Katkend uuest veganluse käsiraamatust “Vegan. Hooliv ja maitsev elu” (Tammerraamat 2015), autorid Kadri Aavik, Anniina Ljokkoi, Minna Toots, lk 43-44.
Kas veganile on loom inimesest tähtsam?
Kikerhernejahust pannkoogid
Miks üldse pöörata kõrgendatud tähelepanu loomade heaolule, kui maailmas on ka teisi suuri probleeme, eelkõige neid, mis valmistavad kannatusi paljudele inimestele? Näiteks vajavad tähelepanu koduta lapsed või haiged. Maailmas on tõepoolest hulganisti lahendust vajavaid küsimusi ning tihti on keerukas eristada, millised on neist kõige olulisemad ja pakilisemad. Vastus sõltub vaatenurgast. Kuid arvestades, kui massiliselt ja rängalt miljardid loomad igapäev inimtegevuse tõttu kannatavad, ei ole põhjust arvata, et nende käekäik on vähem oluline kui kõik muu. Erinevalt paljudest keerukatest probleemidest, mille lahendus ei sõltu sageli inimesest kui üksikisikust, saame loomadevastase vägivalla lõpetamisele ise otseselt kaasa aidata, jättes loomi väärkohtleva tööstuse toetuseta.
Veganid arvavad, et inimeste ja loomade probleemidega tegelemine ei välista teineteist – veelgi enam, mitmed neist on omavahel seotud. Näiteks lautades, kus loomad on ruumikitsikuse tõttu omavahel tihedas lähikontaktis, tõuseb zoonootiliste haiguste leviku risk loomade hulgas ja neilt võib osa haigusi levida ka inimestele. Nii linnugripp, hullulehmatõbi kui ka seagripp on alguse saanud just intensiivfarmidest. Kui loobuksime loomade kasvatamisest liha saamise otstarbel, väheneks oluliselt oht inimeste nakatumisele ohtlikesse haigustesse.
Mitte miski ei takista neil, kes pühenduvad inimeste abistamisele, ühtlasi ka loomi aidata, boikoteerides loomseid tooteid. Kui veganlusega juba harjunud ollakse, ei võta see eluviis ei lisaaega ega -energiat. Mitmed veganid tegelevad aktiivselt ka muude sotsiaalse õigluse küsimustega. Veganlus aitab kaasa mitte üksnes loomade, vaid ka inimeste heaolule ja keskkonna säästmisele, vähendab ressursside raiskamist, keskkonnasaastet ja vaesemate inimeste ärakasutamist.
Veganlus kui isiklik valik?
Kas see pole igaühe oma asi, mida ta sööb? Vegani meelest ei saa loomade massilist väärkohtlemist ja tapmist käsitleda kellegi eraasjana ja mõnede loomaliikide puhul, nagu kassid ja koerad, nõustuks sellega ilmselt valdav osa inimestest. Veganluse seisukohalt on teisele elusolendile teadlikult halva põhjustamine lähtuvalt „isiklikust valikuvabadusest” lubamatu, eriti kui tegu on triviaalsete põhjustega nagu maitsenauding või harjumus, mis ei saa kuidagi olla olulisem kui teise elusolendi huvi kannatusevabale elule.
Loomade söömine või mittesöömine ei saa mitte kuidagi olla igaühe isiklik asi, sest lisaks sööjale endale puudutab see otseselt ka looma, kes ära süüakse. Lisaks on loomsete toodete tarbimine tihedalt seotud sotsiaalse õigluse ja keskkonnaküsimustega. Me kõik jagame maakera omavahel ning ei ole õiglane raisata selle väärtuslikke ja piiratud ressursse teiste planeedil elavate olendite ning tulevaste põlvkondade arvelt.
Võib tekkida küsimus, kuidas saab loomsete toodete ostmine ja tarbimine olla tõeliselt ebamoraalne, kui ükski seadus seda ei keela ja mõni lausa toetab. Paraku ei ole seadus alati moraalsuse mõõdupuu, sest see on välja kujunenud praegusest erinevas kontekstis. Ka orjapidamine oli kunagi legaalne ja on isegi tänapäeval mitmel pool maailmas levinud, kuigi üldiselt peetakse seda ebaeetiliseks.
Uute moraalsete põhimõtete jõudmisele seadusloomesse on alati eelnenud ühiskondlik surve piisavalt paljude inimeste poolt. Kuigi moraalne käitumine loomadega ei ole veel saanud juriidiliseks kohustuseks, vaid on valik, mida paljud ei kasuta, on eetikast lähtuval veganil võimalik ajapikku kallutada ühiskondlikku arvamust selliselt, et loomade ekspluateerimine keelustataks samamoodi nagu on keelatud paljud teised elusolendite diskrimineerimise vormid.
Retsept
Kikerhernejahust pannkoogid
Koostis
u 200 g kikerhernejahu
maitse järgi soola
veidi tšillipipart või peeneks tükeldatud värsket tšillit
mõned klaasid vett
peotäis hakitud värsket koriandrit
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
veidi kurkumit (soovi korral)
0,5 tl garam masala pulbrit (soovi korral)
u 5 tükeldatud seent (soovi korral)
pool peeneks tükeldatud sibulat
veidi oliiivõli
veidi küüslaugupulbrit või 1 peeneks hakitud küüslauguküüs
0,5 tl tükeldatud värsket ingverit (soovi korral)
Juhised
Sega kõik koostisained korralikult läbi, kõige viimasena lisa tükeldatud koriander. Taigen peaks olema vedelama pannkoogitaigna konsistentsiga. Lase taignal enne küpsetamist veidi seista. Küpseta nagu tavapäraseid pannkooke.
Raamat “Vegan. Hooliv ja maitsev elu” on müügil Apollo ja Rahva Raamatu poodides üle Eesti.
“Vegan. Hooliv ja maitsev elu”