kaks sektorit, mis panustavad vihmametsade hävitamisesse enim, kiirendades kliimasoojenemist ning ohustades unikaalseid ökoloogilisi kooslusi. Keskmiselt pea kaks kolmandikku ehk 18,4 miljardit USA dollarit nendesse võtmetähtsusega ettevõtetesse liikuvast võõrkapitalist jõudis sinna läbi maksuparadiiside, peamiselt Kaimanisaartelt ja Bahamast.
Samal ajal on 30% kommertstoodangust kalanduses pärit ettevõtetest, kes tegelevad ülepüügiga, ning vahemikus 11 kuni 26 miljonit tonni saaki saadakse illegaalselt või jäetakse teatamata. Ülekalastamist peetakse maailma kalavarude ja mereliste ökosüsteemide suurimaks ohuks. Kuigi ainult 4% alustest, mida kalanduses kasutatakse, on registreeritud mõnes maksuparadiisis, näitavad INTERPOLi andmed, et 70% illegaalse või teatamata kalapüügiga seotud alustest seilavad just nimelt mõne maksuparadiisi, eriti Belize’i ja Panama lipu all.
Uuringu autorid on seisukohal, et maksutulu, mis jääb saamata seetõttu, et biosfääri enim mõjutavad suurettevõtted kasutavad maksuparadiise, võiks käsitleda kui kaudset dotatsiooni majandustegevusele, millel on üleilmsed negatiivsed keskkonnamõjud. Lisaks sellisele kaudsele dotatsioonile rahastatakse negatiivse keskkonnamõjuga põllumajandust ka otseselt, näiteks toetades piimatööstust, mis on tihedalt seotud lihatööstusega, sh läbi piimaprogrammide haridusasutustes. Siinkohal tasub ka arvestada, et näiteks 2013. aastal importis Euroopa liit 41,4 miljonit tonni soja, millest 27 miljonit kasutati loomatööstuses. Suurem osa sellest on pärit Lõuna-Ameerikast, mis tähendab, et panustame ühtlasi ka Euroopa loomatööstuse kaudu Amazonase vihmametsade hävingusse.
Arvestades, kuidas kapital üleilmselt liigub, millised on selle kaudsed ja otsesed mõjud keskkonnale ning et riskime doominoefektina vallanduvate pöördumatute kliimamuutustega, mis võivad muuta Maa elamiskõlbmatuks, oleks mõistlik otsustada veganluse kasuks. Veganlus on kõige parem viis oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, sest ka kõige keskkonnasäästlikumad loomsed tooted põhjustavad rohkem keskkonnakahju kui kõige vähesäästlikumate taimsete saaduste kasvatamine. See selgus juunis ajakirjas Science ilmunud Oxfordi Ülikooli uurimuses, mis kujutab endast seni kõige ulatuslikumat käsitlust põllumajanduse mõjust planeedile. Taimsele toidule üleminek on kõige kiirem, lihtsam ja tõhusam samm, mille saame astuda kohe, ootamata tulevikku, mis hetkel ei ei paista kellelegi meist helge.
Arvamusartikkel ilmus toimetatud ja lühendatud kujul Äripäevas.